lg 41 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks Deniss Lvovi suhtes tõkendit – vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.11.2019.a. Tõkend – vahistamine - tühistada Deniss Lvovi suhtes kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis karistuse ärakandmisel. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Deniss Lvovilt riigituludesse: 1)
9 alusel sundraha – 810 eurot; 2)
4 alusel kaitsjatasu - kohtueelses menetluses kohtumenetluses 1060.80 eurot, kokku 1335.84 eurot. 275.04 eurot,
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 2145.84 tasumine ositi 12 kuu jooksul igas kuus tasuda 178.82 eurot. eurot
Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
lg 3 kohaselt makseinfo (koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Deniss Lvovile eraldi dokumendina. Asitõendid ja salvestused DVD-plaat videosalvestusega –
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Deniss Lvov’i süüdistatakse selles, et tema 22.02.2019 kella 10:41 paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla avavangla osakonna teise korruse WC-s lõi vähemalt kümnel korral rusikatega A Pu pähe ja rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – nina juure vasakpoolsel küljel 0,2 cm suurune haav, vasaku silma all 3x1 cm suurune hematoom, vasaku silma välisnurgas 3,5x2 cm suurune hematoom, vasaku kõrva ja põsesarna vahel 2x6 cm suurune hematoom, vasakul pool lõua all 1 cm pikkune kriimustus, paremal pool rinnakul 3,5x1,5 cm suurune hematoom, vasaku õla eesmisel küljel 1,5x1 cm suurune hematoom, vasaku käe kaenlaaluse esiküljel 1,5x4 cm suurune hematoom, vasakul õlavarre ülemisel kolmandikul kaks hematoomi suurustega 1x1 ja 1x3 cm, vasaku õlavarre tagakülje ülemisel kolmandikul 1x3 cm suurune hematoom, vasaku jala sääre ülemisel välisküljel 2x7 cm suurune hematoom. Sellega pani Deniss Lvov toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.t. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtu seisukoht Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla avavangla osakonna teise korruse köögis 22.02.2019.a hommikupoole oli arusaamatus Deniss Lvovi ja A P vahel seoses toidukarpidega, nende vahel oli sõnavahetus. Seda kinnitavad süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate E L ja M T ütlused. Tunnistaja K P kuulis ringkäigu ajal köögis sõnelemas süüdistatavat ja kannatanut, A P nimetas Deniss Lvovi halva nimega. Vaidlust ei ole ka selles, et 26.02.2019.a. tuvastas Tallinna Vangla avavanglas valvurina töötanud ja kohtus tunnistajana ütlusi andnud U V A Pl hematoomi vasaku silma all, mille kohta koostas ettekande. Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga tõendab A Pl süüdistuses loetletud vigastusi. Nimelt nina juure vasakpoolsel küljel 0,2 cm suurune haav, vasaku silma all 3x1 cm suurune hematoom, vasaku silma välisnurgas 3,5x2 cm suurune hematoom, vasaku kõrva ja põsesarna vahel 2x6 cm suurune hematoom, vasakul pool lõua all 1 cm pikkune kriimustus, paremal pool rinnakul 3,5x1,5 cm suurune hematoom, vasaku õla eesmisel küljel 1,5x1 cm suurune hematoom, vasaku käe kaenlaaluse esiküljel 1,5x4 cm suurune hematoom, vasakul õlavarre ülemisel kolmandikul kaks hematoomi suurustega 1x1 ja 1x3 cm, vasaku õlavarre tagakülje ülemisel kolmandikul 1x3 cm suurune hematoom, vasaku jala sääre ülemisel välisküljel 2x7 cm suurune hematoom. Vaidlus on selles, kelle poolt ja kuidas vigastused A Pl tekkisid. Süüdistatav end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, eitades A P löömist avavangla teise korruse tualetis. Kannatanu versiooni kohaselt lubas köögis toimunud sõneluse ajal Deniss talle vastu lõugu anda, et ta asjadest õigesti aru saaks. Köögist läks P enda tuppa, seejärel WC-sse, kuhu järgnes talle Lvov. WC-s hakkasidki matsud tulema. Enne löömist tuli ka paar roppust Lvovi poolt. Lõi rusikatega, jalgadega, nii et ta kukkus vahepeal vastu pissuaari, kattis oma pea ja näo kätega, oli kookonasendis. Löögid tulid näkku, kehasse, jalgadesse. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused tema vigastuste tekkimise asjaolude osas on ebajärjekindlad, vastuolulised, eluliselt mitteusutavad ja kummutatud teiste tõenditega, mistõttu on need ebausaldusväärsed ning palus need jätta tõendina arvestamata. Kaitsja viitas oma väite kinnituseks A P ütlustele kohtus selle kohta, et Deniss Lvov lõi teda ka jalgadega, kusjuures kohtueelses menetluses ei ole ta jalgadega löömisest rääkinud. Samuti on kaitsja väitel vastuolulised kannatanu ütlused sõnavahetuse pikkuse osas WC-s enne väidetavat löömist. Nimelt väitis kannatanu kohtuistungil, et kohe kui WC uks sulgus, hakkas süüdistatav kannatanut peksma. Kui kaitsja avaldas kohtueelses menetluses antud kannatanu ütlusi, siis kinnitas kannatanu, et tegelikkuses oli enne lööma hakkamist siiski süüdistatavaga sõnelus, mis võis kesta mitukümmend lauset. Kaitsja hinnangul on ebaõiged kannatanu ütlused ka selles, et tema läks WC-sse esimesena ja Deniss Lvov järgnes talle. Kohtuistungil uuritud salvestiselt on näha, et hoopis kannatanu järgnes Deniss Lvovile. Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. (Vt osutatud otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p-d 11–12 (RKKK 3-1-1-100 -15 punkt 17). 3 Seega isegi kui mõnes faktilises asjaolus ei ole kannatanu ütlused kooskõlas teiste tõenditega, ei anna see alust tema ütlusi tervikuna tõendi kogumist välja jätta, vaid kannatanu ütlusi saab arvestada osaliselt, selles osas, mis riimuvad teiste kriminaalasja tõenditega.
lg 1 kohaselt on kriminaalasja kohtuliku arutamise piirid määratletud süüdistatava suhtes koostatud süüdistusaktiga. Süüdistusakti lõpposas oleva süüdistuse kohaselt lõi Deniss Lvov WC-s vähemalt kümnel korral rusikatega A Pu pähe ja rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, mis loetletud süüdistuses, k.a vasaku jala sääre ülemisel välisküljel 2x7 cm suurune hematoom. Kuigi jalal, s.o vasaku jala sääre ülemisel välisküljel tuvastati hematoom ja kannatanu selgitas kohtuistungil, et Deniss lõi teda jalgadega, ei ole Deniss Lvovile süüdistust jalgadega löömises omistatud, sest kohtueelses menetluses ta jalgadega löömisest ei rääkinud. Riigikohtu mitmetes lahendites (nt 3-1-1-12-16, 3-1-1-96-06) on sedastatud, et süüdistusakti lõpposas sisalduva süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Kuigi kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustes on vastuolu jalgadega löömise osas, tuleb see jätta tähelepanuta, sest süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses ei ole Deniss Lvovi süüdistatud jalgadega löömises. Kohus ei saa väljuda süüdistuse piiridest ja hakata arutlema selle üle, kas jalgadega löömine toimus või mitte. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud ka jalal oleva hematoomi tekitamine süüdistatava poolt, kuivõrd ei ole eluliselt usutav sellisel kohal oleva vigastuse tekitamine rusikatega. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks taotles kaitsja avaldada A P poolt kohtueelses menetluses antud ütlused selles osas, kui pikalt WC-s enne löömist toimus sõnavahetus. Kohtuistungil kannatanu ütles prokurörile, et paar roppust tuli Lvovi poolt. Kaitsjale vastas, et kahe sekundi jooksul paar sõna sai öeldud, tuli paar roppu repliiki ja “sinna” kohta saatmist. Kohtueelses menetluses ülekuulamisel ütles kannatanu: „WC-s jätkus meie sõnelus uuesti“. Kohtu hinnangul puudub A P ütlustes vastuolu. A P ei ole ei kohtueelses menetluses ülekuulamisel ega kohtus ristküsitlusel öelnud, et tema ja Deniss Lvovi-vaheline vestlus WC-s võis koosneda mitmekümnest lausest. Kaitsja küsimusele vastates ta üksnes nentis üldiselt, et kaks sõna on tema arvates kujundlik väljend ja kaks sõna võib olla ka mitukümmend lauset. Kaitsja täpsustavale küsimusele selle kohta, mitu lauset siis ikkagi enne löömist vahetati, ei osanud kannatanu vastata, vaid ütles, et oli kerge sõnelus. Kaitsjaga nõustub kohus selles, et kannatanu ütlus WC-sse minemise järjekorra osas ei ole kooskõlas videosalvestuselt nähtuga. Salvestis tõendab, et WC-sse minnes liikus eespool Deniss Lvov ja A P kõndis kohe tema järel. Ainuüksi see vastuolu ei anna aga siiski alust kannatanu ütluste tervikuna tõendikogumist välja jätmiseks. Selles osas, mis toimus WC-s on kohtu hinnangul kannatanu ütlused usaldusväärsed, s.t et vigastused tekitas talle Deniss Lvov. Kannatanu vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokolliga 27.02.2019.a. Siinjuures on oluline, et tuvastatud vigastuste näol ei olnud tegemist värskete vigastustega. Tunnistajana üle kuulatud Tallinna Vangla avavanglas valvurina töötanud U V kinnitas, et verevalum A P vasaku silma all, mille ta tuvastas 26.02.2019, oli tumesinine ja umbes 3-4 päeva vana. Seega võib uskuda kannatanu ütlusi selles, et saadud vigastused olid saadud 22.02.2019.a. Tualettruumis rohkem inimesi peale kannatanu ja süüdistatava ei viibinud. Vaatamata sellele, et otseseid pealtnägijaid ei olnud, on olulised tunnistaja E L ütlused ja Tallinna Vangla avavangla turvakaamera salvestis. 4 Tunnistaja E L ütlustest nähtuvalt kuulis ta A P toa juures seistes, kuidas Deniss Lvov kutsus teda WC-sse. Tunnistaja küll soovitas Pl sinna mitte minna, kuid kannatanu ei kuulanud teda. Järgmisel päeval nägi ta A P näos sinikaid ja sai aru, mis seal WC-s oli toimunud. A rääkis ka ise talle WC-s juhtunust. Kaitsja leidis, et tunnistaja E L ütlusi WC-s toimunu kohta ei saa
Tunnistaja ütlused on antud asjaolude kohta, mida ta ise ei näinud ega tajunud. Samuti ei ole tegemist vahetult tajutu mõju all viibimisega saadud ütlustega.
lg 21 punkt 2 sätestatu kohaselt ei ole tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et E L ütlused ei ole otsene tõend
lg 21 p 2 kohaselt nende asjaolude osas, kuidas A P vigastused sai ja kes talle need tekitas, sest A P rääkis talle alles järgmisel päeval sellest, et Deniss Lvov oli teda WC-s löönud. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis 1-15-10967 punktis 7 on leidnud, et tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, saab käsitada iseseisva tõendina üksnes juhul, kui esineb mõni
Kuna selline alus pole kriminaalasjas tuvastatav, ei saa tugineda kannatanu kui vahetu tõendiallika ütlustes sisalduva teabe osas ka nii-öelda vahendlike tunnistajate ütlustele. Tunnistajate ütlused on sellisel juhul käsitatavad vaid kaudse tõendina, mille abil on võimalik ja ka tuleb kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-73-15 punktis 11 on öeldud, et tunnistajate ütlused on sel juhul käsitatavad vaid kaudse tõendina, mis kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Tulenevalt Riigikohtu eelpool viidatud seisukohast ei ole alust käsitada E L ütlusi nende asjaolude kohta, mida ta kuulis A Plt, lubamatu tõendina. Tunnistaja ütlused on kaudne tõend, mis kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Puudub igasugune põhjus arvata, et A P teadlikult valetas E Lle, süüstades Deniss Lvovi tema peksmises WC-s. Tunnistaja E L ütlusi saab kasutada otsese tõendina nende asjaolude kohta, mida ta kuulis ja nägi vahetult. Ta kuulis A P toa uksel seistes, kuidas Deniss Lvov kutsus A Pu WC-sse. Ta ei näinud enne A P tualetti minekut tema näos vigastusi ja A P näitas talle näos olevaid hematoome järgmisel päeval, kuna tol päeval ta A Pga enam kokku ei puutunud (nad elavad eri korrustel). E L ütlustest tulenevalt näitas kannatanu tunnistajale vigastusi peale seda, kui E Lukk tundis huvi, miks on A Pl prillid ees. Kannatanu näitas talle ka kehal olevat hematoomi ja kaebas külje peal valu üle. Seega tõendavad E L ütlused lisaks kannatanu ja tunnistaja U Ve ütlustele ning läbivaatluse protokollile A P näos ja kehal olevaid hematoome ning kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust selle kohta, et need vigastused tekitas talle Deniss Lvov. Süüdistatava versiooni kohaselt ei kutsunud ta A Pu WC-sse, vaid kannatanu tuli ise midagi podisedes talle sinna järgi, jäi seisma tema selja taha, ütles solvanguid, riivas teda. Kui ta end ringi keeras, jooksis P minema, suss jäi WC-sse vedelema. Pu tema löönud ei ole. Süüdistatava väitel P provotseeris teda eesmärgiga tekitada konfliktolukord. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta WC-sse minnes algul A Pu ei näinud, vaid nägi teda alles siis, kui oli juba WC-s ja hakkas ust kinni panema, on ümber lükatud asitõendi 5 vaatlusprotokolliga, milles vaadeldud Tallinna Vangla avavangla koridori turvakaamera 22.02.2019 videosalvestust. Turvakaamera salvestust on vaadatud kohtuistungil, salvestuselt on näha, kuidas A P kõnnib Deniss Lvovi järel WC-sse. A P räägib midagi Lvovi selja taga, vehkides kätega. Kohtu hinnangul pidi ilmselgelt Deniss Lvov seda juttu kuulma. Samuti on süüdistatav kaitsja küsimustele vastates öelnud, et kui ta läks WC-sse, tuli P talle midagi podisedes järele. Deniss Lvov eitas samuti A P kutsumist tualetti. See on ümber lükatud E L ütlustega, kes ise vahetult A P toa uksel seistes kuulis, kuidas Deniss Lvov kutsus A Pu WC-sse. Videosalvestuselt nähtu ühtib tunnistaja E L ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis ta A Pga viimase toa ukse juures juttu, kui sinna tuli Deniss Lvov ja ütles midagi. Selle peale vastas A P: „Sina „sibul“, õpi eesti keel ära, siis tule midagi ütlema”. Siis kutsuski Deniss Lvov kannatanu WC-sse. Videosalvestis kinnitab E L ütlusi selle kohta, et Deniss Lvov tuli A P ukse juurde, kus viibis E l, rääkis midagi ja seejärel lahkus oma tuppa. Peale seda kui valvur K P lahkus teiselt korruselt, tuli koridori Deniss Lvov ja möödudes A P toa uksest, ütles midagi ja kõndis WC poole. A P väljus oma toast ja järgnes Deniss Lvovile WC-sse. Kui Deniss Lvovi WC-sse mineku põhjus oleks olnud loomulike vajaduste rahuldamine, siis nähes, et A P tuleb tema järel, on loomulik, et viimane uksest siseneja sulgeb ukse. Turvakaamera videosalvestiselt nähtub aga, et Deniss Lvov, olles juba WC-s, laskis A P sisse ja sulges ise tema järel ukse. Selline tegevus viitab kohtu hinnangul hoopis teisele põhjusele ja nimelt ilma pealtnägijateta A P suhtes vägivalla kasutamise soovile. Varem alanud vaidlus ja sõnaline konflikt lõppes A P sõnadega Deniss Lvovile, et sina „sibul” õpi eest keel ära, siis tule midagi ütlema, milline väljendus oli ilmselgelt Deniss Lvovile ebameeldiv ja ajendas süüdistatavat füüsilist vägivalda kasutama kättemaksuks solvangu eest. Kohus ei pea ka kannatanu ütlusi usaldusväärseks selles osas, et ta läks tualetti oma loomulikke vajadusi rahuldama. E L ütlustega on tõendatud, et A P läks tualetti Deniss Lvovi kutsel, mida kinnitab ka videosalvestus. Sellelt nähtub, et mõlemad lähevad tualetti koos teineteise järel. Ka ei ole kohtu jaoks usutav, et kannatanul tekib vajadus oma loomulikke vajadusi rahuldada just siis, kui süüdistatav WC-sse läheb. Veelgi enam, juhul kui A P oleks läinud WC-sse üksnes loomulikke vajadusi rahuldama, siis puudunuks vajadus väljuda sealt videosalvestuselt nähtuval viisil – kiirelt, veidi kummargil olles uksest välja Pkudes, nagu põgenedes. Tõenduseks sellisele liikumisviisile on ka kannatanu kaelas paelaga rinnasilt, mis liikumise kiiruse tõttu lehvib hoogsalt ümber kaela. Usutav ei ole süüdistatava versioon selle kohta, et A P järgnes talle ise WC-sse selleks, et teda provotseerida ja tekitada konfliktolukord. Esiteks, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatava ja kannatanu vahel oleks varasemalt olnud selliseid konflikte või isegi vihavaenu, mis ajendanuks kannatanut tegutsema provotseerivalt eesmärgiga luua põhjus Deniss Lvovi tagasisaatmiseks avavanglast kinnisesse vanglasse. Teiseks, kui uskuda süüdistatavat, et tema WC-s kannatanut ei löönud, pidi A P selleks, et nn provokatsioon õnnestuks, paluma hiljem kedagi teist talle need vigastused tekitada, sest vaevalt ta ise ennast peksma hakkas, mis jällegi ei ole usutav. Enne 22.02.2019.a. WC-s viibimist koos Deniss Lvoviga tal neid vigastusi ei olnud. Kolmandaks, A P oleks kindlasti sel juhul, kui tahtnuks Deniss Lvovi lavastada süüdlaseks tema peksmises, koheselt teatanud sellest vangla ametnikele. Tegelikkuses oli hoopis vastupidi. A P ütluste kohaselt ei tahtnud ta kaebust esitada ja see asi oleks vaibunud, kui üks vanglaametnikest poleks märganud tema silma all hematoomi. Kannatanu püüdis ise saadud vigastusi igati varjata. Varjamaks silma juures olevat hematoomi, hakkas ta kandma prille, mida ta muidu kogu aeg ei kandnud. Seda, et kannatanu kogu aeg prille ei kandnud ja et prillide tagant hematoom välja ei Ptnud, tõendavad E L ütlused, kes järgmisel päeval peale süüdistatava ja kannatanu vahelist 6 konflikti tundis huvi, miks kannatanul on prillid ees ja nägi verevalumit alles siis, kui kannatanu prillid eest ära võttis. Isiku läbivaatuse protokollis on märgitud A P kehavigastusena ka vasakul pool lõua all 1 cm pikkune kriimustus. Kohtu hinnangul ei ole aga tõendamist leidnud eelnimetatud vigastuse tekitamine Deniss Lvovi poolt. Turvakaamera videosalvestuselt on näha, et see vigastus oli A Pl olemas juba WC-sse sisenemisel. Ms puutub sellesse, et vanglaametnikud ei märganud A Pl mitme päeva jooksul vigastusi, siis tuleneb see arvatavasti sellest, et kannatanu püüdis neid hoolega varjata. Ka tunnistaja U V on öelnud, et A P kandis tumeda raamiga prille, mistõttu ei olnudki verevalumit silma juures kohe näha. Siiski üks valvur ühe loenduse ajal küsitles kannatanut näos oleva verevalumi kohta, kuid A P ei öelnud talle tegelikku põhjust, vaid väitis, et olevat tuba koristades näo vastu lauda ära löönud. Kuna mingit ettekannet selle valvuri poolt ei tehtud, jäi ta järelikult seda versiooni uskuma. Kaitsja seadis kannatanu ütlused kahtluse alla ka selles osas, et väidetavalt nägid löökide jälgi tema toakaaslased, kuna juhtisid sellele tähelepanu (toakaaslasteks olid J J ja M T) ning et ta olevat ka toakaaslastele rääkinud, mis WC-s juhtus. Samas toakaaslased kinnitasid kohtus, et nemad mingeid vigastusi kannatanul ei täheldanud ning kannatanu ise neile ka midagi selle kohta, et süüdistatav oleks teda löönud või peksnud, ei rääkinud. Kohus on seisukohal, et tunnistajate J J ja M T ütlused A Pl esinenud vigastuste mittenägemise kohta ei ole usaldusväärsed. Ei ole usutav, et mõlemad tunnistajad, elades kannatanuga ühes toas, toakaaslase näos vigastusi ei näinud. Ometigi olid need olemas ja vigastuste olemasolu ei ole ka kaitsja kahtluse alla seadnud. Kannatanu A P tundis löökidest valu ja tervisekahjustusetena on isiku läbivaatuse protokolliga leidnud tuvastamist nina juure vasakpoolsel küljel haav, hematoomid vasaku silma all, vasaku silma välisnurgas, vasaku kõrva ja põsesarna vahel, paremal pool rinnakul, vasaku õla eesmisel küljel, vasaku käe kaenlaaluse esiküljel, vasakul õlavarre ülemisel kolmandikul, vasaku õlavarre tagakülje ülemisel kolmandikul. Tulenevalt eelpool väidetust ei saa lugeda Deniss Lvovi poolt tekitatuks vasaku jala säärel olevat hematoomi ja vasaku lõua all olevat kriimustust. Teiste vigastuste tekitamine Deniss Lvovi poolt on tõendite kogumis hindamise tulemusena aga leinud tõendamist. Subjektiivsetelt tunnustelt pani Deniss Lvov löömise toime kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. Löömine on eesmärgipärane tegevus. Kuivõrd A Pl tuvastatud vigastused (hematoomid) ei põhjustanud tervisekahjustust, mis kestab vähemalt neli nädalat, siis on kvalifikatsioon KarS § 121 lg 1 õige. Karistus Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb seaduseandja ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Deniss Lvovi puhul ei ole tegemist isikuga, kes oleks kuriteo toime pannud esmakordselt või juhuslike asjaolude kokkulangemise tõttu. Vastupidi Deniss Lvov on varem kuritegude eest korduvalt karistatud ja kuriteo A P suhtes pani toime karistuse, s.o vangistuse kandmise ajal. Ka kriminaalasja arutamise ajal kannab ta jätkuvalt karistust. Kuna vanglatingimustes viibides on rahalist karistust keeruline tasuda, pealegi ei ole põhjendatud karistuse kandmise ajal uue kuriteo toimepannud isikule mõista kergemaliigiline karistus, tuleb Deniss Lvovile mõista karistuseks vangistus. 7 Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse, et Deniss Lvov lõi A Pu mitte üks kord, vaid vastavalt kannatanul tuvastatud vigastustele, mitmel korral erinevatesse keha piirkondadesse. Tegemist oli küll lühiajalise, kuid intensiivse tegevusega. Kuivõrd karistuse määra valikul tuleb lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine, siis hinnates tema süü suurust keskmiseks ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist arvestades mõistab kohus Deniss Lvovile karistuse KarS § 121 lg 1 sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud vangistust. Süüdistatav on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud ajal kui kandis Harju Maakohtu 02.12.2016.a. otsusega mõistetud 4 aasta 6-kuulist vangistust alates 03.05.2016. aastast. Seega kohtuotsuse kuulutamise eelnevale päevale on Deniss Lvovi ärakantud karistuseks 3 aastat 6 kuud 18 päeva, ärakandmata on 11 kuud 12 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.12.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata osa, mis 21.11.2019.a. seisuga on 11 kuud 12 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks on 1 aasta 5 kuud 12 päeva vangistust. Karistusaja algust tuleb arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22.11.2019.a. Kohus leiab, et Deniss Lvovi suhtes tuleb
lg 41 alusel süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkendit – vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest 22.11.2019.a. Tõkendi kohaldamise tingib asjaolu, et Deniss Lvovile 02.12.2016.a mõistetud karistus (4 aastat 6 kuud vangistust) saab kantud novembris 2020. Kuna praeguses kriminaalmenetluses ei ole tema suhtes kohaldatud tõkendit - vahistamine, siis vabastatakse ta peale karistuse kandmist kinnipidamiskohast, kui käesolevas kriminaalasjas tehtud otsus selleks ajaks ei jõustu. Ka võidakse ta eelmise karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastada. Kohtul puudub kindlus, et eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmisel või tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisel vabadusse saamise korral ei hakka Deniss Lvov käesoleva kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kuivõrd ta on juba pikemat aega viibinud kinnipidamiskohas, siis on küllaltki tõenäoline karistuse kandmisest kõrvalehoidumine kinnipidamisasutusse taas sattumise vältimiseks. Kriminaalmenetluse kulud
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrab, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale määratud tasu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Deniss Lvovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Järgnevalt analüüsibki kohus, millised menetluskulud ja millises mahus kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt.
lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks ka
lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on määratud korras kaitsjale õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlused 275.04 euro ulatuses. 8 Kohtumenetluses on määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlused 1060.80 eurot. Kokku 1335,84 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Deniss Lvovilt. Määratud kaitsja sõidukulud 118.08 eurot jätab kohus riigi kanda. Kuivõrd menetluskulud on suured, siis kohus võimaldab
lg 3 alusel tasuda menetluskulud kokku 2145.84 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus tasuda 178.82 eurot. Asitõendid ja salvestised DVD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures tuleb
Kohus juhindub
Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu alates 13.12.2019. a. kella 13.00. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.