1-10-2947/137

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2947 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Vladimir Fartõgini (ik 37207200320) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmine Vladimir Fartõgin, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. septembri 2010 kohtuotsusega mõisteti Vladimir Fartõgin süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning karistati 15-aastase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti
8. veebruar
9. Karistusaeg lõpeb
10. oktoobril
12. Tartu Vangla esitas taotluse V. Fartõgini tingimisi vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
13. Tartu Maakohtu
14. jaanuari
15. a määrusega jäeti V. Fartõgin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Vaatamata formaalsete eelduste esinemisele, ei võimalda V. Fartõgini vabastamist materiaalsed alused: süüdlase varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed tingimused ning süüdlase isik.
16. V. Fartõginit on varem korduvalt karistatud. Käesolevalt on tal üks kehtiv kriminaalkaristus julmal viisil toime pandud mõrva eest. Kuriteo asjaolud on rasked – V. Fartõgin lõi kannatanule 9 rinnaõõnde ja kõhuõõnde tungivat torke- ja lõikehaava, lõikas läbi kannatanu kõhu, lasi välja soolestiku ja lõikas läbi kõri. Praeguseks ajaks on V. Fartõgin kuritegu tunnistanud, kuid selgitas, et pani teo toime afektiseisundis.
17. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning V. Fartõgini selgitusi kohtuistungil, puudus kohtul veendumus et süüdlane on aru saanud toimepandud kuriteost ja selle asjaoludest. Seetõttu pole ka alust arvata, et V. Fartõgin hoiduks vabaduses kuriteo toimepanemisest.
18. Vangistuse ajal on V. Fartõgin osalenud sotsiaalprogrammides „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviistreening“ ning omandanud eesti keelt. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.
19. Vabanemise korral soovib ta minna elama ema juurde. Korter kuulub vennale, kes ema kinnitusel ei oleks nõus V. Fartõgini sinna elama asumisega. Lisaks ei vasta korter elamistingimustele (puuduvad küttekolle ja veesõlm ning vananenud on elektrijuhtmestik) ning mitu inimest korteris elada ei saaks. Seega puuduks V. Fartõginil elukoht, mistõttu ei oleks võimalik teda kriminaalhooldusele allutada. Samuti puudub V. Fartõginil töökoht, ent tal on tasumata nõudeid 6267,26 euro eest. MÄÄRUSKAEBUS
20. V. Fartõgin palub kohtumääruse tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. V. Fartõgini arvates kohaldati KarS § 76 lg-t 4 vääralt ning see kujutab endast KrMS § 339 lg 2 nimetatud rikkumist.
21. V. Fartõgin leiab, et kohus ei saanud põhistada tema vabastamata jätmist läbi toimepandud kuriteo asjaolude, sest sellisel juhul ei oleks võimalik vabastada kedagi, kes on toime pannud I astme kuriteo. See oleks ka vastuolus seadusandja mõttega ning Riigikohtu lahendis nr 1-09-14104 väljendatud seisukohtadega.
22. Kohtumääruses peaks lähtuma uue kuriteo toimepanemise riskist. Vaatamata sellele, et kohus põhjendustes ei kasutanud riskihinnangut, rajaneb vangla otsustus mitte toetada V. Fartõgini tingimisi ennetähtaegset vabastamist just riskidel (korduva kuriteo risk järgneva kahe aasta jooksul 28%, vägivallaga seotud kuriteo risk 43% ning 5 aasta jooksul uue seksuaal- või vägivaldse kuriteo protsent 41-62). Jääb arusaamatuks, millisest loogikast selline hinnang lähtub. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
23. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
24. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
25. aprilli
26. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
27. Kaalutlusõiguse rikkumisena on kaebaja välja toonud kuriteo asjaolude arvestamise. Lisaks ei ole ta nõus, et vangla mittetoetav seisukoht põhineb riskiprotsentidel, mille loogika jääb kaebajale arusaamatuks.
28. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus V. Fartõgini ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt ega ole tuginenud riskiprotsentidele. I astme kohus on analüüsinud nii V. Fartõgini uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks isiku kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka süüdlase isik ja tema vabanemisjärgsed tingimused ei tekitanud maakohtus veendumust, et V. Fartõgini karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus V. Fartõgini vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et V. Fartõgin suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau