lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti tema eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.12.2019, s.o 2 päeva vangistust, karistusaja hulka. Kandmata karistus Viljar Kalmul on 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata Viljar Kalmule mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub täitmisele 2 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestatakse alates Viljar Kalmu saabumisest kinnipidamiskohta. Vangistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Viljar Kalm 2 aasta jooksul ei pane toime 1
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 2 alusel kohustati Viljar Kalmu käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis;
lg 4 alusel tegema kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin).
lg 3, § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Viljar Kalmult lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 10 kuuks, mille algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. 30.03.2020 esitas Viljar Kalm kohtule taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt on süüdimõistetu füüsilisest isikust ettevõtja ja tegeleb põllumajandusega ning peagi jõuab kätte külviaeg. Põldude külvamata jäämisel ei oleks ka sügisel saaki, mis raskendaks Viljar Kalmul kanda laenukohustusi. Lisaks on tal ka terviseprobleeme seoses ärevuse ja unetusega. Süüdimõistetu palus koheselt kandmisele kuuluv vangistus edasi lükata kolme kuu võrra, et tal oleks võimalik ära teha kevadkülvid. Koos taotlusega esitas ta käenduslepingu tõendamaks oma laenukohustusi ning ambulatoorse epikriisi oma tervisliku seisundi kohta. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Viljar Kalm on oma taotlust põhjendanud põllumajanduses vajalike kevadiste tööde tegemisega. Tööde tegemata jätmisel oleks tal raskendatud laenu tasumine. Kohus nõustub, et kuivõrd süüdimõistetu näol on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga, kelle sissetuleku allikaks on põllumajandus, võivad vangistuse viivitamatu täitmisele pööramisega kaasneda talle rasked tagajärjed. Süüdimõistetu on taotluses välja toonud ka oma terviseprobleemid. Kohtu hinnangul ei ole Viljar Kalmu tervislik seisund ambulatoorse epikriisi ja tema enda kirjelduse põhjal siiski selline, mis vangistuse kandmist takistaks. Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine on põhjendatud süüdimõistetule kaasneda võivate raskete tagajärgede tõttu, mitte aga tema tervislikust seisundist tulenevalt. Taotluses märgitud asjaoludel on põhjendatud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine kahe kuu võrra, mis on KrMS § 415 lg 3 kohaselt maksimaalne aeg, mille võrra on võimalik täitmisele pööramist edasi lükata. Käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsus jõustus 01.04.2020 ja KrMS § 412 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistev kohtuotsus pöörata täitmisele kolme päeva jooksul selle täimisest, seega hiljemalt 04.04.2020. Kuna 04.04.2020 on laupäev, siis on täimisele pööramise tähtaeg järgmine tööpäev, mis on 06.04.2020. Seega, pikendades Viljar Kalmule mõistetud karistuse täitmisele pööramist kahe kuu võrra, on uueks tähtajaks 06.06.2020. Kuna ka nimetatud kuupäev langeb puhkepäevale, siis tuleb määrata karistuse kandmisele ilmumiseks järgnev tööpäev, s.o 08.06.2020. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 määrabki kohus Viljar Kalmule karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse ilmumise tähtajkaks 08.06.2020.a kell 10.00. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.