3-20-448/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-448 Määruse kuupäev

1. märts 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla
2. veebruari
3. a käskkirja nr 6-1/142 ja
4. veebruari
5. a vaideotsuse nr 1-11/114-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks otsustada asi uuesti RESOLUTSIOON
6. Tagastada Igor Abdulajevi kaebus.
7. Jätta Igor Abdulajevi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Igor Abdulajev (kaebaja) esitas
9. veebruaril 2020 Tartu Vanglale taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks üheks tunniks
10. a veebruaris. Lühiajalise väljasõidu eesmärk on minna kauplusesse Rimi, mis asub aadressil Sepa 21, Tartu.
11. Tartu Vangla keeldus
12. veebruari
13. a käskkirjaga nr 6-1/142 kaebajale lühiajalise väljasõidu loa andmisest. Vangla põhjendab, et kaebajat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning hetkel kannab ta viiendat reaalset vanglakaristust. Kaebaja on sooritanud vägivalla kuritegusid ning kuriteod on sooritatud suhteliselt lühikese aja jooksul. Käesoleval hetkel kannab kaebaja vangistust 13 aastat ja 3 kuud ning kaebajal avaneb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalus
14. septembril
15. Kaebaja ei oska vabaduses ega ka vanglas käituda ja reegleid järgida. Kaebaja esitatud väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud see, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil kaebaja väljasõidu ajal peab tegema. Kaebaja on kõrgohtlik, tema käitumist vabaduses ei ole võimalik prognoosida, väljasõit ei ole hädavajalik ja tegemist ei ole erakorraliste sündmustega. Kaebaja saab kauplust külastada vanglast vabanedes. Väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.
16. Kaebaja esitas
17. veebruaril 2020 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla
18. veebruari
19. a käskkirja nr 6-1/142 peale, mille vangla jättis
20. veebruari
21. a vaideotsusega nr 1-11/114-2 rahuldamata. 3-20-448
22. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
23. märtsil 2020 kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla
24. veebruari
25. a käskkiri nr 6-1/142 ja
26. veebruari
27. a vaideotsus nr 1-11/114-2 ning kohustada vanglat asja uuesti lahendama. Kaebaja põhjendab, et asja lahendamisel ei ole kohaldatav kaebaja ohtlikkus. Samuti, kaebaja oli juba
28. a ära kandnud 2/3 vangistusajast ning täidesaatev võim peab kontrollima, kas kaebaja on end parandanud või mitte. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. KOHTU SEISUKOHT
29. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.
30. Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg-st 1 tulenevalt on vanglal õigus anda kinnipeetavale luba lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. Kaebaja esitas taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks, et ta saaks külastada kauplust Rimi. Asjaolu, et kaebajale kaupluse külastust ei võimaldatud, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata ning talle ülemääraseid ebamugavusi põhjustada. Lühiajalist väljasõitu saab käsitleda kui üht vangistuse täideviimisel seaduse alusel rakendatavat lisahüve ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda väljasõidu korraldamist vastavalt enda soovile. Lühiajalise väljasõidu mittevõimaldamisest ei tulene kaebajale ühegi olulise õigushüve, sh vabadusõiguse olulist riivet, ning see ei halvenda oluliselt kaebaja olukorda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
31. augusti
32. a määrus asjas nr 3-18-2154, p 12). VangS § 48 lg-t 1 arvestades on kaebajal võimalik sisseoste teha vanglas ning väljaspool vanglat on kaebajal võimalik kauplust külastada pärast vanglast vabanemist.
33. Tartu Vangla keeldus
34. veebruari
35. a käskkirja nr 6-1/142 kohaselt kaebajale väljasõidu loa andmisest justiitsministri
36. novembri
37. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 83 p 4 alusel, kuna on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Väljasõiduloa andmisest keeldumine on vangla kaalutlusotsus ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks loa andmise otsustamisel kaalumisvigu teinud. 7.
38. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangla on õigesti viidanud, et väljasõit kujutab endast sisuliselt vangistuse täideviimisel kasutatavat kohtlemisabinõu ning selle eesmärk on vabanemisjärgsete töö-, õppimis-, eluaseme ja muude asjade korraldamine (L. Madise, P. Pikamäe ja J. Sootak. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, lk 99). Kaupluse külastamise võimaldamine ei ole abinõu, mis eeltoodud eesmärki täidaks ning mis kaebajat õiguskuulekale käitumisele suunaks. Samuti ei ole kaupluse külastamine väljaspool vanglat tegevuseks, mis oleks kaebajale hädavajalik. Samuti ei tagaks väljasõidu lubamine õiguskorra kaitset, mis eeldab, et kinnipeetavaid ei lubataks ilma teatud usalduse astmeta enne vangistuse ärakandmist vabadusse (Tartu Ringkonnakohtu
39. märtsi
40. a otsus asjas nr 3-15-1688, p 16). Kaebaja on vangla hinnangul kõrgohtlik ning teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh nii vabaduses kui ka vanglas toime pandud ja vägivallaga seonduvate kuritegude eest. Seda kinnitavad ka kohtuinfosüsteemis kajastatud andmed. Igor Abdulajev kannab liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on jätkanud samalaadset käitumist ka karistuse kandmise ajal (vt Harju Maakohtu otsus asjas nr 1-15-1007 - kaebaja lõi teist kinnipeetavat rusikaga näkku ja põhjustas teisele isikule sellega füüsilist valu ja tervisekahjustuse.). Kaebaja toimepandud kuritegude laad, tema isiksuseomadused ja kriminogeensed riskid (VSkE § 82 lg 1 p-d 1 ja 2) ei õigusta 2 3-20-448 kaebaja suhtes soodustuse kohaldamist. On ilmne, et isiku varasem korduv õigusvastane käitumine iseloomustab tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning võib seega mõjutada isikule antavat ohuhinnangut (Tartu Ringkonnakohtu
41. juuni
42. a määrus asjas nr 3-17-2799, p 9). 7.
43. Seega kohus nõustub Tartu Vanglaga ning leiab, et kaebaja taotletud väljasõidu lubamine oleks vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kaebaja erahuvi ei kaalu antud juhul üles avalikku huvi tagada õiguskorda ja teiste vabaduses viibivate isikute turvalisust. Kaupluse külastamise soov ei ole ka erakorraline sündmus, mil kaebaja huvisid võiks pidada olulisemaks tema ühiskonnaohtlikkusest. Seetõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse.
44. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus Igor Abdulajevi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
45. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3