Obsah (14)

§ 33§ 109§ 1§ 31§ 39§ 35§ 36§ 40§ 44§ 85§ 87§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-3564 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30.03.2020, Viljandi kohtumaja Tsivi

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata S L pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 432 eurot, sh käibemaks 72 eurot.
4. Ajutise halduri tasu tasuda pankrotivara arvel.
5. Ajutise halduri tasu kanda OÜ Prolex arveldusarvele nr EE
6. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus S L esitas kohtule 05.03.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tuvastati 2018.a sügisel võlgnikul täielik töövõime puudumine. Võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt lõppes tema tööleping 2019.a sügisel. Sissetuleku oluline vähenemine viis makseraskuste tekkimiseni. Töövõime puudumisest lähtuvalt on võlgnikul olnud keeruline leida tööd. Võlgniku ainus sissetulek on töövõimetoetus ning ta ei suuda sellest maksta võlgnevusi. Võlgnikul on võlgnevusi kokku ca 19 228,58 eurot, ühe võlgnevuse suurust ta ei tea, sest nõue on loovutatud. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik on üksik inimene ja tal pole ülalpeetavaid. Ta elab üürikorteris. Võlgnikul on 100% puuduv töövõime. Vara Võlgnikul puudub vara. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Samuti saab ta töötasu Rimi Eesti Food AS-lt summas 650 eurot bruto. Ajutise halduri sõnul kuulub TMS § 132 kohaselt aresti alt vabastamisele alampalga alammäär 584 eurot, mida on võimalik vähendada 20% ulatuses arvestades elatusmiinimumi 221,36 eurot. Mahaarvestatav summa on 65,33 eurot [(584 – 221,36)*20%], võlgniku sissetulekutest aresti alt vabaks jääv osa on 518,67 eurot (58465,33). Võlgnik on selgitanud, et ta on teadlik ja tuleb toime nimetatud summaga. Ajutise halduri sõnul puudub võlgnikul vara. Kohustused Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Võlausaldajatel on järgmised pandiga tagamata nõuded võlgniku ees:  Coop Finants AS 765,37 eurot;  Coop Pank AS 5,97 eurot;  Elisa Eesti AS 1240,57 eurot;  Plusplus Capital AS 3809,80 eurot;  Bondora AS 8233,69 eurot;  Ok Incure OÜ 1438,98 eurot;  Holm Bank AS 482,76 eurot;  Julianus Inkasso OÜ 2379,64 eurot;  Nord Collect OÜ 871,80 eurot. Lisaks on võlgnevus B2 Kapital SIA ees, kuid summa on teadmata. Võlgnik selgitas, et Elisa Eesti AS-ile olev võlgnevus on seotud järelmaksuga ostetud esemetega, milliseid enam ei ole olemas. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 19 228,58 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida kindlasti saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Ajutine haldur märkis, et praegu pole võimalik anda põhjalikke järeldusi maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutisele haldurile on võlgnik selgitanud, et töövõime kaotuse tõttu kaotas töö. Ta on otsinud võimalusi töötada ning on praegu läinud tööle. Võlgniku 2019 aasta tulu oli ca 8200 eurot, kuu sissetulek 690 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulas võlgniku ära 24.03.2020 toimunud ärakuulamisel. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse kulgu ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja eesmärke. Kohus tutvustas võlgnikule lühidalt ka ajutise halduri aruannet, sest võlgnik polnud sellega ise tutvunud. Võlgnikul puudub internet. Võlgnik kinnitas, et ta käib tööl, sest hüvitisest ei ela ta ära. Praegu saab ta kasutada 518 eurot. Ta teatas, et tal on eeldatavalt olemas ka usaldusisik. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik S L on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täielikuks täitmiseks puudub. Kohtu hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada S L pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 07.05.2020 algusega kell 10.30 Viljandi kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 40lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

-ses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 432 eurot (koos käibemaksuga).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 4 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 360 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 72 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 432 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu tuleb maksta OÜ-le Prolex. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik