RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-15722 Otsuse kuupäev Tartu, 22. aprill 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kalev Saare ja Tambet

) § 23 lg 1 p-st 1, samuti

§ 24

lg-test 1, 2 ja 3 ning §-st 211 tulenev kohustus teha kõik mõistlikult võimalik selleks, et anda koos kaupluste ja neis sisalduva kaubaga kostjale üle vajalik dokumentatsioon, sh alkoholi saatedokumendid. 4.2.

1. Maakohus tuvastas lepingu alusel, et kauplused tuli üle anda poolte kokku lepitud viisil ja ajal; nimetatu eeldas poolte koostööd ning inventuuri tegemist. Lepingust tulenevalt (p 4.3) pidi hageja tagama kostjale I õiguse jätkata kaupluses alkoholi jaemüüki, ka selleks tuli üle anda saatedokumendid. Lepingu järgi tuli kostjal I 75 000 eurot ostuhinnast tasuda ühe päeva jooksul pärast kolme esimese kaupluse üleandmist vastavalt inventuuri graafikule. Teine 75 000 euro suurune makse tuli teha viie pangapäeva jooksul pärast lepingu jõustumist ja käitise lõpliku üleandmise kohta lepingu p-s 4.4 märgitud akti allkirjastamist. Lisaks ostuhinnale tuli ostjal tasuda kaubajääkide eest. 4.2.
2. Hageja rikkus oluliselt oma lepingulist kohustust kostja I ees. Hageja ei täitnud alkoholikaupluste keti müüjana ja jaemüügiga tegeleva isikuna täielikult ega kohaselt oma lepingulist kohustust anda kostjale I koos kauplustega üle kõik kaupluse pidamiseks vajalikud dokumendid. Hageja asus kostjale I dokumente esitama osaliselt ja alles pärast kostja I korduvate,
3. septembrist 2016 hagejale saadetud e-kirjades sisalduvate nõudmiste saamist. Üle antud kaubale jäid märkimisväärses osas saatelehed hoopis esitamata, kuigi kostja I neid korduvalt nõudis. Maakohus selgitas menetluse jooksul hagejale tema kohustust tõendada väiteid lepingulise kohustuse täitmise kohta. Seejärel esitas hageja kohtule paki saatelehti, kuid ei esitanud tõendeid, et need saatelehed oleksid kostjale I üle antud. Maakohus selgitas istungil, et kuna kostjalt I ei saa eeldada negatiivse asjaolu tõendamist, tuleb hagejal tõendada, et kõik saatelehed, mis kostjate väidete kohaselt puudusid (ühes kaupluses kauba kohta ca 11 000 euro ulatuses, teises kaupluses ca 21 000 euro ulatuses), olid tegelikult üle antud. Samal istungil möönis hageja esindaja, et osa saatelehti jäigi üle andmata. 4.2.
4. Hageja sissenõutavaks muutunud kohustusel esitada koos kauplustega vajalikud dokumendid oli

§ 110lg 1 tähenduses seos kostja I kohustusega võtta vastu järgmised kauplused.

Kostjalt I kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult ei saanud

§ 111

lg 1 tähenduses mõistlikult oodata, et ta jätkab kaupluste vastuvõtmist ja nende eest tasumist olukorras, kus ta ei saa kaupa müüa ega kauplustes ettevõtlusega tegeleda puuduva dokumentatsiooni tõttu. Kostjal I oli õigus keelduda järgmiste kaupluste vastuvõtmisest kuni dokumentide esitamiseni, mistõttu ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks. 4.2.4. Hageja ja kostja I allkirjastasid Tulika tn kaupluse inventari ja vara üleandmise akti 7. septembril 2019 ja 13. septembril 2019 Pärnu mnt kaupluse inventari ja vara üleandmise akti. 4

§ 115lg 1).

Hageja kahju hüvitamise nõudeid ei saaks

§ 127

lg-tes 1, 2, 4 ja 5 sätestatu tõttu rahuldada ka siis, kui kostja I oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Hageja ei saa olla samal ajal kasumit teenivate kaupluste omanik ja nõuda kostjalt I kahjuna lepingulise tasu väljamõistmist. Hageja andis üle vaid kaks kauplust, ka seetõttu ei saa nõuda kogu lepingutasu kahjuna väljamõistmist. Hageja ei saa

§ 189

lg 1 alusel nõuda kostjalt I tulu, mida hageja ise oleks enda arvates saanud kauplustes teenida. Hageja ei ole tõendanud, millist tulu sai kostja I ajal, mil kauplused olid tema valduses. Audiitorkontroll OÜ

1. jaanuari
2. a aruanne seda ei tõenda. Kostja I ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Seetõttu ei saa rahuldada hageja nõuet saamata jäänud tulu saamiseks (8250 euro 30 sendi ulatuses) kolme kuu eest pärast kaupluste valduse tagasisaamist. Tagasitäitmise sätted ei näe ette saamata jäänud tulu hüvitamise kohustust aja eest, mis järgneb eseme valduse tagastamisele. Lisaks ei ole hageja põhistanud ning tõendanud, milles seisnes tema võimatus teenida tulu kolm kuud pärast kaupluste tagasisaamist ning millise kostjale etteheidetava rikkumisega oli tekkinud kahju põhjuslikus seoses. Saamata jäänud tulu suurus ja selle kujunemise asjaolud on tõendamata. Kaupluste töö taastamisega seotud 7178 euro 11 sendi suuruse nõude jättis maakohus mh tõendamatuse tõttu rahuldamata. Samuti ei näe

§ 189

lg 4 ette, et üleandja peaks hüvitama eseme parandamiseks või koristamiseks vajalikke kulusid. Hageja nõudeid tulenevalt kaupluste koristamisest, internetiteenuse taastamisest, reklaamimisest ja töötajate töötasudest ei tule

§ 189lg 4 alusel rahuldada.

Töötajate palgakulude hüvitamisel ei põhistanud hageja oma nõuet täiendavalt ega toonud välja, kuidas on nõue täpselt kujunenud. Hageja ei tõendanud asjaolu, et kogu tema nõudes märgitud töötajate palgakulu oli seotud erakorralise vajadusega kauplused uuesti tööle panna. Hageja ei põhistanud, miks ta nõuab kostjalt I oma töötajate töötasu täielikku hüvitamist aja eest, mil kauplused olid talle tagasi antud ja teenisid tulu. Samuti, et ta andis kostjale üle nn toimiva käitise, kuid ei saanud oma vara samal viisil tagasi. 4.2.8. Hageja palus kostjalt I välja mõista ka 61 828 euro 64 sendi suuruse hüvitise kostjale I üle antud kauba eest. Üldjuhul tuleneb

§ 189lg-st 1, et lepingust taganemise korral tuleb tagastada üleantu.

Seega on hagejal eeskätt õigus nõuda kostjale I üle antud kauba tagastamist, kuid sellist nõuet ei ole hageja kostjale I esitanud. Olukorras, kus kostjal I on üle antud kaup endiselt alles ning kostja I on soovinud kaupa hagejale tagastada tingimusel, et hageja tagastab kostjale I lepingu alusel saadu, on hageja eespool nimetatud rahalise nõude rahuldamine välistatud. Kostjad esitasid maakohtule seisuga

1. veebruar 2017 koostatud väljamineku saatelehe, milles kajastusid hagejalt kostjale I üle antud kaubad, mida kostja I oli valmis hagejale tagastama (väärtuses 59 314 eurot 27 senti koos käibemaksuga). Selle dokumendiga on tõendatud kauba olemasolu ning vastupidise tõendamise kohustus lasus hagejal. Hagejal puudub alus nõuda kaubajääkide väärtuse hüvitamist, sest kaup on alles ja kostja I on valmis selle hagejale tagastama. 4.
2. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt peaks koos lepingupoolega solidaarselt vastutama viimase seaduslik esindaja (kostja II). Hageja pole tõendanud ühtegi kostja II õigusvastast tegu. Äriühingu juhil lasub lojaalsuskohustus äriühingu, mitte selle võlausaldajate ees. Maakohus tuvastas, et kostja I kanti majandustegevuse registrisse
3. septembril 2016 ja ettevõte sai käibemaksukohustuslaseks
4. augustil 2016; hagejat teavitati lepingu täitmiseks 6

§ 189

lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse

§-s 111 sätestatut. Kostja I oli hagejale tasunud ettemakse 50 000 eurot ja kauba eest 50 780 eurot 45 senti. Hageja ei ole lepingu alusel saadut kostjale I tagastanud. Hageja rikkus lepingu alusel saadu samal ajal tagastamise kohustust ega tagastanud kostjale I saadud raha vaatamata sellele, et kostja I tagastas kauplused. Kostjal I oli õigus esitada

§ 111

lg 1 alusel vastuväide ja keelduda kaubajääkide tagastamisest seni, kuni hageja on talle tagastanud lepingu alusel tasutud summad. Hagejal puudub õigus keelduda kostjale I lepingu alusel saadu tagastamisest. Kuna hageja ei ole kauba saamise nõuet kostja I vastu esitanud ega väiteid kauba võõrandamise kohta tõendanud, ei saa hageja nõuda kostjalt I kauba eest rahalist hüvitist. Kohus rahuldas kostja I nõude mõista hagejalt välja lepingu alusel saadud 50 000 eurot ja 50 780 eurot 45 senti. Kohtu hinnangul oli koondumisloa taotlusega seotud riigilõiv koondumisloa taotlemise ja menetlemisega seotud kulu, mis oleks kostja I kanda jäänud siis, kui Konkurentsiamet ei oleks andnud koondumisluba või kui leping oleks olnud nõuetekohaselt täidetud. Kohus tuvastas, et kostja I kandis õigusabikulusid 3017 eurot 22 senti, tasus koondumise eest riigilõivu 1920 eurot ja maksis laenu saamiseks lepingutasu 500 eurot. Kostja I tegi viidatud kulutused selleks, et saada hagejalt ostetud kauplusteketi omanikuks. Hagejale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule pidid kulud lepingu sõlmimisel olema ettenähtavad. Kahju oli põhjuslikus seoses hageja lepinguliste rikkumistega. Seetõttu tuli need summad hagejalt kostja I kasuks välja mõista. Kostja I nõue lepingu alusel tasutu tagastamiseks oli muutunud sissenõutavaks ja hageja viivitas summade tagastamisega. Seetõttu tuleb kostja I sissenõutavaks muutunud viivisenõue tagastamisele kuulunud summalt rahuldada (

§ 189lg 1 ja § 113).

Hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 5102 eurot 35 senti. Kuna ka kostja I kahjunõue rahuldatakse, tuleb hagejalt alates vastuhagi esitamisest 16. augustil 2017 välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kogu põhivõlgnevuse summalt (106 217 eurot 72 senti) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja on rikkunud menetlusõigust. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 7

§ 110lg 1).

Lepingujärgne tasunõue ei olnud hageja taganemisavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud (otsuse p 193). Õige on hageja seisukoht, et dokumentide esitamise nõue peab põhinema õiguslikul alusel. Maakohus on põhjendanud hageja dokumentide esitamise kohustust asjaoluga, et ilma nendeta ei ole käitist võimalik pidada. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka apellatsioonkaebuse väide, et kostja I ei toonud menetluses välja ega tõendanud, mida konkreetselt hageja vastuolus lepinguga tegi ning kuidas takistas see käitise opereerimist määral, et see õigustanuks kohustuse täitmise peatamist. Hageja kohustus anda dokumendid üle tulenes seadusest, st praeguse vaidluse esemeks oleva lepingu olemusest ja eesmärgist (

§ 23

lg 1 p 1), samuti hageja kohustusest teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik (

§ 24lg-d 1–3) (otsuse p 148).

Lepingu p 4.2.2 teise lause kohaselt ei saanud ostja ja müüja esindajate koostatud ja allkirjastatud inventuuriakti vaidlustada. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sisaldusid inventuuriaktis ribakoodid, alkoholi nimetus, kogus ja ostuhind. Ekslik on hageja seisukoht, et inventuuriga kahe kaupluse vastuvõtmise järel ei olnud kostjal I enam õigust tugineda alkoholi saatedokumentide või muude lepingu täitmiseks vajalike dokumentide või informatsiooni puudumisele. Nimetatud järeldust tsiteeritud lepingupunktist ei tulene, küll saab sellest järeldada, et inventuuriaktis märgitud alkoholikoguste või liikide üleandmise kohta ei saanud pooled hiljem esitada vastuväiteid. Selle üle aga pooled ka ei vaielnud. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I õigus mitte vastu võtta järgmisi kauplusi tulenes asjaolust, et hageja ei andnud kahe esimese kauplusega seotud dokumentatsiooni üle. Maakohus ei ole leidnud, et kostja I õigus keelduda enda kohustuse täitmisest võtta vastu järgmised kauplused tulenes asjaolust, et hageja ei andnud üle ka järgmiste kauplustega seotud dokumente. Sellekohased apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule on põhjendamatud. Õige on hageja seisukoht, et kostja I ei ole väitnud, et dokumendid üldse puuduksid. Samas ei nõustunud ringkonnakohus hageja seisukohaga, et kostja I pidi tõendama, millise kauba kohta dokumente ei olnud. Hagejal tuli lepingust taganemise õiguspärasuse hindamiseks tõendada, et ta täitis lepingust tuleneva kohustuse saatedokumendid üle anda, millest tulenevalt kostja I keeldus põhjendamatult täitmast oma kohustust võtta vastu ülejäänud kauplused. Kostja I ei saanud tõendada negatiivset asjaolu, kuid on menetluses välja toonud, millise kauba kohta saatedokumente ei olnud 8

§ 110lg 1 kohaldamise eelduseks on nõuete sissenõutavus ja ebapiisav tagatus.

Eelduslikult ei ole kostja I ostu-müügijärgse tasu maksmise kohustus ja hageja dokumentide esitamise kohustus vastastikused nõuded, aga kostja I ei ole sellele tuginenudki. Kostja I ei ole keeldunud täitmast mitte järgneva osa ostuhinnast tasumise kohustust, vaid keeldus vastu võtmast kolmandat kauplust. Alles kolmanda kaupluse vastuvõtmise järel oleks muutunud kostja I kohustus tasuda 75 000 eurot sissenõutavaks. Eeltoodut arvestades leidis maakohus põhjendatult, et kostjal I oli õigus keelduda enda kohustusest järgnevad kauplused vastu võtta. Maakohus on seejärel viidanud ka

§ 111

lg-s 1 sätestatule (otsuse p 192), kuid ei ole nimetatud sättega poolte esile toodud asjaolusid sidunud. Nii hageja kohustus anda üle lepingutingimustele vastav ese (st koos saatedokumentidega kaup) kui ka kostja I kohustus võtta vastu ülejäänud kauplused, on vastastikused müügilepingust tulenevad põhikohustused. Kostja I ostuhinna tasumise kohustus ei muutunud sissenõutavaks, mistõttu selle kohustuse täitmisest võis kostja I

§ 110

lg 1 kohaselt ajutiselt keelduda, st tegemist on kohustuse täitmist edasilükkava, mitte seda lõpetava vastuväitega.

§-de 110 ja 111 rakendusala üldjuhul ei kattu.

§ 111

lg 4 järgi keeldutakse sissenõutava kohustuse täitmisest teise poole veel mitte sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise tagamiseks.

§ 111

lg 1 järgse täitmisest keeldumise õiguse eesmärk on kohustuste vastastikune tagamine täitmisel.

§ 111

lg 1 praegu ei kohaldunud, kuid kuna maakohus ei ole sätet sidunud kostja ülejäänud kaupluste vastuvõtmise kohustuse hindamisega, ei muuda see viide maakohtu otsust iseenesest valeks. Kostjal I oleva vastuväite kontekstis

§ 110

lg 1 mõttes ei ole tähendust apellatsioonkaebuse seisukohtadel selle kohta, kes pooltest pidi määrama järgmiste kaupluste vastuvõtmiseks tähtaja ja hageja pakutud võimalusel Mustamäel ja Tartus asuvate kaupluste vastuvõtmiseks, kostja I alkoholiseadusega nõutavate registreeringute vormistamata jätmisel järgmiste kaupluste vastuvõtmiseks ja linnavalitsuse nõusoleku hankimata jätmisel. Nimetatud toimingute tegemata jätmisega ei sattunud kostja I hageja ees vastuvõtuviivitusse

§ 119

lg 1 mõttes, kuna keeldus õigustatult järgmiste kaupluste vastuvõtmisest, samuti ei tekkinud kostjal I 7. oktoobril 2016 75 000 euro tasumise kohustust. Kuna kostja ei rikkunud lepingut, vaid seda tegi hageja, ei ole hageja lepingust taganemisel toimet

§ 116lg 1 mõttes.

Maakohus leidis põhjendatult, et toime on kostja I taganemisel. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja kahjunõuet ei tule rahuldada. Olukorras, kus hageja ei andnud kostjale I üle mh alkoholi saatedokumente, ei andnud ta üle ka toimivat käitist. Seetõttu ei saa hageja tagasitäitmise korras nõuda kostjalt I toimivate alkoholipoodide (alkoholiga varustatud ja töötavate Tulika tn ja Pärnu mnt kaupluste) tagastamist. Hageja ei ole tõendanud, et käitiste mittetoimimise tõi endaga kaasa kostja I lepingurikkumine. Sellest tulenevalt puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt I saamata jäänud tulu (

§ 127lg-te 1 ja 4 alusel).

Kuivõrd hageja taganemisavaldusel ei ole toimet, ei saa hageja nõuda kostjalt I ka lepingujärgset hinda (

§ 135lg 2 alusel). Nimetatust tulenevalt ei ole omakorda tähendust apellatsioonkaebuse väidetel kahjuhüvitise võimaliku vähendamise kohta. 9

§ 189

lg 1).

§ 191

lg 1 ei kohaldu, kuna maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud kostjal I võimalik järgida korrapärase majandustegevuse nõudeid. Eeltoodut arvestades ei pidanud kostja I tõendama ka asjaolu, et tema hüpoteetilised viljad või kasu oleks olnud korrapärase majandustegevuse nõudeid järgides väiksemad kui hageja esitatud Audiitorkontroll OÜ aruandes toodu. Hageja nõude saamata jäänud tulu hüvitamiseks oleks saanud rahuldada, kui hageja oleks täitnud müügilepingu eseme üleandmise kohustuse kohaselt (andnud käitise üle koos päraldistega). Maakohtu tuvastatud asjaoludel hageja seda ei teinud. Erinevalt hageja seisukohtadest on maakohus kaupluste töö taastamisega kulude kandmise kohta käivaid tõendeid hinnanud seaduse kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 mõttes) ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Asjaolu, et tõendites on viidatud tehtud toimingule, aadressile ja tegemise ajale, ei kummuta maakohtu järelduste õigsust. Maakohus tuvastas, et kostja I tegi hagejale 24. novembril 2016 tagasitäitmise ettepaneku (VI kd, tl 9–10), koos ettepanekuga leppida tagasitäitmise korras kokku. Kostja I soovis tagastada kauplused ja üle anda kehtivad töölepingud. Pärast kaupluste valduse tagastamist soovis kostja I tagasi saada hagejale makstud summad, misjärel oli kostja I valmis tagastama kaubajäägid. Asjaolu, et kaupluste tagastamata jätmise järel kostja I kaubajääke ei tagastanud, ei võimalda hagejal eeldada, et kaup on võõrandatud. Arvestades, et hageja ei täitnud kohaselt oma kohustust esitada kauba saatedokumendid, ei olnud kostjal I eelduslikult võimalik kaupa võõrandada, nagu maakohus põhjendatult leidis. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme asjaolu tuvastamisel, et kaup oli olemas (otsuse p-d 246, 247). Maakohus järeldas õigesti, et kuna hageja keeldus õigusliku aluseta enda kohustuse täitmisest, on kostjal I õigus esitada kauba tagastamisele

§ 189lg-st 1 ja § 111 lg-st 1 tulenev vastuväide.

Kuivõrd kaup on alles ja kostja on valmis selle hagejale tagastama, ei ole kostja I kohustatud tasuma hagejale 61 828 eurot 64 senti. Seejuures ei ole praeguse vaidluse asjaoludest tulenevalt tähendust kostja I saatelehe tagantjärele vormistamisel, kauba väljanägemisel ja turuhinnal. Arvestades asjaolu, et tegemist on alkohoolsete jookidega, ei kohaldu käesolevas asjas ka

§ 120

. Kostjal I puudus seadusest või lepingust tulenev kohustus pärast lepingust taganemist alkoholi hoiustamiseks kolmanda isiku juures ning vastava laokirja esitamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I on tõendanud kauba olemasolu ja vastupidise tõendamine on hageja kohustus. Hageja seda ei teinud, millest tulenevalt on põhjendamatud väited vastuhagi rahuldamise võimatusest. Kuivõrd kostja I on pakkunud hagejale tagasitäitmist kogu lepingu alusel saadud kaubajäägi osas, ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja ei ole tagastanud arve nr 270234 alusel saadud kaupa ja tagastamist pakkunud. Arvestades asjaolu, et hageja on vastuvõtuviivituses pakutud alkoholi vastuvõtmisega, leidis maakohus põhjendatult, et kostja I saab nõuda hagejalt arve nr 270226 alusel tasutu tagastamist. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kostja II ei ole menetluses selgitanud oma tegevust kaupluste vastuvõtmisel ja käitise tagastamata jätmisel. Maakohus tuvastas, et mõlemaks tegevuseks esinesid õiguslikud alused ja seetõttu ei saa kostja II tegevust vaadelda õigusvastase tegevusena või tegevusetusena. Ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada kostja II tegevust hagejale heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitavaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10

§ 76lg 4).

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et vaatamata kaupluste pretensioonideta vastuvõtmisele inventuuri alusel sai kostja I esitada pretensioonid hiljem. Saatedokumentide puudumine ei ole varjatud puudus ja inventuuri tegemise korral ilmneb see kohe. Lepingu p-dest 4.2.1 ja 4.2.2 nähtuvalt oli poolte selge tahe vältida vaidlusi pärast kaupluse vastuvõtmist (lepiti kokku inventuuris). Vastasel juhul ei oleks inventuuril mõtet. Kostjad ei ole menetluses tõendanud, et nimekiri ilma saatedokumentideta kaubast esitati hagejale õigel ajal. Kostjad ei ole tõendanud, et viidatud kaubal saatedokumendid tõepoolest puudusid. On ebaselge, milliste tõendite alusel ringkonnakohus vastupidist tuvastas. Kostja I ei seadnud ülejäänud kaupluste vastuvõtmist sõltuvusse kahe vastuvõetud kaupluse dokumentatsioonis väidetavate puuduste kõrvaldamisest, vaid nõudis vastuvõtmata kaupluse dokumentatsiooni ettesaatmist (vt nt III kd, tl 124).

§ 110lg 1 olukorda ei esinenud.

Sätte eelduseks on, et sissenõutavaks muutunud nõude täitmine on ohustatud ehk eeldatakse varalist nõuet ning tagatist. Seadus ei tunnista võimalust keelduda igasuguse kohustuse täitmisest ükskõik millise nõude täitmisele tuginedes. Dokumentidega tutvumine ei taga kohustuse täitmist. Ilma inventuurita ei saanud kostja I kuidagi veenduda, kas vastuvõtmata (kolmanda) kaupluse dokumentatsioon ja kaup on omavahel kooskõlas. Eeltoodud põhjustel ei olnud kostjal I õigust keelduda kaupluste vastuvõtmisest. Hageja pani kauplused valmis ja teavitas kostjaid sellest korduvalt.

§ 209

lg-st 2 tulenevalt on hageja oma käitise müügilepingust tulenevad kohustused täitnud ja oli õigustatud nõudma ülejäänud ostuhinnast 75 000 euro tasumist hiljemalt

1. oktoobril 2018 ja 75 000 euro tasumist hiljemalt
2. oktoobril
3. Kuna kostjad teatasid
4. oktoobril 2018 hagejale, et ei tasu ostuhinda, oli hagejal

§ 116

lg 4 teise lause teise alternatiivi alusel õigus lepingust taganeda.

§ 135lg 2 alusel sai hageja taganemise korral nõuda lepingujärgse hinna tasumist. 11

§ 127

lg-t 1), et saatedokumentide osalise puudumise tõttu ei olnud käitis toimiv ja seega ei pidanud kostja seda toimiva käitisena tagastama. Hageja andis kostjale I üle kaks toimivat kauplust, mida kostja I käitas umbes kaks kuud. Kostja I ei ole menetluses väitnud, et ta ei saanud kauplusi käitada ajal, mil need olid tema valduses. Kostja I pidi kauplused tagastama samas seisukorras, mh koos kaubaga, nagu ta need sai (

§ 189

). Kuna kostjad ei tagastanud käitiseid viivitamatult, kannavad nad käitise hävimise riisikot.

§-ga 189 on vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, et kui kostja I sai käitise osa väidetavalt puudustega, siis ei olnud tal kohustust seda samas seisukorras alal hoida või siis viivitamatult tagastada. Kuna kostjad kahjustasid käitist ja hageja ei saanud seda enam maha müüa, on hagejal õigus nõuda üleantu väärtuse, 200 000 euro hüvitamist. Hagejal on õigus nõuda käitise töö taastamise kulutuste hüvitamist. Kuna kostja I käitas käitist, siis teenis ta eelduslikult tulu. Kostja I vastuväited saamata jäänud tulu kohta on tõendamata. Käitise taastamise kulutuste osas ei ole ringkonnakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendatud, vastamata jäeti apellatsioonkaebuse väidetele. 7.3. Jättes rahuldamata hageja nõude kaubaarve nr 270234 tasumiseks ja rahuldades vastuhagi (kuna kostja I olevat pakkunud tagasitäitmist), kohaldas ringkonnakohus vääralt

§ 189lg-t 1.

Kuna kaupluste tagastamisel ei tagastanud kostja I hagejale kaubajääke (II kd, tl 205–208), oli hageja õigustatud eeldama, et kostja I on üleantud esemed võõrandanud (

§ 189lg 2 p 2).

Kostja I tagantjärele vormistatud saateleht (I kd, tl 67–75) ei tõenda kauba olemasolu, seost tehinguga, kaubanduslikku väljanägemist ega turuhinda. Kauba asukoht ei ole teada. Samuti on arve vastuolus kostja I deklareeritud käibemaksuandmetega ning ei lange kokku hagejalt kostjale I üle antud kauba sortimendiga. Hageja on võõrandanud kostjale I kaupa kokku 112 609 euro 9 sendi eest käibemaksuta arve nr 270226 (tasutud) ja arve nr 270234 (tasumata) alusel. Kostja I väitis, et tal on tagasi anda kaupa üksnes 49 422 euro 31 sendi eest käibemaksuta (IV kd, tl 175). Seega on hageja nõue katmata ja ringkonnakohus pidi hagi arve nr 270234 tasumise nõude osas rahuldama sõltumata muust osast, kuna kostja I on selle kauba kätte saanud ega ole isegi väitnud, rääkimata tõendamisest, et see kaup on alles. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 230 ja

§ 189lg-t 1.

Isegi kui kostja I saanuks tugineda hiljem tekkinud soovile kaup tagastada, pidanuks ta tõendama selle vastavust nõuetele ja hageja võimalust see kätte saada. Kostja I ei ole tõendamiskoormist täitnud. Hagejale ei saa asetada negatiivset tõendamiskoormist. 7.

1. Ringkonnakohus ei ole maakohtu seisukohtadega nõustudes vastanud kostja II vastutust puudutavatele apellatsioonkaebuse väidetele.
2. Kostjad paluvad jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Kostjad paluvad hagejalt kostja I kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 1485 eurot (käibemaksuta). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada praeguse otsuse resolutsioonis märgitud ulatuses ja saata asi TsMS § 691 p 4 järgi tühistatud osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 12

§ 23

lg 1 p-st 1) ja õigusaktidest (mh

§ 211

lg-st 1) tulenev kohustus koos kauplustega üle anda kaupluste pidamist võimaldavad dokumendid, sh alkohoolsete jookide müüki võimaldavad saatedokumendid. Kohtud tuvastasid, et hageja ei täitnud seda kohustust nõuetekohaselt, hoolimata kostja I korduvatest e-kirjades väljendatud palvetest esitada vajalikud dokumendid. Kohtute poolt müügilepingule antud tõlgenduse kohaselt ei välista leping kostja I õigust tugineda saatelehtede puudumisele, kuigi inventuuriakte ei saanud lepingu kohaselt vaidlustada. Saatelehtede puudumist kui negatiivset asjaolu ei pidanud tõendama kostja I. Eelnimetatud põhjustel ei pidanud kostja I hagejalt vastu võtma järgmisi kauplusi ega tasuma kolmanda kaupluse vastuvõtmisega seotud arvet. Kostja I võis lepingust taganeda pärast hagejale kohtute tuvastatult antud täiendavat tähtaega. Maakohtu hinnangul rikkus hageja lepingut oluliselt. 12.1. Kolleegium nõustub alama astme kohtute õiguslike seisukohtadega nimetatud küsimuses ega pea TsMS § 689 lg 5 alusel vajalikuks neid täies mahus korrata. Kohtud ei ole kostja I müügilepingust taganemise kehtivuse tuvastamisel menetlusõigust oluliselt rikkunud ega materiaalõigust valesti kohaldanud. Kostja I taganemise õigusliku aluse kohta märgib kolleegium järgmist. Maakohus on otsuse p-s 194 tsiteerinud

§ 116

lg-t 1,

§ 116

lg 2 p 1 (viidates ekslikult

§ 116

lg 1 p-le 1),

§ 116

lg 2 p 5 ning otsuse p-s 196

§ 114lg-t 1 ja 4.

Maakohus on otsuse p-s 210 kokkuvõtvalt leidnud, et hageja rikkus lepingut oluliselt, kuna keeldus kostja I antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustuste täitmisest. Seega võib järeldada, et maakohus on kostja I lepingust taganemise õiguslikuks aluseks pidanud

§ 116

lg-t 1 koostoimes

§ 116

lg 2 p-ga 5 ja

§ 114

lg 1 esimese lausega.

§ 116

lg 2 p 5 võimaldab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks sellist olukorda, mil teine lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Maakohus on tuvastanud, et kostja I andis hagejale täiendava tähtaja lepinguliste kohustuste täitmiseks ning hageja on keeldunud täiendava tähtaja jooksul oma kohustuste täitmisest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti asunud seisukohale, et kostja I lepingust taganemise eeldused

§ 116

lg 1 alusel koostoimes

§ 116

lg 2 p-ga 5 ja

§ 114lg 1 esimese lausega olid täidetud.

Müügilepingu esemeks olnud kaubal saatedokumentide maakohtu tuvastatud puudumine on käsitatav hageja kohustuse rikkumisena, mille kõrvaldamiseks on kostja I andnud hagejale täiendava tähtaja, mis on tulutult möödunud. Eeltoodust tulenevalt muutus hageja lepingurikkumine oluliseks, mis andis kostjale I õiguse lepingust taganeda. 12.2. Kolleegium märgib kassatsioonkaebuse väidetele vastates veel järgmist. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et kuna kostja I käitas umbes kahe kuu vältel kahte kauplust, ei saanud saatelehed puududa mahus, et kaupluste töö olnuks võimatu või oluliselt raskendatud. Eelduslikult soovib hageja kassatsioonkaebuses väita, et tema kohustuse rikkumine müüdud kauba osa saatedokumentide üle andmata jätmisel ei olnud oluline. 14

§ 110

lg 1 alusel õigus keelduda lepingu alusel ülejäänud kaupluste koos kaubajäägiga vastuvõtmisest. Kolleegiumi hinnangul on 31. juulil 2016 sõlmitud käitise müügileping ühtne selles tähenduses, et asjad ja õigused müüdi kostjale I kogumina, mis õigustas teda osa dokumentide saamata jäämisel tuginema järgmiste kaupluste vastuvõtmisest keeldumisel

§ 110lg-le 1.

II 14. Järgmisena peatub kolleegium müügilepingu tagasitäitmisel.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Teise lause kohaselt peavad lepingupooled taganemisest tulenevad kohustused täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse

§-s 111 sätestatut. 15. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis lepingu alusel kostjale I koos kauplustega üle kauba ehk alkohoolsed tooted. Kostja I on tagastanud pärast lepingust taganemist hagejale kahe kaupluse ruumide valduse, kuid ei ole tagastanud üleantud kaupa. Maakohus on otsuses (p-s 246) tuvastanud, et kostjal I on alles lepingu alusel saadud kaupa 59 314 euro 27 sendi väärtuses koos käibemaksuga (ilma käibemaksuta summaks on maakohtu otsuse asjakohases punktis viidatud kostja I tõendi kohaselt 49 422 eurot 31 senti) ning kostja I on valmis vastavas väärtuses kauba hagejale tagastama (maakohtu otsuse p 249). Kohtud asusid ühtlasi seisukohale, et kuna kaup on alles ja kostja I on valmis selle hagejale tagastama, siis ei ole kostja I kohustatud tasuma hagejale hagis nõutud 61 828 eurot 64 senti. 15

§ 189

lg 2 p 2 kohaselt peab lepingupool tagastamise asemel hüvitama üleantu väärtuse, mh kui lepingupool on üleantud eseme võõrandanud. Kostja I on ringkonnakohtu istungil (VII kd, tl 133) mh öelnud, et müüdud on need joogid, mille kohta (hagejalt) saatelehed saadi. Kuna kohtute tuvastatu kohaselt on kostjal I alles temale üleantud kaupa 49 422 euro 31 sendi väärtuses (ilma käibemaksuta) ning hageja on esitanud üleantud kauba väärtuse hüvitamiseks nõude suurusega 61 828 eurot 64 senti, siis võib hagejal olla kostja I vastu

§ 189lg 2 p 2 alusel rahaline nõue 12 406 eurot 33 senti.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et

§ 189

lg 2 p 2 järgne nõue ei ole kahju hüvitamise nõue, vaid tegemist on lepingu tagasitäitmise nõudega. Kohtud ei ole otsustes TsMS § 442 lg-t 8 ja § 654 lg-t 4 rikkudes põhjendanud, miks nad jätsid hageja nõude 12 406 euro 33 sendi ulatuses rahuldamata. See on menetlusõiguse normi oluline rikkumine ja seega kohtuotsuste osaliselt tühistamise alus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb arvestada ka poolte vastastikuste nõuete lahendamise kohta antud juhiseid (vt otsuse p-d 16 ja 17).

1. Pooled vaidlevad ka selle üle, kes peab tagasitäitmise võlasuhtes tõendama kostjale I üleantud kauba allesolekut ning kas kohtud on kostjal I kauba allesoleku õigesti kindlaks teinud. Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja on esitanud kostja I vastu üleantud kauba eest hüvitise väljamõistmise nõude põhjendusel, et kostja I on osaliselt või tervikuna temale üleantud kauba võõrandanud, on hageja kohustatud tõendama, et kostja I on vastavas osas kauba võõrandanud (vt maakohtu otsuse p 245). Maakohus asus siiski ka seisukohale, et kostja I on tõendanud hageja üleantud kauba osalise allesoleku ning vastupidise tõendamise kohustus on hagejal (maakohtu otsuse p 246). Ringkonnakohus nõustus viimati nimetatud seisukohaga (ringkonnakohtu otsuse p 20). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaupluste tagastamise ajal kaubajääke nendes kauplustes ei olnud. 16.
2. Kolleegium peab vajalikuks märkida tõendamiskoormise jaotuse kohta järgmist.

§ 189

lg 1 eesmärgist tulenevalt on lepingu alusel üleantud kauba allesoleku tõendamise koormis poolel, kes soovib saadud kauba kas tagastada või selle teiselt poolelt välja nõuda. Nimetatud sätte kohaselt on lepingust taganemisel kummalgi lepingupoolel esmaselt nii kohustus kui ka õigus tagastada lepingu alusel teiselt lepingupoolelt saadu. Üksnes

§ 189

lg 2 p-des 1–3 sätestatud juhtudel tekib lepingupoolel kohustus hüvitada üleantu väärus selle tagastamise või väljaandmise asemel. Kuna kostja I on tuginenud oma vastuväidetes hagile ja ka vastuhagis asjaolule, et hagejalt temale üleantud kaup on alles ja ta soovib selle tagastada, pidi kostja I tõendama vastava kauba allesolekut, sh et alles on sama kaup, mille hageja kostjale I üle andis. Kostja I peab selleks tõendama, millises koguses ja spetsifikatsioonis on alles kaup, mille hageja talle üle andis, sh kus see kaup asub. Kolleegium selgitab, et ostjal on

§ 189lg 1 alusel õigus tagastada üksnes see kaup, mille ta müüjalt on saanud, mitte sama liiki kaup. 16

§ 189

lg 1 esimesest lausest tulenevalt on hagejal eeskätt õigus nõuda kostjale I üle antud kauba tagastamist, kuid sellist nõuet ei ole hageja esitanud. Samas on pooled esitanud tagasitäitmise võlasuhtes teineteise vastu vastastikused haginõuded. Seetõttu kohaldub ka

§ 189

lg 1 teine lause, mille kohaselt peavad lepingupooled taganemisest tulenevad kohustused täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Hageja soovib mh hüvitist kauba eest, mis tema hinnangul ei ole enam alles, kostja I soovib oma vastuhagis mh tagasi saada kauba eest tasutud raha. Kolleegiumi hinnangul tulnuks maakohtul hagejale selgitada, et kui kostja I tõendab kauba allesoleku ja soovib kauba tagastada ning hageja ei tõenda vastupidist, ei ole hagejal kostja I vastu rahalise hüvitise nõuet, vaid allesoleva kauba väljaandmise nõue. Samuti tulnuks selgitada, et kui kostja I tõendab vaid osa kauba allesoleku, siis on hagejal

§ 189

lg-te 1 ja 2 alusel osaliselt üleantu tagastamise nõue, osaliselt rahaline väärtuse hüvitamise nõue. 17.2. Riigikohus on leidnud, et

§ 189lg 1 ja § 111 järgi tuleb taganemisest tulenevad kohustused täita üheaegselt.

Selliselt tagatakse, et pool, kellelt taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamist nõutakse, ei satuks saadu väljaandmisega ebasoodsasse olukorda seeläbi, et tema enda vastunõude täitmine ei oleks tagatud (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 31). Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et kui hageja nõuab kostjalt mingi kohustuse täitmist ja kostja keeldub sellest põhjusel, et tal on väidetav vastunõue, tuleks eelistada hüvitise väljamõistmist täitmisest keeldumise vastuväitega

§ 110lg 5 mõttes (vt Riigikohtu 6.

detsembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430/58, p 15.1 ja seal viidatud varasem praktika). 17.
2. Kui hageja oleks pärast kostja I avaldatud soovi tagastada temale üleantud kaup ning kauba allesoleku tõendamist täpsustanud oma nõuet (TsMS § 376 lg 4 p 3), nõudes hüvitise asemel üleantud 17

§ 189

lg 2 alusel, saaks kohus poolte rahalised nõuded kattuvas ulatuses lugeda tasaarvestatuks (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05, p 27; kehtiva TsMS § 445 lg 1 teine lause). Selleks ei oleks poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust. 17.4.

§ 189

lg 1 teist lauset, lg-t 2 ja § 111 kohaldades oleks võimalik ka praeguses asjas saavutada see, et üks pooltest ei satuks ebasoodsamasse olukorda. Hageja peaks praeguste otsuste jõustudes eelduslikult alustama uut kohtuvaidlust kaubajäägi tagasisaamiseks, kuigi kõik vaidlusalused küsimused saanuks lahendada praeguse asja raames. Eeltoodu on kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva menetlusökonoomia põhimõttega. Vaidluse korrektse ja täieliku lahendamise eeldus on mh see, et kostja I tõendab nõuetekohaselt, kui palju on tal kaupa alles. Seejärel on võimalik maakohtul hinnata, millises ulatuses tuleb rahuldada hageja nõue üleantud kauba väärtuse hüvitamiseks (tasaarvestades selle TsMS § 445 lg 1 järgi hageja poolt tagastamisele kuuluva summaga) ning millises ulatuses tuleb rahuldada nõue üleantud kauba tagastamiseks tingimusel, et tagastatakse lepingu alusel tasutu.

§ 111, § 189 lg 1 teise lause ja § 189 lg 2 ning Ts

MS § 445 lg 1 kohaldamiseks (juhul, kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et kostjal I ei ole kaupa alles) tuleb tühistada kohtute lahendid ka osas, milles kohtud rahuldasid kostja I vastuhagi 50 000 euro tagasisaamise ja 50 780 euro 45 sendi saamise nõudes. III

1. Hageja teiste rahaliste nõuete kohta märgib kolleegium järgmist. 18.
2. Hageja on esmalt nõudnud müügilepingu täitmata jätmisega temal saamata jäänud tuluna 200 000 euro hüvitamist, mis vastab lepingus kokkulepitud müügihinnale. Kohtud on jätnud nimetatud kahju hüvitamise nõude õigesti rahuldamata. Hagis esitatud asjaoludel saab nõude aluseks olla

§ 115

lg 1 koostoimes

§ 127

lg-tega 1 ja 4 ning § 128 lg-ga 4.

§ 115lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise nõude eelduseks võlgniku kohustuse rikkumine.

Kuna kohtud on menetlusõiguse norme rikkumata leidnud, et kostja I ei ole lepingut rikkunud, ei ole võimalik

§ 115lg-t 1 kohaldada ning hageja nõuet rahuldada.

Põhjusel, et hageja lepingust taganemisel ei ole toimet, ei ole alust kohaldada ka

§ 135lg-t 2.

Lepingu kohaselt üleantud kauplused on hagejale tagastatud, hagejal on võimalik need soovi korral uuesti võõrandada. Kohtud on õigesti asunud seisukohale, et kostja I ei ole käitiste tagastamisel hagejale oma kohustusi rikkunud ning hageja ei ole endale sellest tuleneva kahju tekkimist tõendanud. 18.2. Hageja on nõudnud

§ 189

lg-le 1 viidates ka saamata jäänud tuluna 3821 euro 6 sendi väljamõistmist selle aja eest, mil kaks kauplust olid kostja I valduses. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud tõendi selle kohta, kui palju hageja ise oleks sama aja eest nende kaupluste pidamisel kasu saanud. Kolleegium selgitab, et saamata jäänud tulu (kahju hüvitamise) nõudena on kohtud jätnud ka selle nõude õigesti rahuldamata, sest kostja I ei ole

§ 115lg 1 tähenduses rikkunud lepingulist kohustust.

Hageja ei ole esitanud kasutuseelise saamise nõuet. 18.3. Hageja on nõudnud 8250 euro 30 sendi hüvitamist saamata jäänud tuluna, mis on arvestatud kolme kuu eest pärast kaupluste valduse tagasisaamist kuni kaupluste klientuuri taastumiseni. Selle nõude on kohtud õigesti rahuldamata jätnud, kuna puudub kahjunõude rahuldamise eeldus, kostja I 18

§ 189

lg 1 või muu tagasitäitmist reguleeriv säte ette saamata jäänud tulu hüvitamise kohustust aja eest, mis järgneb eseme valduse tagastamisele. 18.

1. Ka hageja kaupluste töö taastamisega seotud kulutuste hüvitamise nõude (7178 eurot 11 senti) rahuldamata jätmisel ei ole kohtud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kuna kohtud on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et kostja I ei ole lepingut rikkunud, ei ole alust alama astme kohtute otsuseid selle nõude rahuldamata jätmisel tühistada.
2. Kohtud ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõigust kostja II vastu esitatud nõude rahuldamata jätmisel.
3. Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse kostja I vastuhagis esitatud koondumisloaga seotud kulutuste hüvitamise ja ostusumma tagastamise nõuet väitega, mille kohaselt, kui kehtib hageja taganemine, puudub alus vastuhagi rahuldamiseks. Kuna kolleegium on eespool nõustunud kohtute seisukohtadega, et taganemiseks oli alus kostjal I, mitte hagejal, siis on kohtud vastuhagi vastavas osas (5437 eurot 27 senti) põhjendatult rahuldanud. Kolleegium seda nõuet rohkem ei analüüsi. IV
4. Kolleegium soovitab TsMS § 4 lg-le 4 tuginedes menetlusosalistel sõlmida menetluskulude suurenemise vältimiseks (sh tõendamisega seotult) kompromiss praeguse lahendi kohaselt vaieldavaks jäänud küsimustes.
5. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 järgi maakohtu otsustada.
6. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kaebuselt tasutud kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Kalev Saare, Tambet Tampuu 19