KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15400 Tsiviilasi XX av

) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda.

1. Puudutatud isik esitas koos määruskaebusega täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Nii
2. jaanuari 2019 kiri kui ka
3. septembri 2019 kognitiivse funktsiooni uuring on koostatud asja arutamise ajal maakohtus. Puudutatud isik ei põhjendanud, miks ta ei saanud vastavaid dokumente esitada maakohtule. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus

§ 238lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata.

Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus eemaldab need toimikust. 13. Maakohus põhjendas, miks tuleb puudutatud isikule seada eestkoste ja määrata eestkostjaks kohalik omavalitsus. Maakohus tugines õigesti eksperdi arvamusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja juhindudes

§ 659kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 ei korda neid.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Eksperdi arvamusest nähtuvalt diagnoositi puudutatud isikul psühhiaatrilise uurimise tulemusel segatüüpi skisoafektiivne häire (RHK-10-s kood F25.2), millele on iseloomulik püsiv skisofreeniale omane defekt igapäevaeluga toimetulekus, episoodilised ägeda psühhoosi episoodid, meeleolu ja tahteaktiivsuse kõikumised. Ekspertiisi teostamise ajal viibis puudutatud isik haiglaravil psühhiaatriakliinikus ja tema psüühilises seisundis domineerisid paranoidsed mõtted avaldaja suhtes, absurdsed mõtted enese kehalisest haigusest, mõttekäigu vormilised häired, emotsionaalne inadekvaatsus ja vaenulikkus ümbritseva suhtes. Arvestades puudutatud isikul esineva häire iseloomu, senist kulgu ja käesolevat seisundit vajab ta kõrvalist abi tema tervist, elu ja juriidilist ning majandusliku heaolu puudutavates küsimustes. Põhjendatud ei ole kohaliku omavalitsuse seisukoht, et puudutatud isikule peaks andma pisitehingute tegemise õigus tema sissetuleku ulatuses kuus. Ekspert leidis, et puudutatud isik vajab eestkostet tema igapäevase turvalise heaolu tagamiseks, sh otsustes ja tehingutes, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht mh tema varale.
2. Maakohus hindas tõendeid igakülgselt ja õigesti ning tegi oma siseveendumuse kohaselt otsustuse (

§ 232lg 1).

Määruskaebuses pole märgitud, milliseid tõendeid hinnates oleks kohtul olnud võimalik jõuda teistsugusele järeldusele. Taolisi tõendeid ei sisalda ka toimiku materjalid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et puudutatud isik ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma. 4

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Nähtuvalt asja materjalidest rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuivõrd riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebuse menetlemisel ei osalenud, puudub vajadus tema tasu suuruse kindlaksmääramiseks. 17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 532lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 5