) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks oma 05.02.2020.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kostja märkis, et ta tunnistab hageja poolt tema vastu esitatud hagi ja palus asi lahendada eelmenetluses kohtuistungit pidamata
§-s 440 sätestatud korras. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi kostja on kohtumenetluses hageja nõude õigeks võtnud, ei täitnud kostja nõuetekohaselt poolte vahel sõlmitud kohtuvälist maksegraafiku kokkulepet. Hageja 19.02.2020.a menetlusdokumendi lisana 1 esitatud maksegraafiku kokkuleppes on sätestatud, et juhul, kui maksegraafiku osamaksed ei ole tähtaegselt täies ulatuses tasutud või Eviko Ehitus OÜ ei pea kinni maksegraafiku kehtivuse ajal esitatavate arvete maksetähtaegadest, siis on AS G4S Eesti sunnitud alates maksetähtajale järgneva nädala esimesest tööpäevast lõpetama õiguskaitsevahendina teenuse osutamise ning võlgnevuse sissenõudmiseks loovutama nõude inkassofirmale või esitama kohtusse hagiavalduse. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostja ei ole pooltevahelist maksegraafiku kokkulepet nõuetekohaselt täitnud ning et kostjale on enne hagi esitamist edastatud kohtuväliselt meeldetuletusi ja hagihoiatusi (eelnev nähtub hageja 19.02.2020.a menetlusdokumendi lisast 2 ja hagiavalduse lisast 5). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole suutnud eelnevat veenvalt ümber 2 lükata (kostja ei ole maksegraafiku nõuetekohast täitmist tõendanud), siis on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 700 eurot. Kohus märgib, et kuna hageja on tasunud vastavalt hagihinnale nõuetekohaselt riigilõivu riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt, siis on vastav riigilõiv hageja põhjendatud menetluskulu. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 700 eurot. Kuna hageja palus välja mõista menetluskuludelt ka viivise
lg 2 kohaselt, siis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.