Obsah (10)

§ 102§ 33§ 1§ 31§ 22§ 108§ 23§ 150§ 171§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2020. a kell 14.00 Lubja 4, Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-17630 Ts

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada M M’t kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. veebruaril
3. a kell 10.
4. Kui M M vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata ja mõista välja Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 450 eurot (lisandub käibemaks 90 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 36 eurot (lisandub käibemaks 7,20 eurot) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-le (a/a xxx SEB Pank).
6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) ajutisele pankrotihaldurile Svetlana Pildenile. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-le (konto nr xxx SEB Pank).
7. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud M M’e avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on võlgnikul võlgnevusi summas 16 407,16 eurot ning maksejõuetus kestnud juba pikka aega. Võlgnik on töötuna arvel ja otsib võimalusi töötamiseks, kuid üksi last kasvatades ei saa kõiki töid vastu võtta. Ka võlgade olemasolu on olnud probleemiks tööle asumisel. Avaldaja palub kohtul nimetada ajutine pankrotihaldur ja algatada võlgadest vabastamise menetlus. 22.11.2019. a nimetas kohus M M’e ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M M’e pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, teadaolevate kohustuste maht on 14 294,28 eurot. Võlgnikul on kaks last (sünd xxx. a ja xxx. a). Arvestades TSM § 132 sätestatut, ei ole võlgnik suuteline juba viimased kümme aastat kohustusi nõuetekohaselt täitma. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks vale finantsplaneerimine. Võlgnik võttis regulaarselt laene ilma, et oleks reaalne võimalus neid tagastada. Võlgniku maksejõuetuse põhjus on ajutises menetluses tuvastatu põhjal seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. 2 Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 450 eurot ja tehtud kulutuste eest 36 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 450 eurot ja tehtud kulutuste eest 36 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad

§ 150

alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3