1-19-5253/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-5253 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2020 määrus Luitis Burkevicsi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Luitis Burkevics (isikukood 38703075720) ja tema kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Viira & Partnerid Advokaadibüroo kaudu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot 20 senti, vandeadvokaat Margus Viirale süüdimõistetu Luitis Burkevicsile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Luitis Burkevicsi kanda. Süüdimõistetu Luitis Burkevicsil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 26.06.2019 otsusega karistati Luitis Burkevicsit KarS § 121 lg 1 järgi 3 kuu 10 päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati L. Burkevicsile uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 13.11.2017 kohtuotsusega asjas nr 1-17-10366 mõistetud ja 30.05.2019 kohtumääruse alusel täitmisele pööratud karistuse (1 aasta 2 kuud 27 päeva) ärakandmata osa 1 aasta 1 kuu 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks L. Burkevicsile kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates 26.06.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 04.12.
10. Viru Maakohtu 25.02.2020 määrusega jäeti L. Burkevics vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
11. L. Burkevics on ära kandnud 1 aasta 5 kuu 8 päeva pikkusest vangistusest 7 kuud 29 päeva ehk üle ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on isiku elektroonilise valve alla ennetähtaegse vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. 2.
12. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, mistõttu isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ja arvestades isiku vanust on L. Burkevicsi näol tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga. 2.
13. L. Burkevicsi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Maakohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama XXX. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja korteriomanik on vastavad nõusolekud andnud. Üürileping on sõlmitud kinnipeetava abikaasaga ning see on tähtajatu. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks luges maakohus ka seda, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning osales riigikeele A1 ja A2 taseme õppes. Sotsiaalprogrammi läbiviija sõnul osales L. Burkevics aga passiivselt ja jättis vahel kodused tööd tegemata. Riigikeele B1 taseme õppest kinnipeetav keeldus. Passiivsuse individuaalse kava täitmisel luges maakohus negatiivseks asjaoluks. 2.
14. Isiku pereliikmeteks on peale abikaasa veel ema, isa, vennad, õed ja lapsed ning oma sõnul on tal palju sugulasi, omavahelised suhted on head ja toetavad. Samas on peaaegu kogu tema perekond kriminaalkorras karistatud: ema on varasemalt kriminaalkorras karistatud, koos on nad sooritanud kuriteo, ka isa on kriminaalkorras karistatud, vend on olnud tagaotsitav. Seega suurendavad kinnipeetava riskikäitumist tema oma perekonna liikmed, kellega koos on ta toime pannud kuritegusid ja seetõttu saab isikut lugeda ka mõjutatavaks. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud, kuritegeliku mineviku ning mõtteviisiga isikuid. Maakohus on seisukohal, et kriminaalset mõtte- ja käitumisviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses veelgi ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. 2.
15. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Töökoha puudumine halvendab toimetulekut ning suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Peaaegu kogu perekond elab ainult riiklike toetuste najal, keegi tööl ei käi. Töökoha leidmist raskendavad vabaduses ka asjaolud, et L. Burkevicsil on algharidus, ühtegi eriala pole ta omandanud ning tal puuduvad tööoskused ning vastav harjumus. Vanglas on küll isik olnud nõus töötama, kuid on tööde osas väga valiv ning töötamise nõusolekus ebakindel (seadis töötamise tingimuseks avavanglasse üleviimise). Majanduslikku toimetulekut mõjutavad ka tasumata võlad, mis K-raha andmetel on 8596 eurot ning on omakorda uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. 2.
16. L. Burkevicsil ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega. Samas on kinnipeetavat väärteokorras karistatud kahel korral alkoholiseaduse § 70 alusel (alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobunud olekus ilmumine) ning lisaks on väärteokorras 2 karistatud mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest (LS § 224 lg 2). Alkoholijoobes autoga sõitmine võib tekitada ohtu kaasliiklejatele, seega võib kinnipeetav olla ühiskonnaohtlik. L. Burkevicsi enda sõnul on kõik kuriteod toime pannud kainena. Kohtuotsusest nr 1-17-10366 (KarS § 120) nähtub aga, et isik ähvardas turvatöötajat olles alkoholijoobes ja kuigi ta tervisekahjustusi ei tekitanud ning vägivalda ei kasutanud, oli isik siiski agressiivne (tegu oli toime pandud 26.08.2017). Narkootikumidest on isik proovinud kanepit ning tarvitas seda viimati mais
17. Samas on teda korduvalt karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel. Eeltoodu kogumis viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile, mida saab omakorda pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2.
18. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kõrge enesehinnang. Käesolevas kuriteos süüdistab ta kannatanut, kes tema sõnul tuli ise konflikti otsima, mistõttu läks kakluseks. Isik ei oska lahendada probleeme seadusekuulekalt ja vägivalda mitte kasutades. Massilised samaliigilised kuriteod ja väärteod viitavad impulsiivsele käitumisele ja ühtsuse nimel ollakse valmis toime panema kuritegusid, kasutades sealjuures ka vägivalda. Kuritegusid põhjendab kinnipeetav osaliselt omakohtuga. Üldjuhul kipub isik oma osalust kuritegudes minimaliseerima ning oma käitumist õigustama, mistõttu asus maakohus seisukohale, et L. Burkevics ei ole oma tegude tõsidusest ning nende tagajärgedest aru saanud ega vajalikke järeldusi teinud. Vangla hinnangul on kinnipeetava motivatsioon loobumaks kuritegelikust käitumisest minimaalne. 2.
19. L. Burkevics on varasemalt kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuigi enda sõnul ei ole ta kunagi käitumiskontrolli all olnud. Viimasel katseajal hoidus ta kõrvale ÜKT tundide tegemisest, rikkus käitumiskontrolli nõudeid, ei täitnud registreerimiskohustust, ei elanud ettenähtud elukohas ja lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt ilma kriminaalhooldaja loata. Kriminaalhooldus lõppes isiku vahistamisega uue kuriteo eest, milleks oli teise isiku kehaline väärkohtlemine. Maakohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduslikud meetmed (tingimisi karistuse kandmine) kinnipeetavale mõju avaldanud ja seetõttu puudus veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi seekord täita. Süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, kuriteo sooritamine katseajal, käitumiskontrolli nõuete rikkumine ja riskitegurina majandusliku toimetuleku puudulikkus, kriminaalne pere- ja tutvusringkond, lisaks ka kriminaalsed hoiakud) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ning tagasilangusi ei esine. Määruskaebused
20. Viru Maakohtu 25.02.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu L. Burkevicsi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. 3.
21. Kaitsja ei nõustu maakohtu argumentidega ning vastupidiselt maakohtule leiab, et KarS § 76 lg 4 mõttes kaaluvad süüdimõistetu positiivsed aspektid üles negatiivsed. 3.
22. Määruskaebuses tuuakse välja, et süüdimõistetu on viibinud vangistuses üle 8 kuu ja tal ei ole esinenud ühtegi distsipliinirikkumist. Maakohus on küll hinnanud seda positiivseks, kuid ei ole arvestanud sellega kohtumääruse tegemisel. 3 3.
23. Maakohus ei ole vääriliselt hinnanud süüdimõistetu osalemist sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, mis teda on motiveerinud ennast täielikult muutma. Oma arusaamade ja seisukohtade positiivset muutumist kinnitas kaitsealune oma sõnadega ka kohtuistungil. 3.
24. Süüdimõistetul on vabanemisel võimalus asuda tööle. Erinevate töökohtade olemasolu nimetas süüdimõistetu ka maakohtule. Kuigi süüdimõistetu leiab, et tema puhul ei ole riski seoses alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega, nõustub ta vastava keelu kohaldamisega tema suhtes käitumiskontrolli kehtestamisel vanglast ennetähtaegsel vabanemisel. Vangla ei toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, kuid ei ole iseloomustuses esitatud võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsente millegagi põhjendanud. 3.
25. Süüdimõistetu vabastamine on põhjendatud. L. Burkevics on kandnud ära peaaegu poole talle mõistetud reaalsest vanglakaristusest. L. Burkevicsi suhtes on mõistlik tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve ja käitumiskontrolli kohaldamisega. Nimetatu aitaks tal valutumalt sulanduda ühiskonda, koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle. Kaitsja leiab, et L. Burkevics on võimeline katseaega läbima kontrollnõudeid täites. 3.
26. Maakohus on omistanud ebamõistlikult suure tähenduse süüdimõistetu elukäigule. Kui asuda antud seisukohale, et kui isikut on korduvalt varasemalt karistatud, siis on isiku ennetähtaegne vabastamine apriori välistatud ja kuritegude eest peab isik karistuse alati lõpuni ära kandma. See on aga vastuolus seadusega ja teeks kuritegusid toime pannud isikute puhul karistuse eesmärkide saavutamise kas võimatuks või oluliselt raskendatuks. Antud juhul puuduks süüdimõistetul tõhus motivatsioon oma käitumise oluliseks parandamiseks.
27. Viru Maakohtu 25.02.2020 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu L. Burkevics, kes palub talle anda võimaluse ennetähtaegselt vabaneda ning anda talle võimalus näidata, et ta vastutab oma sõnade eest. Süüdimõistetu toob välja, et maakohus ei võtnud arvesse, et süüdimõistetul on 5 alaealist last, kes vajavad hoolitsust ja isa abi kodus. Süüdimõistetu on sotsiaalprogrammid läbinud, ülesanded andis ära õigeaegselt, va ühe. L. Burkevics lubab mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, tal on pool karistusest kantud, tema käitumine vangistuses on olnud hea, distsiplinaarkaristused puuduvad, naisega suhtes on head, korter vastab elektroonilise valve nõuetele. Süüdimõistetu soovib olla oma üheksakuuse lapse juures ning materiaalse abina perekonnaelus.
28. Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2020 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 24.03.
29. Nimetatud tähtajaks kordas süüdimõistetu üle oma määruskaebuses toodu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Määruskaebused ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale.
31. Määruskaebused jäävad edutuks. Määruskaebustes ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaksid aluse võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks või seaks kahtluse alla maakohtu järeldused. Määruskaebustes korratakse üle maakohtu poolt arvestatud asjaolud. Kohtul tuleb arvestada KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Vastupidiselt määruskaebustele on maakohus seda teinud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et 4 süüdimõistetu suhtes ei ole uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud ja seda ka vaatamata sellele, et süüdimõistetul puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Ringkonnakohus on süüdimõistetu poolt sotsiaalprogrammide läbimise positiivse mõju osas võrreldes määruskaebustega teistsugusel seisukohal. Ka maakohus on välja toonud ja vangla iseloomustuses on käsitletud, et süüdimõistetu osales sotsiaalprogrammis Viha juhtimine passiivselt ning süüdimõistetu jättis vahel kodused tööd tegemata. Seejuures ei räägita üksnes ühe kodutöö kambrisse unustamisest nagu väidab süüdimõistetu. Millised väidetavalt n-ö positiivsed mõjud sellisel käitumisel kogumis peaks süüdimõistetu käitumisele olema, ei nähtu määruskaebustest. Seejuures on nimetatud sotsiaalprogrammi läbimine süüdimõistetule märkimisväärse tähtsusega, kuna isiku käitumine on vägivaldne ning tema peamised kuriteod sisaldavad vägivalda. Kaitsja määruskaebuses on välja toodud, et süüdimõistetu on sõnadega kinnitanud ka arusaamade ja seisukohtade positiivset muutumist. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema väljaöeldu usaldamiseks puudub põhjus. Ka on süüdimõistetu keeldunud riigikeele õppimisest B1 tasemel. Süüdimõistetu vangistuses viibitud aega on arvestatud formaalsete eelduste täidetusel ning täiendavat mõju materiaalsete eelduste analüüsimisel see asjaolu ei oma. Samuti on formaalsete eelduste täidetusel arvestatud, et süüdimõistetul on elektroonilise valve nõuetele vastav elukoht. Mida peab kaitsja silmas, et maakohus on välja toonud, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid määruse tegemisel seda arvestatud ei ole, jääb kohtule arusaamatuks. Üksnes distsiplinaarkaristuste puudumine ei ole asjaolu, mis tooks endaga automaatselt kaasa süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Nagu juba eelnevalt märgitud, siis kõiki asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Vangla iseloomustusest tulenevalt süüdimõistetul garanteeritud töökohta ei ole, kuid väidetavalt on võimalus asuda tööle mitmetesse erinevatesse kohtadesse. Kohtuistungil on süüdimõistetu toonud välja, et tal on töökoht olemas, hakkab autoga kaupa laiali vedama ning saab teha ka muud tööd. Seega jätkuvalt puudub süüdimõistetul kohtu hinnangul garanteeritud töökoht. Ka käesoleval ajal puudub garantiikiri. Süüdimõistetu väidete kohaselt saab ta asuda tööle paljudesse erinevatesse kohtadesse, kuid tutvudes vangla iseloomustusega, ei ole süüdimõistetu seda varasemalt teinud, tal puudub omandatud eriala, puuduvad konkreetsed tööoskused ning ametlikult töötamise kogemus. Seega arvestades süüdimõistetut on garanteeritud töökoha olemasolu ning selle reaalne kinnitus kohtu jaoks oluline kujundamaks veendumust, et majanduslikust toimetulekust tulenev risk uueks kuriteoks oleks mingilgi määral maandatud. Käesoleval ajal sellisele seisukohale asuda ei saa. Määruskaebuses tuuakse välja, et kuigi süüdimõistetu leiab, et tema puhul ei ole riski seoses alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega, nõustub ta vastava keelu kohaldamisega tema suhtes käitumiskontrolli kehtestamisel vanglast ennetähtaegsel vabanemisel. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus isik väidab, et tal ei ole probleemi, kuid on üksnes ennetähtaegsel vabanemisel nõus neid läbima, puudub usk sellesse, et süüdimõistetul oleks reaalne soov ka muutuda, vaid see nõusolek keelu kohaldamiseks on tingitud üksnes soovist igal võimalusel ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja ei ole rahul sellega, et vangla ei ole iseloomustuses esitatud võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsente millegagi põhjendanud. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud, et vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendid ei kuulu arvestamisele. Nimelt maakohtute, ringkonnakohtu määrustest kui ka Riigikohtu lahendis asjas nr 1-09-14104 tuleneb, et esitatud riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Asja materjali põhjal pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel 5 järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Isegi kui kasutatud metoodika ja andmed oleksid teada, saaks riskihinnangut siiski kasutada vaid abistava teabena, sest hindamise tulem väljendub konkreetseid tegureid arvestavas statistilises tõenäosuses. Hinnang ei saa seisneda tõsikindlas teadmises, mis puudutab konkreetse isiku edasist käitumist. Oluline on märkida, et paljuski sõltub riskihindamise tulemus asjaoludest, mis võivad ajas muutuda. Asjaolude muutumise korral saab riski määra väljendada erinevalt, mis tähendab, et sellises olukorras ei vasta riskihinnang enam tegelikkusele. Seega ei ole maakohus põhjendatult sellele ka tuginenud, vaatamata sellele, et see on vangla iseloomustuses välja toodud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda maakohtuga osas, et käesoleval ajal ei ole L. Burkevicsi puhul sobiv meede uute kuritegude maandamiseks ka kriminaalhooldus ning seda ka koos elektroonilise valvega mitte. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. L. Burkevicsil puuduvad küll käesoleval ajal distsiplinaarkaristused, kuid ta ei ole näidanud kogumis KarS § 76 lg 4 asjaoludele tuginedes, et oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust koos elektroonilise valvega. Lisaks on süüdimõistetu suhtes varasemalt kriminaalhooldus ebaõnnestunud. Määruskaebustest ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et käesolevalt esineb alus uskuda, et kriminaalhooldus õnnestuks. Kaitsja määruskaebuses üritatakse väita, et maakohus on omistanud ebamõistlikult suurt kaalu süüdimõistetu elukäigule. Sisuliselt üritatakse väita, et maakohus on rikkunud kaalutlusõigust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning kaalutlusviga ei tuvastanud. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks erinevalt maakohtust rõhutada ka seda asjaolu, et kuigi määruskaebustes korratakse, et süüdimõistetul on olemas elukoht ning toetav perekond ning vajadus laste eest hoolitseda, siis nimetatud asjaolud olid süüdimõistetul olemas ka enne vangistust – tal oli elukoht, tal on perekond ning määruskaebuse kohaselt ka 5 alaealist last. Vaatamata sellele ei takistanud need asjaolud süüdimõistetu poolt kuritegu toimepanemast. Kuidas need asjaolud käesolevalt omaksid teistsugust positiivset mõju, ringkonnakohtu hinnangul määruskaebustest tuvastatav ei ole. Süüdimõistetu perel on võimalik majandusliku abi vajadusel pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Süüdimõistetul olid ka enne lapsed, kes vajasid tema abi, kuid süüdimõistetu käitumist ei ole see mõjutanud. Seega ei anna kohus nendele asjaoludele süüdimõistetust erinevalt suuremat kaalu. Määruskaebused jäävad edutuks.
32. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja konsultatsiooniks 30 minutit ning määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest taotleb tasu summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele samuti osaliselt. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kohtumäärusega tutvumise ja konsultatsiooni ajale. Küll leiab kohus, et arvestades määruskaebuse mahtu ning asjaolu, et sisuliselt poole määruskaebuse mahust moodustab maakohtu määruse põhistuste ülekordamine, on põhjendatud määruskaebuse koostamise eest rahuldada tasutaotlus 60 minuti ulatuses. 6 Kokku kuulub tasutaotlus rahuldamisele 90 minuti ulatuses, s.o summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul.
33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
34. veebruari 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 7