TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1585 Määruse kuupäev 30. oktoober 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Terve Pere Apteek OÜ kaebus Ravimiameti 17. juuli 2019. a otsuse nr IN-1-3/19/86

) § 38 lg-st 3 tuleneb, et ühes tegutsemiskohas saab tegutseda ainult üks üldapteek. Ravimiameti

1. juuli
2. a otsuse nr IN-1-3/19/85 tühistamine ja kaebaja tegevusloa nr 287 kehtivuse taastamine ei võimalda kaebajal taasalustada vaidlusalustes ruumides apteegiteenuse osutamist. Selleks on vajalik ka Ravimiameti
3. juuli
4. a otsuse nr IN-1-3/19/86 ja otsusega muudetud BENU Apteek Eesti OÜ tegevusloa nr 334 tühistamine. Kuigi kaebaja on ruumide valduse PERH-ile tagasi andnud, on ruumide kasutamise üle jätkuvalt pooleli kohtuvaidlus ning kaebajal on võimalik ruumide valdus tagasi saada. 1.6.

§ 41

lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud piirangud ei teeni otseselt kaebaja kui samuti nendele nõuetele mittevastava üldapteegi huve. Kaebajal on õigus nõuda, et vastustaja tagaks nõuetele mittevastavate eraõiguslike isikute üldapteekide suhtes kehtestatud piirangute täitmise kõikide asjaomaste eraõiguslike isikute poolt. KOHTU SEISUKOHT

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul esineb alus kaebuse tagastamiseks tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
2. HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13).
5. Ravimiseadus ei sätesta üldapteegi tegevusloa vaidlustamise õigust teiste isikute õiguste kaitseks või avalikes huvides, mistõttu kontrollib kohus, kas kaebajal on riivena väljenduv puutumus Ravimiameti
6. juuli
7. a otsusega nr IN-1-3/19/86 ja sellega muudetud BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloaga nr 334, mis nende õigusvastasuse korral tähendaks Terve Pere Apteek OÜ õiguste rikkumist.
8. Terve Pere Apteek OÜ põhjendab kaebeõigust PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse rikkumisega. Ettevõtluse all mõistetakse eelkõige iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimist, mida riik ei tohi põhjendamatult takistada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
9. juuni
10. a otsus asjas nr 3-4-1-5-17, p 50). Ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
11. aprilli
12. a otsus asjas nr 3-4-1-6-00, p 11).
13. Käesoleval juhul ei takista kaebaja õigust vaidlusalustes ruumides üldapteegi teenust osutada Ravimiameti
14. juuli
15. a otsus nr IN-1-3/19/86 ning selle alusel muudetud BENU Apteek 2 Eesti OÜ üldapteegi tegevusluba nr
16. Üldapteegi pidamist takistab eelkõige asjaolu, et kaebajal puudub vaidlusaluste ruumide valdus. Harju Maakohtu
17. mai
18. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-14786 mõisteti Terve Pere Apteek OÜ valdusest vaidlusalused ruumid PERH-ile välja, Harju Maakohtu
19. juuni
20. a määrusega asjas nr 2-17-14786 tunnistati ruumide kaebaja valdusest välja mõistmine viivitamatult täidetavaks ning
21. juunil
22. a andis kaebaja ruumide valduse PERH-ile üle. Kuigi Harju Maakohtu
23. mai
24. a otsus asjas nr 2-17-14786 ei ole jõustunud, on selge, et käesoleval ajal ei oleks kaebajal võimalik vaidlusalustes ruumides valduse puudumise tõttu apteegiteenust osutada. Kuna Ravimiameti
25. juuli
26. a otsuse nr IN-1-3/19/86 ja sellega muudetud BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloa nr 334 tühistamisel ei oleks kaebajal endiselt võimalik vaidlusalustes ruumides apteeki pidada, ei ole tegemist kaebaja ettevõtlusvabadust riivava olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid.
27. Kui kaebaja saab äriruumide valduse tsiviilvaidluse tulemusel tagasi, kaotab seetõttu ruumide valduse BENU Apteek Eesti OÜ. Valduse puudumise tõttu ei oleks BENU Apteek Eesti OÜ-l võimalik ka vaidlusalustes ruumides apteegiteenust edasi osutada samadel põhjustel, miks praegusel hetkel ei saa seda teha Terve Pere Apteek OÜ.
28. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. MSÜS § 38 lg-st 1 tulenevalt võib eelnimetatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistada või ettevõtja või temaga seotud isiku majandustegevuse keelata üksnes juhul, kui rikkumine on oluline sama paragrahvi lg 2 tähenduses. MSÜS § 38 lg 2 kohaselt on majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine oluline, kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine. 9.

§ 38

lg 3 kohaselt antakse tegevusloaga tegevusloa omajale õigus sama seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikul tegevusloal märgitud tegevusalal, tegutsemiskohas ja tingimusel. Kui BENU Apteek Eesti OÜ ei omaks vaidlusaluste ruumide valdust ja kaotaks tegevuskoha, ei saaks äriühing täita apteegiteenuse osutamise kohustust,

§-s 45 sätestatud kohustusi ning tema tegevus ei vastaks enam

§-s 31 ja sotsiaalministri

1. veebruari
2. a määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ §-dest 2–8 tulenevatele nõuetele. BENU Apteek Eesti OÜ rikuks sellisel juhul tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid, sh esemelisi majandustegevuse nõudeid MSÜS § 6 lg 5 mõttes, tegemist oleks olulise rikkumisega ning tegevusloa mittevastavus tegevusloa kontrolliesemele tooks kaasa olukorra, kus esineksid MSÜS § 37 lg 2 p-s 2 ja § 38 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused, mis võimaldaksid BENU Apteek Eesti OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistada.
3. Ravimiamet on kaebajale adresseeritud
4. juuli
5. a otsuses nr IN-1-3/19/85 selgitanud, et kehtivat tegevusluba ei saa olla apteegiteenuse tegevusloa omajal, kes apteegiteenust ei osuta ning kes rikub seetõttu oluliselt tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid nõudeid, samuti tegevusloa omaja majandustegevusele kehtestatud nõudeid. Lisaks BENU Apteek Eesti OÜ tegevusloa kehtetuks tunnistamisele oleks Ravimiametil võimalik kaaluda ka tegevusloa peatamist (MSÜS § 43 lg 1 p 1), apteegi tegutsemiskoha muutmist ja apteegi majandustegevuse üle viimist 3 uude tegutsemiskohta. Kui BENU Apteek Eesti OÜ ei saa vaidlusalustes ruumides enam apteegiteenust osutada, võib vastava õiguse tagasi saada Terve Pere Apteek OÜ.
6. Käesolevalt puudub aga kaebajal HKMS § 44 lg 1 mõttes ilmselgelt kaebeõigus Ravimiameti
7. juuli
8. a otsuse nr IN-1-3/19/86 ja sellega muudetud BENU Apteek Eesti OÜ üldapteegi tegevusloa nr 334 vaidlustamiseks.
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Terve Pere Apteek OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4