Obsah (7)

§ 238§ 173§ 318§ 189§ 387§ 180§ 313

1-19-4602 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2020.a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-4602 (18230200870) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat. KarS 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsusega nr 1-17-9508 mõistetud karistusega ja kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 28 päeva. KarS 65 lg 1 alusel arvestati karistusest kantuks Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsusega mõistetud ja kantud karistus, s.o vangistus 10 kuud ja 11 päeva. KarS 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus 26.06.2018 kuni 27.06.2018, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva. Otsus jõustus Riigikohtu 10.03.2020 määrusega. Kaitsja Advokaat Kadi Sitska RESOLUTSIOON 1. Sven Raudmägi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Sven Raudmägile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 1

4. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega nr 1-18-6116 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. Sven Raudmägile mõistetud ja ära kandmisele kuuluva karistuse kandmist arvestada alates Sven Raudmägi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. Sven Raudmägi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sven Raudmägilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel: - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 120 (sada kakskümmend) eurot ja kohtumenetlusel 152 (sada viiskümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 272 (kakssada seitsekümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti; - joobeseisundi tuvastamise kulud 44 (nelikümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 316 (kolmsada kuusteist) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Sven Raudmägi, 1-19-4602, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Sven Raudmägile tema elukoha või kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU Sven Raudmägi süüdistatakse selles, et tema, olles 31.10.2017 karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 08.12.2018 kella 02.03 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme-Randvere teel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus ühes grammis veres 1,82 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g (lõplik lugem 1,76 mg/g)), rikkudes seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis 2 avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Sven Raudmägi toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja leidis, et süüteo kvalifikatsioon on õige, süüdistus on põhjendatud ja lühimenetluse kohaldamiseks takistusi ei ole.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Sven Raudmägi juhtis 08.12.2018 kella 02:03 ajal Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme-Randvere teel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti 1745T kohaselt esines Sven Raudmägil alkoholijoove ning tal tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,82 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g). Tunnistaja E P ütluste (tl 7-8) kohaselt oli ta 08.12.2018 autopatrullis koos L P ning teostasid liiklusjärelevalvet Harju maakonnas, Viimsi vallas, Haabneeme randvere teel. Kell 02:03 märkasid Randvere teed mööda sõitmas sõiduautot xxx reg.märgiga xxx, millel ei põlenud tuled. Järgnesid sõidukile ning andsid peatumise märguande politseiauto sinist-ja punaste vilkuritega ning helisignaaliga. Sõiduk keeras Heki teele, kus 02:04 peatus suunaga Kesk tee poole. Juhi kontrollimisel indikaatorvahendiga AlcoQuant A418896 ilmnes näiduks 0,78 mg/l. Sõidukit juhtis Sven Raudmägi. Juht oli xxx ning tal oli ka juhiluba taastamata. Toimetasid isiku Wismari haiglasse, kus talt võeti vereproov. Peale juhi viibis sõidukis ka naisterahvas. Kahtlustatava Sven Raudmägi ütluste (tl 16-18) kohaselt tunnistab ta, et juhtis 08.12.2018 kella 02:04 ajal Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme-Randvere teel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Enda sõnul alustas ta alkoholi joomist 07.12.2018 õhtul kella 19:00-20:00 paiku. Oli joonud viina. Enda meelest jõi ära umbes 300 g viina. Elukaaslane, kes oli xx saatis talle sõnumi, et tema auto ei käivitu ja ta otsustas naisele appi minna. Ta läks jala spaa juurde, tegi sõiduki korda ning seejärel istus mootorsõiduki rooli ning hakkas kodu poole sõitma. Enne rooli istumist teadis ta, et oi joobes, kuid ikkagi istus rooli. Elukaaslane oli ka temaga autos. Teel koju peatas teda politsei. Politseipatrull andis talle peatumismärguande vilkuritega, ta reageeris ning kohe pidas sõiduki kinni. Peale peatumist kontrolliti dokumente ning anti korraldus alkomeetrisse puhuda ning ta puhus korduvalt. Seejärel viidi ta Wismari haiglasse ekspertiisi. Vereproovi andis vabatahtlikult. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. 3 Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Sven Raudmägi istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Sven Raudmägi mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati süüdistatav Wismari haiglasse, kus vereproovi võtmise kaudu kontrolliti alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 9-10) kohaselt tuvastati isikul alkoholijoove (alkoholijoove 1,82 mg/g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g) lõpliku tulemusega 1,76 mg/g. Sven Raudmägi rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 1,76 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Sven Raudmägi rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Sven Raudmägi mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Sven Raudmägi oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena. Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsuse nr 1-17-9508 (tl 1) kohaselt karistati Sven Raudmägi KarS § 424 ja

§ 238lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, mida Kar

S § 65 lg 2 järgi suurendati Pärnu Maakohtu 03.10.2016 otsusega ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 388 tundi, tähtajaga 2 aastat. Nimetatud karistus liideti Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega nr 1-18-6116 mõistetud karistusega ja liitkaristusest arvestati kantuks eelmise otsusega asendatud ja tehtud üldkasulik töö ja liitkaristusest loeti ärakandmata karistuseks vangistus 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva. Nimetatud otsus jõustus 10.03.

1. KarSRegS § 24 lg 1 p 6 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. KarSRegS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 31.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist KarS § 424 lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on KarS § 424 lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on KarS § 424 lg 2 märgitud isikuks. Sven Raudmägile KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Sven Raudmägi oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 16-18). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Sven Raudmägi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4 Seega on tõendamist leidnud, et Sven Raudmägi pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni neljaaastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 23) nähtub, et süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning kahel korral on isikut karistatud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, seega on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Lisaks sellele, ajal, mil kriminaalasi oli kohtu menetluses, tegi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kriminaalasjas nr 1-18-6116 uue süüdimõistva otsuse 05.06.2019 ja kohtuotsuste kogumis karistati süüdistatavat vangistusega 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes grammis veres mitte vähem kui 1,76 mg/g. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on keskmine, kuivõrd piirmäära ei ole olulisel määral ületatud. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 21), mille kohaselt on süüdistataval 3 kehtivat kriminaalkaristust, millest kaks on KarS § 424 toimepandud kuriteo eest. Seejuures on süüdistataval 06.03.2014 toime pandud ja KarS § 424 alusel mõistetud karistus täidetud. Uue, s.o Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsusega samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistus asendati aga üldkasuliku tööga, millise täitmise ajal pani süüdistatav toime käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo. KarS § 424 lg 2 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba KarS § 424 lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 21) on süüdistatavat KarS § 424 lg 2 ning

§ 238

lg 2 järgi karistatud Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsusega, mille kohaselt karistati süüdistatavat vangistusega 6 kuud, mida KarS § 65 lg 2 järgi suurendati Pärnu Maakohtu 03.10.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, kuivõrd uued kuriteod pandi 5 toime katseajal ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 388 tundi. Sellele järgnevalt karistati süüdistatavat Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega ja mõisteti KarS 65 lg 1 sätteid kohaldades liitkaristus, millest arvestati kantuks tehtud üldkasuliku töö ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat 2 kuud ja 15 päeva. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud enne eelmise, s.o Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsuse kuulutamist, siis tuleb ka käesoleval juhul mõista liitkaristus KarS 65 lg 1 sätete alusel, kuivõrd Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega mõistetud karistusega liideti ka Pärnu Maakohtu 31.10.2017 otsusega mõistetud karistus. Kuivõrd käesoleva otsusega mõistetakse süüdistatavale karistus, mis on oluliselt kergem Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusest ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemisest on möödunud enam kui aasta, leiab kohus, et olukorras, kus süüdistatava süüdistuses oli erinevates kohtutes mitu erinevat kriminaalasja kohtulikku menetlust ja süüdistatava huvidest lähtudes pidanuks neid kriminaalasju lahendama ühises menetluses, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS 65 lg 1 alusel karistusi liites karistused liita kergemat liitmise viisi kohaldades, jättes karistused täies ulatuses liitmata. Samas arvestades seda, et Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja ja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsustega karistatakse süüdistatavat eriliigiliste kuritegude eest, ei ole võimalik kohaldada kergeimat karistuste liitmise viisi, s.o lugeda kergemat karistust kaetuks raskeimaga, kuivõrd süüdistatava karistamine eriliigiliste kuritegude eest viitab sellele, et süüdistatav on oma süülise käitumisega riivanud erinevaid õigushüvesid. Samas, kuivõrd süüdistatav kahetses toimepandut ja kuriteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, suurendab kohus raskemat karistust vaid vähesel määral. 4. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja joobeseisundi tuvastamise kulud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, s.h ka asjaolu, et käesolevaks ajaks on süüdistatav töötuna arvel, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Sven Raudmägi on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Joobeseisundi tuvastamiseks tehtud uuringud (saatekiri ja selle lisa 1745T tl 9-10) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud jätta süüdistatava kanda täies mahus. Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda. 6 Seejuures, arvestades seda, et kohus liidab karistused KarS 65 lg 1 alusel olukorras, kus kriminaalasju tulnuks lahendada ühises menetluses ja Sven Raudmägilt on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2019 otsusega teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha juba välja mõistetud, ei saa kohus käesolevas kriminaalasjas enam sundraha menetluskuluna välja mõista. Seega jääb välja mõistetavaks kuluks joobe tuvastamise kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatavale mõistetava vangistuse pikkust, millise kandmise ajal ei pruugi süüdistatav igapäevaselt olla tööga hõivatud, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7