KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-549 Haldusasi X kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatria

§ 121lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X esitas 25.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 30 000 euro hüvitamist seoses diskrimineerimise ja arstide ükskõiksusega. Kaebaja selgitas, et pärast vabanemist Tallinna Vanglast tekkis tal Meremeest haiglas arstiga vastuvõtul konflikt, pärast mida tekkis tal vajadus psühhiaatrilise abi järele, kuid kaebaja ei saanud psühhiaatria kliinikus mingit abi. Kuna kaebajal puudub Haigekassa, sai ta ennast ainult järjekorda panna, aga kaebaja kriitiline seisund ei huvitanud vastuvõtus arste üldse. Kaebaja hinnangul oli see tema suhtes äärmine diskrimineerimine, mis on arstide poolt lubamatu ning mis tekitas kaebajale raske psüühilise seisundi. Kaebaja ei saanud nädal aega magada ega kellegagi suhelda.
2. Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (

§ 120lg 1 p 8).

Kaebuse tagastamise alused on sätestatud

§ 121lg-tes 1 ja 2.

Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (

§ 120lg 2).

3. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 1

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul ei ole tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Kaebusest tulenevalt soovib kaebaja kahju hüvitamist seoses arstide käitumisega ning kaebajale abi andmata jätmisega. Kohus leiab, et kaebaja etteheited on seotud tervishoiuteenuse osutamisega. Võlaõigusseaduse § 758 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Seega soovib kaebaja kahju hüvitamist seoses eraõiguslikus mitte avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahjuga ning kaebaja nõue tuleb lahendada TsMS § 1 alusel maakohtus. 5. Eelnevast tulenevalt ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, mistõttu tagastab kohus kaebajate kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 2