) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja kaebusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik kaebuse menetlemisega saavutada. Kaebusest nähtuvalt on kohtutäitur rahuldanud kõik avaldaja esitatud kaebused. Kohtutäitur on keeldunud avaldajale 39,99 euro tagastamisest, sest see summa on võlausaldajale juba ära makstud. Nimetatu on kohtutäituri tegevus, mille peale avaldaja käesolevalt kaebab. Avaldaja on kaebuses mh taotlenud, et kohtutäitur tagastaks talle 39,99 eurot. Kaebusega taotletavaks eesmärgiks on seega ebaseaduslikult arestitud töövõimetoetuse 39,99 euro tagasisaamine kohtutäiturilt. Kohus selgitab, et kuna kohtutäitur on arestitud summa juba võlausaldajale edasi maksnud, ei saa ta ise seda avaldajale enam tagastada. Kohus selgitab, et kaebuse menetlemisega kohtutäiturit tegevuse peale pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (raha tagasisaamine), sest kohus ei saa igal juhul kaebust sellisel kujul rahuldada. Riigikohus on oma praktikas korduvalt hinnanud sarnaseid olukordi ja neid lahendades selgitanud (nt 2-16-12972 p 26, 3-2-1-166-16 p 13, 3-2-1-105-13 p 19, 3-2-1-3-08 p 16), et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma. Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu hagiavaldus alusetu rikastumise sätete alusel. Samas on kolleegium leidnud, et välistatud ei ole ka kahju hüvitamise haginõude esitamine kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas. Lähtudes Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohast asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on perspektiivitu ja see tuleb jätta menetlusse võtmata. Seoses kaebuse menetlusse võtmata jätmisega ei lahenda kohus avaldaja avaldust hagi tagamiseks ega ka taotlusi menetlusabi saamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu juhistele on avaldajal võimalus esitada hagi raha tagastamiseks kas sissenõudja või kohtutäituri vastu. Sissenõudja vastu saab esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel (võlaõigusseadus § 1028 jj) ja kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatusel (kohtutäituri seadus § 9). Mõlemal juhul tuleb esitada hagi vastavalt kostja asukohale (
lg 1) ehk sissenõudja osas Harju Maakohtusse (sissenõudja asukoht Rävala pst 8, Tallinn, Harjumaa) ning kohtutäituri osas Tartu Maakohtu Tartu 2 kohtumajja (kohtutäituri asukoht Ülikooli 2, Tartu linn). Hagile tuleb lisada oma väiteid kinnitavad tõendid. Kohus selgitab kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi:
lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud
Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole kohtule teadaolevalt puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.