KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15

§ 23

lg 1 p-st 1, samuti

§ 24

lõigetest 1, 2 ja 3 ja §-st 211 tulenev kohustus teha kõik mõistlikult võimalik selleks, et anda koos kaupluste ja selles sisalduva kaubaga kostjale üle vajalik dokumentatsioon. Maakohus tuvastas lepingu alusel, et: kaupluste üleandmine pidi lepingu kohaselt toimuma poolte vahel kokku lepitud viisil ja ajal; nimetatu eeldas poolte koostööd ning inventuuri läbiviimist; hagejal tuli tagada kostjale õigus jätkata kaupluses alkoholi jaemüügiga tegelemist; leping ei sätestanud, millises mahus ja kuidas pidi kostja üle antud kauplustes jaemüügiga tegelema; üürilepingust tulenevate kohustuste ülevõtmiseks kostja poolt ei olnud üürileandja nõusolek vajalik; hagejal kui müüjal lasus kohustus tasuda enne kaupluste üleandmist tekkinud 6

§ 13lg 1).

Kostja I ei nõustunud lepingu muutmisega. Arve nr 270226 tasus kostja enne lepingus toodud 60 päevase tähtaja möödumist ning lepingus toodud summas ehk ilma käibemaksuta. Kostjale esitatud arved nr 270253 ja nr 270254 ei olnud esitatud kooskõlas lepinguga ja kostjal I ei olnud tekkinud arvete esitamise ajaks kohustust tasuda täielikult hagejale lepinguline ostusumma. Tõendamist ei leidnud, et kostjale üle antud kaks kauplust olid kaubast tühjad. Kohus tuvastas, et kostja tellis kauplustesse kauba; kostja raskused kauba tarnetega olid seotud hageja eksitava tegevuse ning hageja võlgnevusega tarnijate ees; hageja ei andnud kostjale üle ühegi Tartu kaupluse valdust ega üürilepingut, millest tulenevalt puudus kostjal vajadus taotluse esitamiseks linnavalitsusele; hageja ei täitnud müüjana

§-st 211 tulenevat kohustust anda koos käitise ja kaubaga üle vajalikud dokumendid. Kostjal I oli õigus keelduda täiendavate kaupluste vastuvõtmisest

§ 110

lg 1 alusel kuni ajani, mil hageja on täitnud oma kohustuse kostja ees ehk andnud üle vajalikud dokumendid. Kostja I esitas hagejale lepingulise eseme puuduse kõrvaldamise nõude, millise hageja jättis täitmata. Hageja rikkus oluliselt oma lepingulist kohustust kostja I ees. Kostja I ei ole hageja ees oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostjalt kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult ei saanud mõistlikult oodata, et ta jätkab kaupluste vastuvõtmist ja nende eest tasumist olukorras, kus ta ei saa kaupa müüa ega kauplustes ettevõtlusega tegeleda puuduva dokumentatsiooni tõttu. Kostjal I oli õigus keelduda järgmiste kaupluste vastuvõtmisest kuni dokumentide esitamiseni, mistõttu ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks. 06.10.2016 kostjale I esitatud taganemisavalduses ei andnud hageja lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega ega märkinud, milles seisnes lepingu rikkumine. Hagejal puudus alus lepingust taganemiseks. Nii hageja lepingust taganemise avaldusel kui katsetel võtta ise üle kaupluste valdus puudus õiguslik alus. Hageja keeldumise näol oli tegemist olulise lepingu rikkumisega. Seetõttu lõppes leping kostja 22.11.2016 lepingust taganemisega. Kuivõrd kostja I ei ole lepingulist kohustust rikkunud ja hagejal puudus õigus lepingust taganeda, ei saa hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu rahuldamisele kuuluda (

§ 115lg 1).

Hageja kahju hüvitamise nõuded ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui kostja I oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Lepingust taganemine toob kaasa tagasitäitmise suhte. Kõiki kauplusi ei ole hageja kostjale kunagi üle andnud. Puudub õiguslik alus nõuda kostjalt eelviidatud asjaoludel kogu lepingulise tasu kahju hüvitisena väljamõistmist. Hageja ei saa

§ 189

lg 1 alusel nõuda kostjalt I tulu, mida hageja ise oleks enda arvates saanud kauplustes teenida. Hageja ei ole tõendanud, millist tulu sai kostja I ajal, mil kauplused olid tema valduses. Audiitorkontroll OÜ 30.01.2017 aruanne seda ei tõenda. 7

§ 189

lg 4 ei näe ette, et üleandja peaks hüvitama eseme parandamiseks või koristamiseks vajalikke kulusid. Hageja nõuded tulenevalt kaupluste koristamisest, Internetiteenuse taastamisest, reklaamimisest ja töötajate töötasudest ei kuulu

§ 189lg 4 alusel rahuldamisele.

Töötajate palgakulude hüvitamisel ei põhistanud hageja oma nõuet täiendavalt ega toonud välja, kuidas on nõue täpselt kujunenud. Hageja ei tõendanud ega põhistanud asjaolu, et kogu tema nõudes märgitud töötajate palgakulu oli seotud erakorralise vajadusega kauplused uuesti tööle panna. Hageja ei põhistanud, miks ta nõuab kostjalt oma töötajate töötasu täielikku hüvitamist aja eest, mil kauplused olid talle tagasi antud ja teenisid talle tulu. Samuti, et ta andis kostjale üle nn toimiva käitise, kuid ei saanud oma vara samal viisil tagasi. Olukorras, kus kostjal on üle antud kaup endiselt alles ning kostja on soovinud kaupa hagejale tagastada tingimusel, et hageja tagastab kostjale lepingu alusel saadu, on hageja rahalise nõude rahuldamine summas 61 828,64 eurot välistatud (

§ 189lg 2 p 2 ja 3).

Seisuga 08.02.2017 koostatud väljamineku saatelehes kajastusid hageja poolt kostjale I üle antud kaubad, mida kostja oli valmis hagejale tagastama. Dokumendiga on tõendatud kauba olemasolu ning vastupidise tõendamise kohustus lasus hagejal. Tuvastamist leidis, et kostja ei ole võõrandanud saatelehel märgitud kaupa. Hagejal puudub alus nõuda kaubajääkide väärtuse hüvitamist, sest kaup on alles ja kostja on valmis selle hagejale tagastama. Hageja ei saa kostjale ette heita toodete hoiustamata jätmist (

§ 120lg 1).

Kokkuvõttes jäi hageja nõue kostja I vastu 281 078,11 euro ulatuses rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostja I kanti majandustegevuse registrisse 20.09.2016 ja ettevõte sai käibemaksukohustuslaseks 08.08.2016; hagejat teavitati lepingu täitmiseks kostja I asutamisest ja hageja teadis, et kostja pidi täitma lepingulised kohustused laenuks saadud rahaliste vahendite arvelt. Tegemist ei olnud hageja petmise või eksitamisega. Kostjal I oli võimalik lepingut täita, kuid ta taganes lepingust hageja rikkumise tõttu. Hageja nõue kostja I vastu 281 078,11 eurot ei ole põhjendatud, mistõttu ei saa olla põhjendatud ka juhatuse liikme vastu. Hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt välja 281 078,11 eurot ja viivis, jäi rahuldamata. Hageja ebaselge alternatiivne nõue mõlema kostja vastu jäi rahuldamata samadel põhjustel. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse märkida kohtuotsuses, et hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt II kostjale I. Maakohus leidis kostja I vastuhagiga seoses, et koondumisloa taotlemise ja menetlemisega seotud kulud oleks kostja kanda jäänud siis, kui Konkurentsiamet ei oleks andnud koondumisluba või kui leping oleks olnud nõuetekohaselt täidetud. Kohus tuvastas hageja poolt õigusabikulude 3017,22 eurot ja riigilõivu 1920 eurot kandmise, laenu saamiseks lepingutasu 500 eurot maksmise. Kostja tegi viidatud kulutuse selleks, et saada hagejalt ostetud 8

§ 111

lg 1 alusel vastuväide ja keelduda kaubajääkide tagastamisest seni, kuni hageja on talle tagastanud lepingu alusel tasutud summad. Hagejal puudub õigus keelduda kostjale lepingu alusel saadu tagastamisest. Kuna hageja ei ole kauba saamise nõuet kostja vastu esitanud ega väiteid kauba võõrandamise kohta tõendanud, ei saa hageja nõuda kostjalt kauba eest rahalist hüvitist. Kohus rahuldas kostja nõude mõista hagejalt välja lepingu alusel saadud 50 000 eurot ja 50 780,45 eurot. Kostja nõue lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks oli muutunud sissenõutavaks ja hageja viivitas summade tagastamisega. Seetõttu kuulub kostja sissenõutavaks muutunud viivisenõue tagastamisele kuulunud summalt rahuldamisele (

§ 189lg 1 ja § 113).

Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 5102,35 eurot. Kuna ka kostja kahjunõue kuulus rahuldamisele, tuleb hagejalt alates vastuhagi esitamisest 16.08.2017 välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis kogu põhivõlgnevuse summalt 106 217,72 eurolt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja kostja menetluskulud 7831,68 eurot ja märkis kooskõlas kostja I taotlusega, et menetluskulude summalt 7831,68 eurolt tuleb alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus 5. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja on rikkunud menetlusõigust. Leides, et hageja ei tõendanud lepingu rikkumist kostja I poolt, ei ole maakohus selgitanud, miks ta peab hageja põhjendusi ja tõendeid ebapiisavateks. Maakohus käsitles seda, millised tagajärjed oleks kaasnenud hageja taganemisavalduse kehtivuse korral. Maakohus ei ole nimetanud, milliste konkreetsete dokumentide puudumine segas kostjal I kauplusi vastu võtmast ja mis on inventuuriväliste dokumentide esitamise nõude seadusest või lepingust tulenev alus. Dokumentidega tutvumine ei taga kohustuse täitmist ja kostja I dokumentide nõudmine tehti kohustuse vältimiseks. Seetõttu ei esinenud

§ 110lg 1 olukorda.

Ühe poole dokumentide üleandmise kohustus ja ostuhinna tasumise kohustus ei ole vastastikkused kohustused

§ 111lg 1 mõttes.

Inventuuriakt allkirjastamisest tulenevalt ei saanud kostjal I olla õigust nõuda dokumente kahe üleantud kaupluse kohta. Kostjal I ei olnud õigust nõuda Mustamäe tee kaupluse dokumente enne inventuuri, et otsustada, kas ta võtab Mustamäe tee kaupluse vastu. Lepingu kohaselt pidi toimuma inventuur kohapeal. Dokumentide ettesaatmiseks puudus õiguslik alus ja praktiline vajadus. Maakohus ei põhjendanud, miks ta hageja selle seisukohaga ei nõustunud. Kostjad ei ole väitnud, et dokumendid üldse puuduksid. Kostjad ei ole tõendanud, millised dokumendid olid puudu millise kauba kohta, kuidas see takistas käitise opereerimist sellisel määral, et see õigustaks kostja I kohustuste täitmise peatamist. Kui kostja I ei ole viidanud 9

§ 26lg 7).

Hageja võis määrata kaupluste üleandmise tähtaja ja see ei pidanud toimuma poolte koostöös nagu maakohus ekslikult leidis. Hageja andis korduvaid võimalusi kostjale kohustuse täitmiseks. Kostja I ei teinud temast sõltuvaid toiminguid ülejäänud kaupluste vastuvõtmiseks. Nimetatust tulenevalt ei saanud õiguslikult ega faktiliselt käitise ülejäänud osi üle anda. Müügi korral ei tulene ostetud asja eest tasumise kohustust mitte akti allkirjastamisest, vaid müüa kohustus on täidetud kokkulepitud kohas asja üleandmiseks valmispanekuga ja sellest teavitamisega. Kuivõrd ostuhinna tasumise kohustus oli müüja huvi püsimise eelduseks, oli hagejal õigus lepingust taganeda (

§ 117lg 1).

Kuivõrd kostja I teatas, et ta kohustust ei täida, on hageja taganemise materiaalsed eeldused täidetud ja taganemine on kehtiv. Käitise väärtus seisneb 7 kaupluse ühtse ketina töötamises. Kostja I ei taganud käitise säilimist. Hagejal on taganemise kehtivuse korral õigus nõuda kaupluse hinda

§ 135lg 2 alusel.

Kostja I rikkus kohustusi tahtlikult ega ole menetluses välja toonud kahjuhüvitise vähendamist õigustavaid asjaolusid. Käitise mittesäilimisega põhjustatud kahju eest vastutab kostja I sõltumata sellest, kelle taganemisavaldus kehtis. Kostja I ei põhistanud ega tõendanud, et hagejal oli võimalus käitis taastada ja uuesti müüa. Riikliku aktsiisipoliitika muutmise tõttu kaotasid turuosalised huvi uute alkoholikaupluste omandamise vastu, sest kauplused asusid tegutsema Läti piiri lähedusse. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt I 200 000 eurot tasumist kas taganemise korral tagastatu mittesäilitamise alusel või saamata jäänud tulu hüvitamise alusel. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et II kd, tl 170-172 paiknev dokument ei tõenda tulu suurust, vaid käsitleb kasu, mida oleks saanud hageja ja mitte kostja I. Hüpoteetilist kasu oli hagejal õigus nõuda

§ 191lg 1 alusel.

Kostja I ei ole tõendanud, et kasu oli väiksem. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kaupluste töö taastamisega seotud kulude kandmine ei ole tõendatud. II kd, tl 173-203 tõenditel on viidatud tehtud toimingutele, aadressile ja tegemise ajale, mis langeb kokku kaupluste töö taastamise ajaga. Kaupluste taastamisabinõu vajalikkust ja selleks kulude tegemist kinnitas ka tunnistaja CC. Kuna kaupluste tagastamisel kostja I kaubajääke ei tagastanud, sai hageja eeldada, et kostja I oli üleantu võõrandanud. Kostja I tagantjärele vormistatud saateleht ei tõenda kauba olemasolu, seost tehinguga, kaubanduslikku väljanägemist ega turuhinda, asukohta. Arve on vastuolus kostja I deklareeritud käibemaksuandmetega ning ei langenud kokku üleantud kauba sortimendiga. Nõude esitamiseks pidi kosja I hoiustama alkoholi mõne ametiisiku või III isiku juures ja esitama kohtule laokirja. Kuna kostja I seda ei teinud, on vastuhagi aluseks olevad asjaolud tõendamata. Vastuhagi nõuet ei saa rahuldada ka seetõttu, et vastastikkused 10

§ 110lg 1).

Lepingujärgne tasunõue ei olnud hageja taganemisavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud (otsuse p 193). 10. Õige on apellandi seisukoht, et dokumentide esitamise nõue peab põhinema õiguslikul alusel. Maakohus on põhjendanud hageja dokumentide esitamise kohustust asjaoluga, et ilma nendeta ei ole käitist võimalik pidada. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka apellatsioonkaebuse väide, et kostja I ei toonud menetluses välja ega tõendanud, mida 11

§ 23

lg 1 p 1), samuti hageja kohustusest teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik (

§ 24lg-d 1-3) (otsuse p 148).

1. Lepingu p 4.2.
2. teise lause kohaselt ei kuulunud ostja ja müüja esindajate koostatud ja allkirjastatud inventuuriakt vaidlustamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sisaldusid inventuuriaktis ribakoodid, alkoholi nimetus, kogus ja ostuhind. Ekslik on apellandi seisukoht, et inventuuriga kahe kaupluse vastuvõtmisel ei olnud kostjal I enam õigust tugineda alkoholi saatedokumentide või muude vajalike lepingu täitmiseks vajalike dokumentide või informatsiooni puudumisele. Nimetatud järeldust tsiteeritud lepingupunktist ei tulene, küll saab sellest järeldada, et inventuuriaktis märgitud alkoholikoguste või liikide üleandmise osas ei saanud pooled hiljem esitada vastuväiteid. Selle üle ei olnud aga pooltel ka vaidlust. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I õigus mitte vastu võtta järgmisi kauplusi tulenes asjaolust, et hageja ei andnud kahe esimese kauplusega seonduvat dokumentatsiooni üle. Maakohus ei ole leidnud, et kostja I õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest võtta vastu järgmised kauplused tulenes asjaolust, et hageja ei andnud üle ka järgmiste kauplustega seonduvaid dokumente. Sellekohased apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule on põhjendamatud.
3. Õige on apellandi seisukoht, et kostja ei ole väitnud, et dokumendid üldse puuduksid. Samas ei nõustu kolleegium apellandi seisukohaga, et kostja pidi tõendama, millise kauba kohta dokumendid puudusid. Hagejal tuli lepingust taganemise õiguspärasuse hindamiseks tõendada, et ta täitis lepingust tuleneva kohustuse saatedokumendid üle anda, millest tulenevalt kostja keeldus põhjendamatult täitmast oma kohustust võtta vastu ülejäänud kauplused. Kostja ei saanud tõendada negatiivset asjaolu, kuid on menetluses välja toonud, millise kauba osas saatedokumendid puudusid (vt tabelid IV kd, tl 8-22). Seejuures nähtub tabelitest, et ühe kaupluse osas jättis hageja saatedokumendid täielikult esitamata ja teise osas esitas osaliselt. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kui kostja I ei ole kohtueelses menetluses ega kohtus viidanud saatelehtede kauba partiinumbrile, ei saa tuvastada, kas ja millise alkoholi kohta saatelehed puudusid. Hageja on maakohtu menetluses esitanud kauba saatedokumendid, kuid ei ole neid sidunud kostja I viidatud kaubaga. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et hageja poolt esitatud tõendite alusel ei ole võimalik hinnata hageja kohustuse kohast täitmist.
4. Õige on hageja seisukoht, et

§ 110lg 1 kohaldamise eelduseks on nõuete sissenõutavus ja ebapiisav tagatus.

Eelduslikult ei ole kostja I ostumüügijärgse tasu maksmise kohustus ja hageja dokumentide esitamise kohustus vastastikused nõuded, aga kostja I ei ole sellele tuginenudki. Kostja I ei ole keeldunud täitmast mitte järgneva osa ostuhinnast tasumise kohustust, vaid keeldus vastu võtmast kolmandat kauplust. Alles kolmanda kaupluse vastuvõtmise järel oleks muutunud kostja I kohustus tasuda 75 000 eurot sissenõutavaks. Eeltoodut arvestades leidis maakohus põhjendatult, et kostjal I oli õigus keelduda omapoolsest kohustusest järgnevad kauplused vastu võtta. 14. Maakohus on seejärel viidanud ka

§ 111

lg-s 1 sätestatule (otsuse p 192), kuid ei ole nimetatud sättega poolte poolt esile toodud asjaolusid sidunud. Nii hageja kohustus anda üle lepingutingimustele vastav ese (st koos saatedokumentidega kaup) kui ka kostja I kohustus võtta vastu kolmas ja järgnevad kauplused, on vastastikused müügilepingust tulenevad põhikohustused. Kostja I ostuhinna tasumise kohustus sissenõutavaks ei muutunud, mistõttu selle kohustuse täitmisest võis kostja I

§ 110

lg 1 kohaselt ajutiselt keelduda, st tegemist on kohustuse täitmise edasilükkava, mitte lõpetava vastuväitega.

§-de 110 ja 111 rakendusala üldjuhul ei kattu.

§ 111

lg 4 järgi keeldutakse sissenõutava kohustuse täitmisest teise poole veel mitte sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmise tagamiseks.

§ 111

lg 1 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulunud, kuid kuna maakohus ei ole sätet sidunud kostja ülejäänud kaupluste vastuvõtmise kohustuse hindamisega, ei muuda see viide maakohtu otsust iseenesest ebaõigeks. 15. Seoses kostjal I oleva vastuväitega

§ 110

lg 1 mõttes ei oma tähendust apellatsioonkaebuse seisukohad selle kohta, kes pooltest pidi määrama järgmiste kaupluste vastuvõtmiseks tähtaja ja hageja poolt kostjale pakutud võimalused Mustamäe ja Tartus asuva kaupluse vastuvõtmiseks, kostja I poolt alkoholiseadusega nõutavate registreeringute mittevormistamine järgmiste kaupluste vastuvõtmiseks ja linnavalitsuse nõusoleku hankimata jätmine. Nimetatud toimingute tegemata jätmisega ei sattunud kostja I hageja ees vastuvõtuviivitusse (

§ 119

lg 1 mõttes), kuna keeldus õigustatult järgnevate kaupluste vastuvõtmisest, samuti ei tekkinud kostjal I 07.10.2016 75 000 euro tasumise kohustust. Kuna kostja ei rikkunud lepingut, vaid seda tegi hageja, ei oma hageja lepingust taganemine toimet (

§ 116lg 1 mõttes).

Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I taganemisel on toime. 16. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja kahjunõue ei kuulu hüvitamisele. Olukorras, kus hageja ise ei andnud kostjale I üle mh alkoholi saatedokumente, ei andnud hageja üle ka toimivat käitist. Seetõttu ei saa hageja tagasitäitmise korras nõuda kostjalt I toimivate alkoholipoodide (alkoholiga varustatud ja töötavate Tulika tn ja Pärnu mnt kaupluste) tagastamist. Hageja ei ole tõendanud, et käitiste mittetoimimise tõi endaga kaasa kostja I lepingurikkumine. Sellest tulenevalt puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt saamata jäänud tulu (

§ 127lg 1 ja 4 alusel).

Kuivõrd hageja taganemisavaldusel ei ole toimet, ei saa hageja nõuda kostjalt I ka lepingujärgset hinda (

§ 135lg 2 alusel).

Nimetatust tulenevalt ei oma omakorda tähendust apellatsioonkaebuse väited kahjuhüvitise võimaliku vähendamise kohta. 17. Maakohus leidis põhjendatult, et Audiitorikontroll OÜ 30.01.2017 aruandest (II kd, tl 170172) ei tulene, millist tulu teenisid kostjale üleantud kauplused ajal, kui nad olid kostja I valduses; kostja I pidanuks välja andma enda teenitud tulu, mitte hageja võimalikult teenitava hüpoteetilise tulu (

§ 189

lg 1).

§ 191

lg 1 kohaldamisele ei kuulu, kuna maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud kostjal I võimalik järgida korrapärase majandamistegevuse nõudeid. Seoses eeltooduga ei pidanud kostja I tõendama ka asjaolu, et tema hüpoteetilised viljad või kasu oleks olnud korrapärase majandustegevuse nõudeid järgides väiksemad kui hageja esitatud Audiitorkontroll OÜ aruandes toodu. Hageja nõue saamatajäänud tulu hüvitamiseks oleks saanud kuuluda hüvitamisele, kui hageja oleks täitnud müügilepingu eseme üleandmise kohustuse kohaselt (andnud käitise üle koos päraldistega). Maakohtu tuvastatud asjaoludel hageja seda ei teinud.

1. Erinevalt hageja seisukohtadest on maakohus kaupluste töö taastamisega kulude kandmise kohta käivaid tõendeid hinnanud seaduse kohaselt (TsMS § 232 lg 1 mõttes) ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Asjaolu, et tõenditel on viidatud tehtud toimingule, aadressile ja tegemise ajale, ei kummuta maakohtu järelduste õigsust.
2. Maakohus tuvastas, et kostja I tegi hagejale 24.11.2016 tagasitäitmise ettepaneku (VI kd, tl 9-10), koos ettepanekuga leppida tagasitäitmise korras kokku. Kostja soovis tagastada kauplused ja üle anda kehtivad töölepingud. Pärast kaupluste valduse tagastamist soovis kostja tagasi saada hagejale makstud summad, misjärel oli kostja valmis tagastama kaubajäägid. Asjaolu, et kaupluste tagastamata jätmisel kostja I kaubajääke ei tagastanud, ei võimalda hagejal eeldada, et kaup on võõrandatud. Arvestades, et hageja oma kohustust kauba saatedokumendid esitada kohaselt ei täitnud, ei olnud kostjal I eelduslikult võimalik kaupa 13

§ 189lõikest 1 ja § 111 lõikest 1 tulenev vastuväide.

Kuivõrd kaup on alles ja kostja on valmis selle hagejale tagastama, ei ole kostja I kohustatud tasuma hagejale 61 828,64 eurot. Seejuures ei oma käesoleva vaidluse asjaoludest tulenevalt tähendust kostja I poolt saatelehe tagantjärgi vormistamine, kauba väljanägemine ja turuhind. Arvestades asjaolu, et tegemist on alkohoolsete jookidega, ei kohaldu käesolevas asjas ka

§ 120(otsuse p 248).

Kostjal puudus seadusest või lepingust tulenev kohustus pärast lepingust taganemist alkoholi hoiustamiseks kolmanda isiku juures ning vastava laokirja esitamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I on tõendanud kauba olemasolu ja vastupidise tõendamine on hageja kohustus. Hageja seda ei teinud, millest tulenevalt on põhjendamatud väited vastuhagi rahuldamise võimatusest. Kuivõrd kostja I on pakkunud hagejale tagasitäitmist kogu lepingu alusel saadud kaubajäägi osas, ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja ei ole tagastanud arve nr 270234 alusel saadud kaupa ja tagastamist pakkunud. Arvestades asjaolu, et hageja on vastuvõtuviivituses pakutud alkoholi vastuvõtmisega, leidis maakohus põhjendatult, et kostja I saab nõuda hagejalt arve nr 270226 alusel tasutu tagastamist.

1. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued asjaolud seoses alkoholiaktsiisi poliitika muutumisega ja vastustajate apellatsioonimenetluses esitatud uued asjaolud, mis seonduvad hageja asemel alates 25.05.2018 kauplusi pidava kolmanda isikuga, tema kasutatava kaubamärgiga ja hageja poolt kaupluste võõrandamisega (TsMS § 652 lg 4).
2. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kostja II ei ole menetluses selgitanud oma tegevust kaupluste vastuvõtmisel ja käitise mittetagastamisel. Maakohus tuvastas, et mõlemaks tegevuseks esinesid õiguslikud alused ja seetõttu ei saa kostja II tegevust vaadelda õigusvastase tegevusena või tegevusetusena. Tuvastamist ei leidnud asjaolud, mis võimaldaksid pidada kostja II tegevust hagejale heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitavaks.
3. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud menetluskulude kindlaksmääramisel kostja õigusabikulude suurust. Maakohus on kostjale osutatud õigusabi toiminguid ja nende toimingute ajakulu põhjendatust hinnanud ning analüüsi tulemusena vähendanud hagejale väljamõistetavat lepingulise esindaja kulu. Maakohtu seisukoha kujunemine on otsuse põhjenduses jälgitav ja arusaadav, seega on maakohus järginud menetluskulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonireegleid.
4. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Asja arutamisel ringkonnakohtus on kostja I taotlenud menetluskulude (esindajakulu) väljamõistmist hagejalt 1646 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I on avaldanud, et ta on kandnud menetluskulusid ka kostja II eest. Arvestades, et kostjad esitasid ühise vastuse apellatsioonkaebusele, sellega seonduv esindajatasu maksmise kohustus on tekkinud kostjal I, on kostjate eristamine menetluskulude väljamõistmisel ebavajalik.
5. Esitatud arvete ja spetsifikatsioonide põhjal on kostjate esindajal kulunud maakohtu lahendi analüüsimisele ja kliendile e-kirja koostamisele 48min, apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 7h 6min. Kostjad on palunud välja mõista esindajakulu ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise eest arvestusega 3h. Kostjaid on esindanud vandeadvokaat 14

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4).

1. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal Tühistatud osaliselt Riigikohtu 22.04.2020 otsusega RESOLUTSIOON
2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsus ja Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-15722 muutmata osas, millega: 1.
7. kohtud jätsid rahuldamata OÜ Feenoks hagi Arzak OÜ vastu kahju hüvitamise nõuetes (saamata jäänud kasumi nõuded 200 000 eurot, 3821 eurot 6 senti ja 8250 eurot 30 senti ning otseste kulude nõue 7178 eurot 11 senti), sh alternatiivses nõudes samas ulatuses ja viivise nõudes nimetatud summadelt; 1.
8. kohtud jätsid rahuldamata OÜ Feenoks kõik haginõuded XX vastu. 15