Obsah (12)

§ 8§ 76§ 82§ 101§ 108§ 164§ 1§ 415§ 113§ 94§ 42§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-19-20179 Tsiviilasi Akts

) § 208 mõistes.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr XXX kliendinumbriga XXX kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt

§ 164

lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude arvetest nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 768 euro 89 sendi väljamõistmiseks kostjalt. 3.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 101

lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil
3. juulist 2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00 %. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas nelja erineva arve alusel ajavahemiku eest
4. septembrist 2016 –
5. detsembrini 2019 summas 599 eurot 71 senti. Seega on hageja poolt nõutav viivisemäär 25,55 % aastas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3.19375 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt

§ 42

lg 3 p 5 ja

§ 42

lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu

1. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et nõuab arvetest tulenevat viivist kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ja alates
2. detsembrist 2019 protsendina.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

1. septembri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud
2. september 2016,
3. oktoobri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud
4. oktoober 2016,
5. novembri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud
6. november 2016 ning
7. detsembri 2016 arve nr XXX maksetähtaeg on kindlaks määratud
8. detsember
9. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi lg 9 järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses
10. septembri 2016 arve tasumisega alates
11. septembrist 2016,
12. oktoobri 2016 arve tasumisega alates
13. oktoobrist 2016,
14. novembri 2016 arve tasumisega alates
15. novembrist 2016 ja
16. detsembri 2016 arve tasumisega alates
17. detsembrist
18. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 93 euro 62 sendi puhul 24 eurot 29 senti (93,62/100*8/365*1184p), 120 euro 79 sendi puhul 30 eurot 55 senti (120,79/100*8/365*1154p), 40 euro 50 sendi puhul 9 eurot 97 senti (40,5/100*8/365*1123p) ning 513 euro 98 sendi puhul 123 eurot 13 senti (513,98/100*8/365*1093p). Seega rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 187 eurot 94 senti. Seda ületavas osas sissenõutavaks muutunud viivise nõude jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise arvetest nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX tulenevalt alates
19. detsembrist 2019 protsendina

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o otsuse tegemise ajal 8% aastas.

4.

§ 1132

lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist 30 euro ulatuses. Hageja võib lepingu üldtingimuste p 5.2.3. ja 6.1.7. ja

§ 1132lg 2 p 2 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 30 eurot.

Selles osas tuleb hagi rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu summas 225 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise taotlus on põhjendatud osaliselt. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Kuigi antud juhul oleks hagejal soodsam esitada nõue maksekäsu kiirmenetluse avaldusena ning tasuda seetõttu väiksemas summas riigilõivu, jätkuks suure tõenäosusega antud juhul kostjale makseettepaneku kättetoimetamise ebaõnnestumise tõttu menetlus hagimenetlusena. Kostjale toimetati tsiviilasja materjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, s.o 225 eurot. Hageja õigusabikulu on põhjendatud osaliselt. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 1,5 tundi dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele ja 2 tundi hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul olnud niivõrd keeruline ja mahukas, et see õigustaks menetluskulude väljamõistmist hageja poolt taotletud ulatuses. Kohus leob põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikuluks 200 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud kulu on kokku 425 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ca 65 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja põhjendatud menetluskuludest 65% kostja kanda, s.o 276 eurot 25 senti ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine 6. Vastavalt Ts

MS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. 7. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik