← Eesti

1-19-7396/35

Obsah (4)§ 74§ 424§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-7396 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2020, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 25.03.2020 Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-19-739

§ 74

lg 4 alusel pöörata täitmisele Kairi Saarele Tartu Maakohtu 18.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7396 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Kairi Saarele pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Kairi Saar on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7396

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Kairi Saare kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva, ja 1

(3)lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kairi Saar ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja määratud lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrati Kairi Saarele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Kairi Saarele käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast kohtulahendi jõustumisest alates 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kairi Saare kriminaalhooldus algas 04.10.2019. 11.12.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Kairi Saare suhtes erakorralise ettekande, ettepanekuga asendada talle määratud sotsiaalprogrammi läbimise kohustus statsionaarse alkoholivastase raviga ning kohustada isikut peale ravi lõpetamist andma kindlaksmääratud ajavahemike järel SYNLABI vereanalüüsid CDT% taseme jälgimiseks. Tartu Maakohtu 20.12.2019 määrusega kohustati Kairi Saart

§ 75lg 2 p 5 alusel alluma statsionaarsele alkoholivastasele ravile.

Lisaks kohustati Kairi Saart peale ravi lõppemist andma kriminaalhooldaja poolt kindlaksmääratud ajavahemike järel SYNLABI vereanalüüsid CDT% taseme jälgimiseks. 06.01.2020 esitas kriminaalhooldusametnik Kairi Saare suhtes uue erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Kairi Saar alkoholi tarvitamise keeldu. Hooldusalune selgitas alkoholi tarvitamist sellega, et oli elukaaslasega taas tüli läinud. Tartu Maakohtu 18.02.2020 kohtumäärusega pikendati

§ 74lg 4 alusel Kairi Saarele määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 18.01.2021.

Kriminaalhooldusametnik esitas 04.03.2020 kohtule kolmanda erakorralise ettekande Kairi Saare kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. 25.02.2020 tuvastas politsei Kairi Saarel alkoholijoobe 1,94 mg/l kohta väljahingatavas õhus ning isik viidi elukaaslase nõudmisel arestimajja kainenema. 26.02.2020 tuvastas kriminaalhooldusametnik erakorralise kodukülastuse raames hooldusalusel alkoholijoobe 0,625 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Hooldusalune põhjendas alkoholi tarbimist koduse stressi ja elukaaslasega esinevate lahkhelidega. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei avalda kriminaalhoolduse Kairi Saarele piisavalt mõju, mistõttu tuleks karistus pöörata täitmisele. Kairi Saar selgitas kohtuistungil, et tema kodune olukord on väga keeruline. Väidetavalt on tema elukaaslane vägivaldne ja soovib temalt lapse ära võtta. Samuti selgitas süüdimõistetu, et tal on raske depressioon ja ta käib psühhiaatri juures. Hooldusalune tunnistas, et ta on keelust hoolimata alkoholi tarvitanud, kuid palus kohtult veel üht võimalust. Kriminaalhooldaja jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Ta lisas, et erakorralise ettekande esitamise järel on Kairi Saar alkoholi tarvitamist jätkanud. Politseilt saadud informatsiooni kohaselt tuvastati hooldusaluse alkoholijoove 11., 17. ja 20. märtsil. KOHTU SEISUKOHT 2

(3)Kairi Saare õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu korduvalt rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohtu hinnangul näitab Kairi Saare käitumine hoolimatut suhtumist temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Sellegipoolest ei ole ta soovinud või suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Hooldusaluse kohta on varasemalt esitatud kaks erakorralist ettekannet, kuid ka nende järel tema rikkumised jätkunud. Ka käesoleva erakorralise ettekande esitamise järel on Kairi Saar alkoholi tarvitanud, millest võib järeldada, et isegi vangistuse võimalik täitmisele pööramine ei ole tema käitumist piisavalt mõjutanud. Kohtu hinnangul ei ole ühtki põhjust arvamaks, et Kairi Saare käitumine edaspidi püsivalt muutuks. Süüdimõistetu eraelulised raskused, sealhulgas vaimse tervise probleemid, võivad arusaadavalt tema käitumist mõjutada, kuid need ei vabanda kriminaalhoolduse nõuete rikkumist. Seadusest tulenevad kergemad meetmed, s.o täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine, on ennast ammendanud ega ole olnud piisavad isiku käitumist mõjutama. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kriminaalhooldust jätkata, karistuse eesmärke on Kairi Saare osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.