Obsah (5)

§ 82§ 84§ 94§ 96§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2020.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3325 Tsiviilasi K T hagiavaldus K H vastu elatise nõudes Menet

) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 82

kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, 2) kes on isaduse omaks 1 võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

§ 94

lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kuivõrd kohtule esitatud sünnitunnistusest ei nähtu, et kostja oleks hageja vanem (isa), ei ole kostjal käesoleval ajal hageja ülalpidamise kohustust

§ 96tähenduses.

Riigikohus on märkinud, et elatist saab nõuda alles pärast seda, kui on jõustunud isaduse tuvastamise otsus (RKTKo 3-2-1-130-14, p 16). Kuna hageja põlvnemine kostjast ei ole kohtuväliselt kindlaks tehtud ja põlvnemise tuvastamise nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud, siis hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel elatisenõude hagi menetlusse võtmata.

1. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik määrata kostjast põlvnemine kindlaks kohtuväliselt (esitades koos kostjaga isaduse omaksvõtu avalduse perekonnaseisuasutusele) või esitada kohtule hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks kas enne või samaaegselt elatise väljamõistmise nõudega. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. RLS § 59 lg 3 järgi hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot.
2. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida menetlusse võtmata jäetava elatise hagi kohta järgmist: - Hageja elatisenõudest jääb ebaselgeks, kas ta soovib elatist miinimummääras (alates 01.01.2020 292 eurot) või konkreetses summas (200 eurot); - Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates lapse sünnist, s.o xxxx.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
2. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372; 464; 465; 661 nõudeist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 2