KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-479 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 09.12.2019 käskkirja nr 5

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kaebus viidatud alusel tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Riigikohus on oma 29.04.2014 määruses haldusasjas 3-3-1-78-13 leidnud, et: „Tõlgendades VangS § 11 lg‑s 5 sätestatut kooskõlas

§ 47

lg‑s 1 ja § 121 lg 1 p‑s 4 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. /…/ 2 VangS § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna.

§ 47

lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule

§ 47lg-st 1 tulenevalt lubatav.

Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
3. märtsi
4. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 12 ning
5. juuni
6. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 7). Varasemas praktikas on kolleegium rõhutanud, et kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab

§ 121

lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu

1. mai
2. a otsus asjas nr 16563/08 Julin vs. Eesti, p 177; halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-2-12 ning haldus-kolleegiumi
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8-9).“
5. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul alljärgnevalt kontrollida, kas Tallinna Vangla jättis kaebuse esitaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse õiguspäraselt rahuldamata. 10.
6. Kohus leiab, et Tallinna Vangla on õigesti jätnud kaebuse esitaja vaide esitamise tähtaja ennistamata ja vaide tagastanud. Vangla on põhjendatult märkinud, et HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kohus leiab, et vangla on õigustatult jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul ei esine mõjuvat põhjust, mis võiks kaasa tuua vaide esitamise tähtaja ennistamise. Vaide esitaja väide, et distsiplinaarkäskkirja vaidlustamise viide oli eksitav ei ole õige. Distsiplinaarkäskkirjas on märgitud korrektselt, et: „Kui distsiplinaarmenetluse käigus või karistuse määramise käskkirjas on rikutud teie õigusi võib 30 päeva jooksul Tallinna Vangla üksuse juhile esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. /…/“ (vt tl 12) Tallinna Vangla toob õigesti välja, et vastav vaidlustamise viide ei ole eksitav, kuivõrd tulenevalt vangla sisekorraeeskirja § 12 lg 21 on üksuse juht pädev vaiet läbi vaatama, mis on esitatud inspektor-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale. Samuti ei ole eksitav see, et vaidlustamisviites puudub vaide esitamise viimane kuupäev. Nimelt sõltub see haldusakti kättetoimetamisest ja kättetoimetamise päeva teab kindlasti täpselt ka isik, kellele see kätte toimetati. Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et kaebuse esitaja sai vaidlustatud haldusakti kätte 09.12.2019 (tl 12p). Eeltoodust tulenevalt tuli vaie esitada hiljemalt 08.01.2020 (Tallinna Vangla on ekslikult märkinud vaide tagastamise otsuse põhjendustes selleks kuupäevaks 08.12.2019). Küll aga on vangla jõudunud õigele järeldusele, et ka ühe päevase hilinemisega esitatud vaie ei ole esitatud tähtaegselt ning kuivõrd vaide esitaja ei ole välja toonud selliseid 3 objektiivseid temast sõltumatuid mõjuvaid põhjuseid, miks tuleks vaide esitamise tähtaeg ennistada, siis ennistamise alus puudub. Selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole iseenesest ka asjaolu, et vaide esitajal puuduvad õigusteadmised. 30-ni lugemini kalendris ei eelda õigusteadmisi, vaid elementaarset arusaama arvudest. Kaebaja ei ole väitnud, et tal see mingil objektiivsetele põhjustel puudub. Isikul on endal hoolsuskohustus selgitada välja haldusakti vaidlustamise kord ja tähtajad juhul kui isik vaidlustamise viitest aru ei saa. Vangla on põhjendatult välja toonud, et vajadusel oleks vaide esitaja saanud pöörduda vastava küsimusega inspektor-kontaktisiku poole. Vaide esitaja seda ei teinud, samuti ei ole ta palunud tähtaja pikendamist vaide esitamiseks. Kohus märgib, et tähtaeg on tähtaeg ainult siis, kui seda täpselt järgitakse. Seaduses toodud tähtaja muutmiseks puudub nii haldusorganil kui kohtul õigus. Tähtaja ennistamiseks annab seadus alused ja eksimus tähtaja arvutamises või õigusteadmiste puudumine nende hulka ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla on jätnud vaide esitamise tähtaja õiguspäraselt ennistamata. Sellest tulenevalt on kaebuse esitajal 09.12.2019 käskkirja nr 5-2/19/826 tühistamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb sel põhjusel tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4