) § 11 lg-t 1 ja HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. 9.2. Kaebajale ei ole tagatud ärakuulamisõigust ning ta ei saanud enda suhtes läbi viidud menetluses osaleda. Käesolevas asjas ei esine erandeid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 ja
lg 2 mõttes, mis annavad haldusorganile õiguse jätta menetlusosaline ära kuulamata. Vastustaja ei teavitanud kaebajat haldusmenetluse algatamisest. Kaebaja sai intressi määramise menetlusest teada alles siis, kui vaidlustatud intressinõue oli kaebajale kätte toimetatud. Maksuhaldur ei küsinud kaebajalt arvamust ega esitanud kaebajale vaidlustatud haldusakti projekti, millele kaebaja saanuks vastuväiteid esitada. Kaebaja menetlusse kaasamata jätmist ja ära kuulamise põhimõtte rikkumist ei saa pidada väheoluliseks menetlusnõuete rikkumiseks, mis HMS § 58 alusel ei too kaasa haldusakti tühistamist, kuna intressinõue on tehtud olukorras, kus intressi määramine on osaliselt aegunud või on intressinõue ebaõiglane ja kaebaja suhtes ebaproportsionaalne ning esinevad alused intressinõude valdavas osas kustutamiseks. 9.3. Intressinõue on (vähemalt osaliselt) aegunud. Vastustaja on lugenud maksuvõla 40 215,80 euro suhtes täidetuks Tallinna Halduskohtu 19.03.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-14-312. Kaebaja leiab, et
lg-st 1 ja lg-st 3 tuleb aru saada selliselt, et kui vastustaja on kohaldanud eelaresti kaebaja enammaksele võimaliku maksukohustuse täitmiseks, siis tuleb ka maksukohustuse täitmist ja intressi aegumist arvestada viidatud toimingust. Kuna 19.03.2015 möödus üheaastane tähtaeg 40 215,80 euro suhtes intressi arvestamiseks ja määramiseks, siis on intressinõue selles osas aegunud. Kaebaja hinnangul tuleneb Riigikohtu praktikast, et intressi määramise õiguspärasuse hindamiseks ja aegumise kindlakstegemiseks tuleb kontrollida intressisumma kujunemist kõigi asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegade ja nende maksudeklaratsioonide osas määratud maksusunõuete järgi (nt Riigikohtu 29.03.2006 otsus asjas nr 3-3-1-7-06). 9.4. MTA ei ole intressinõude tegemisel arvestanud oluliste asjaoludega nagu maksukontrolli läbiviimise kestus. Riigikohus on leidnud, et faktilises olukorras, kus maksukohustuslane pidi ootama kontrolli tulemusi (maksuotsuse tegemist) enam kui 3 aasta vältel ja seetõttu ei saanud arvestada ja ette näha tekkida võiva kohustuse lõplikku suurust, mille hulka tuleb arvestada ka maksuintressid, on maksukohustuslasel võimalik taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist
MTA ei ole sisuliselt intressivõla kustutamist kaalunud.
Kaebaja ettemaksukonto arestiti prognoositava maksusumma ulatuses, mida ei saa kaebaja kasutada, aga mida ei saa kasutada ka maksuhaldur, kuna eelaresti jõustumisel ei olnud veel nõuet ehk maksuotsusega määratud maksusummat. Maksusumma määrati 08.07.2016 maksuotsusega, mistõttu pole õige kaebaja lähenemine intressinõude aegumise osas. 10.
Nüüdseks on halduskohtu ja ringkonnakohtu lahendid haldusasjas nr 3-16-1602, millega kaebus jäi rahuldamata, jõustunud Riigikohtu 10.08.2018 määrusega, millega Riigikohus ei võtnud aktsiaselts ERTS EKKA kaebust menetlusse. Seega ei ole enam vaidlust põhivõla olemasolu üle, s.t et 08.07.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/020104-64 oli kaebaja maksukohutus määratud õiguspäraselt. 12. Käesolevas asjas esitatud kaebuse esemeks on maksuhalduri 30.08.2016 otsus, millest ilmneb, et 30.08.2016 seisuga kuulus tasumisele intress summas 77 413, 29 eurot, millest pärast tasaarvestust tagastusnõude võrra kohustas maksuhaldur kaebajat tasuma 68 056,89 eurot (tl 10). Vastustaja on 13.09.2016 otsusega nr 12.2-3/020104-65 tunnistanud osaliselt kehtetuks käesolevas asjas vaidlustatud 30.08.2016 otsuses nr 8-3.1/27295 esitatud intressinõude ning kustutas aktsiaseltsi ERTS EKKA poolt tasumisele kuuluva intressi perioodi 30.08.2015 kuni 08.07.2016 eest, kokku summas 25 892,76 eurot (tl 27-28). Maksuhaldur lähtus seejuures mõistliku menetlusaja kriteeriumist, märkides, et MTA ei teostanud menetlustoiminguid kaebaja maksumenetluses ajavahemikus 12.03.201407.07.2016 kokku 314 päeval ning viivitused ei olnud tingitud selle menetlusega seotud asjaoludest. Maksuhaldur leidis, et otsuses välja toodud perioodide eest ei ole intresside 4
lg-s 1 on sätestatud, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
lg 3 näeb ette, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt selle paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 10 päeva. Eeltoodud intressi määr on 0,06 protsenti päevas (
) kohta käivaid sätteid (
lg 3 ls 3).
lg 2 ls 2 kohaselt peab maksuotsusest selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. 15.2. Kohus nõustub vastustajaga esmalt selles, et seadusest tulenevalt peab maksukohustuslane intressisumma ise arvutama (
Vastustaja märgib õigesti, et vaidlustatud otsuses on see kaebaja kohustus selgelt välja toodud. Samas on maksuhaldur märkinud, et tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud otsuse lisas (intressiarvestuse kaart), kus on märgitud viivitatud päevade arv ja intressimäär. Maksuhaldur on otsuses esitanud ka intressiarvutuse metoodika: tähtpäevaks tasumata maksusumma on korrutatud viivitatud päevade arvuga ja intressimääraga. 15.3.
lg-st 2 ja § 115 lg 3 ls-st 3 tulenevalt peab intressinõue vastama
§-s 46 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul sisaldab vaidlustatud otsus maksu määramise haldusakti kohustuslikke vormielemente (
lg-d 2-5), sh ilmneb otsusest koos selles viidatud lisaga (intressiarvestuse kaart), milliste perioodide ja milliste maksude lõikes intress on kujunenud. Kui ka vaidlustatud otsusest ei pruugi otsesõnu selguda selle seos maksu määramise aluseks olnud maksuotsusega, on maksuhaldur märkinud, et on tuvastanud, et kaebaja pole tasunud talle määratud maksusummat tähtpäevaks ega arvestanud ja tasunud tasumata maksusummalt intressi. Kaebajale oli praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise ajaks juba teada 08.07.2016 maksuotsuse sisu (sh intressikohustuse osas) ning ta oli selle halduskohtus vaidlustanud (kaebus haldusasjas nr 3-16-1602 on esitatud 08.08.2016). Seega ei nõustu kohus kaebaja väidetega ebapiisava põhjendamise kohta, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise. 5
reguleerib maksukohustuslase ärakuulamist, olles seega erinormiks võrreldes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 40.
lg 1 järgi on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited.
lg 2 p 2 näeb sarnaselt HMS § 40 lg 3 p-ga 2 ette, et maksukohustuslasele ei tule tagada lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigust, kui maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Sellest normist nähtub üheselt, et erand ärakuulamiskohustusest on kohaldatav vaid menetluses, kus haldusorganil on olnud isikuga varem kontakt: viimane esitas avalduse, taotluse või on andnud seletuse. Samas leidis Riigikohus, et isegi kui intressinõude esitamisele eelnenud haldusmenetluses ei olnud isikuga kontakti, kuid teave maksuintressi tasumise kohustuse, intressi suuruse ja arvutusmetoodika kohta sisaldus maksuotsuses ja enne selle andmist kuulati isik ära ja teave arvestusliku intressi kohta on kättesaadav ka e-maksuametis, ei saa intressi maksmise kohustus olla isikule üllatuslik. Riigikohus rõhutas ka, et asjaolude koosmõju hinnates on oluline, et intressinõude esitamisel puudub maksuhalduril kaalumisruum (viidatud otsus, p-d 19 ja 20). 16.3. Praegusel juhul puudus vaidlus selles, et kaebaja on ära kuulatud maksuotsuse tegemise menetluses (08.07.2016 otsus nr 12.2-3/020104-64 p 3, tl 76p-78p). Kohtud ei ole haldusasjas nr 3-16-1602 tuvastanud uurimis- ega ärakuulamiskohustuse rikkumist maksuotsuse andmise menetluses. Maksuotsuse sissejuhatavas osas on märgitud, et maksusumma tuleb tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse saamise päevale järgnevast päevast arvates (
Tähtpäevaks tasumata maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas. Samas on ka märgitud, et intressisummat on võimalik teada saada e-maksuameti/e-tolli rubriigis „Nõuded ja kohustused“1 või MTA teenindusbüroodes (tl 70). 16.
Kaebaja on seejuures osundanud Riigikohtu 06.03.2015 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-78-
Säte kehtib selles sõnastuses alates 01.07.2013. Sätte muutmise eesmärk oli seletuskirja järgi see, et maksuotsus tekitab n-ö uue maksukohustuse ja kogu maksuotsusel on üks ühtne intressi arvestamise aegumistähtaeg – see, millised on erinevad maksukohustused ehk n-ö põhivõlad ja millal need tasuti, ei ole erinevalt varem kehtinud normist oluline (maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 414 SE seletuskiri, lk 10; viidatud lahend asjas nr 3-3-1-80-16, p 27). See, milliseid maksukohustusi maksuotsus puudutab, ei ole intressi arvestamise aegumisel oluline. Intressinõuet ei esitata pärast selle tähtaja möödumist ning intressinõude aegumisele kohaldatakse
lõikes 4 sätestatut (
18.2. Kohus nõustub vastustajaga, et intressinõude aegumistähtaeg ei saa hakata kulgema nn eelaresti lubamisest. Kohus andis 19.03.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-312 loa kaebaja ettemaksukonto arstimiseks prognoositava maksusumma ulatuses, kuid sel hetkel ei olnud veel maksusummat määratud. Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist maksuhalduri taotluse alusel (
) on ennetav abinõu, mida kohaldatakse, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane ning selle abinõu kohaldamise ajal ei ole veel täit kindlust, et maksukohustust kindlaks määrav otsus lõpptulemusena igal juhul tehakse (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)-c)). 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.