Tsiviilasi 2-19-2043 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilas Osaühing

§ 153lg 1 p 3 mõttes.

Hageja I ei ole nõus kostja I vastuväitega, et XX.XX.XXXX sõlmitud käendusleping on tühine. Lepingu punktis 2 on kokku lepitud, et XXX vastutuse ülempiiriks on võlgniku kohustuste kogusumma võlausaldaja ees. P. Post OÜ Befinna XXX esindas äriühingut ja juhtis selle majandustegevust, seega oli OÜ Befinna kohustuste kogumaht P. Posti kontrolli all. Täiendava käenduslepingu sõlmimisega XX.XX.XXXX aga kõrvaldati igasugune vaieldavus käenduslepingu kehtivuse osas. Tegemist ei ole uue nõudega, mis nähtub XX.XX.XXXX käenduslepingu sisust: selgelt on viidatud XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingule nr XXX. Kui kohus siiski asub seisukohale, et hageja I poolt XX.XX.XXXX esitatud käenduslepingu puhul 2 on tegemist uue ja hilinenult esitatud nõudega, palub hageja I tunnustada nõuet PankS § 153 lg 1 p 3 mõttes kolmanda järgu nõudena. Samuti ei saa kostja I arvates hageja I ja AS Tartu Terminal (edaspidi hageja II) esitatud, müügilepingust nr 032 tulenevad nõuded ületada XXX vastutuse maksimaalset määra, so 95 000 eurot. P. Posti pankrotihaldur V. Kutšmei (edaspidi kostja II) vaidles 11.01.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastu hageja I nõudele üksnes ulatuses, milles hagejate I ja II nõuded kogusummas ületavad XXX vastutuse maksimaalset määra, so 95 000 eurot. Hageja I esitas kaitsmiseks nõude summas 74 391.16 eurot, kuid taotleb kohtusse esitatud hagis nõude tunnustamist summas 49 389.93 eurot, millest 47 629.93 eurot moodustab põhivõlg ning 1 760 eurot on tsiviilasjaga XXX seotud menetluskulud. Põhivõla nõue kuulub hageja arvates teise järgu nõudena tunnustamisele, sest hageja on arvesse võtnud P. Posti poolt antud XXX maksimaalset määra. Samas ei piira vastutuse rahaline maksimumsumma võlausaldaja õigust esitada XXX vastu seda summat ületavaid nõudeid, mis seonduvad käenduslepingu täitmata jätmisega. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on selliste nõuetena nimetatud XXX enda viivitusest tulenevad viivisenõuded ja kahjuna kohustuse mitteõigeaegsest täitmisest tulenevad viivisenõuded. Hageja palub tunnustada teise järgu nõudena 1 760 eurot, mis on tsiviilasjaga XXX seotud menetluskulud. Hageja II esitas P. Posti pankrotimenetluses nõude summas 53 344.62 eurot, mis tuleneb käenduslepingust, millega P. Post käendas Befinna OÜ XXX Befinna OÜ kohustusi hageja II ees. Nõuete kaitsmise koosolekul 11.01.2019 esitas hageja II nõudele terves ulatuses vastuväite kostja I ja osalise vastuväite kostja II. Hageja II vähendab kohtusse esitatud hagis oma tunnustamist vajavat nõuet 47 370.07 euroni teise järgu, alternatiivselt kolmanda järgu nõudena. Nõude aluseks on P. Posti XXX hageja II ja Befinna OÜ (pankrotis) vahel XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja II sõlmis käenduslepingu P. Postiga XX.XX.XXXX ning XX.XX.XXXX allkirjastasid hageja II ja P. Post käenduslepingu uue redaktsiooni, mille punktis 2 oli määratud XXX vastutuse rahaline ülempiir 95 000 eurot. Befinna OÜ jättis müügilepingu alusel hagejale II tasumata 91 550.98 eurot. Hageja II loovutas osa nõudest hagejale I ning jäi ise Befinna OÜ võlausaldajaks 43 457.94 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 3 912.13 euro suuruse viivise osas. Hageja II nõude põhistused kattuvad hageja I nõude põhistustega nii täiendava/uue käenduslepingu kui ka XXX vastutuse maksimaalmäära osas. Samuti on hageja II seisukohal, et kui kohus siiski asub seisukohale, et hageja I poolt XX.XX.XXXX esitatud käenduslepingu puhul on tegemist uue ja hilinenult esitatud nõudega, palub hageja II tunnustada nõuet summas 47 370.07 eurot PankS § 153 lg 1 p 3 mõttes kolmanda järgu nõudena. Kostjate vastuväited Kostja I hagisid ei tunnista. Hageja I nõude aluseks võiks olla P. Postiga sõlmitud käendusleping, mis on aga XXX vastutuse rahalise maksimumsumma puudumise tõttu tühine. Pankrotihaldurile 7.06.2018 esitatud nõudeavalduses ei ole ühtegi viidet XX.XX.XXXX käenduslepingule. XX.XX.XXXX esitatud käenduslepingut ei saa käsitleda täiendava tõendina.

§ 107

kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekul.

§ 93

lg 1 järgi möödus võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist 3 tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.2018. Lisaks puudub XX.XX.XXXX käenduslepingus mistahes viide XX.XX.XXXX käenduslepingule, st lepingud ei ole omavahel seotud ega muuda või täienda teineteist. P. Postiga XX.XX.XXXX sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping, mis on tühine, kui selles ei ole kokku lepitud XXX vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja I vaidleb vastu ka hageja I nõudele menetluskulude tunnustamiseks 1 760 euro ulatuses. Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti tsiviilasja XXX menetluskulud osaühingu ProInkasso, mitte Priit Posti (pankrotis) kanda. Kostja I vastuväited hageja II nõudele on analoogsed vastuväidetega hageja I nõudele, mis põhineb käenduslepingu(te)l. Kostja II leiab, et on asjas õige kostja hageja I nõudes tsiviilasja XXX menetluskulude tunnustamiseks 1 760 euro ulatuses ja hageja II nõudes 1 760 euro suuruse viivise tunnustamiseks, so ulatuses, mis ületab XXX P. Posti rahalise vastutuse maksimumsummat 95 000 eurot. Hageja I nõue 1 760 euro ulatuses on tõendamata ja põhjendamatu. Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti nimetatud tsiviilasja menetluskulud Osaühingu ProInkasso, so hageja I kanda. TsMS § 174 lõikest 11 tuleneva piiragu tõttu ei saa hageja I enam hiljem esitada menetluskulude nõuet. Hageja II nõue on samuti 1 760 euro ulatuses põhjendamatu, sest hagejate poolt nõutav kogusumma ületaks XXX vastutuse maksimummäära. Kostja II ei vaidle vastu hagejate I ja II nõuete tunnustamisele ulatuses, mis on väiksem XX.XX.XXXX käenduslepingus kokku lepitud XXX vastutuse maksimummäärast. Kohtu seisukoht ja põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohtule on esitatud Priit Post (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokoll 11.01.

1. Protokolli p 5) kohaselt on koosolekul läbivaatamisele esitatud OÜ ProInkasso nõue summas 74 311.26 eurot. Nõudeavaldus on esitatud 7.06.
2. Nõude aluseks on Tartu Terminal AS ja OÜ Befinna vahel sõlmitud müügileping nr XXX ja selle alusel OÜ-le Befinna esitatud arved. Lepingust tulenevad kohustused on tagatud XX.XX.XXXX sõlmitud Priit Posti (pankrotis) XXX. XXX vastutuse maksmummäär on 95 000 eurot. Nõue on omandatud AS-lt Tartu Terminal XX.XX.XXXX sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Protokolli kohaselt vaidlustab OÜ Port Invest OÜ ProInkasso nõude täies ulatuses. XX.XX.XXXX esitatud käendusleping saab olla OÜ ProInkasso ja AS-i Tartu Terminal uue nõude alus. See ei saa täiendada 7.06.2018 või 12.06.2018 nõuet, kuna nõude alus on muutunud: XX.XX.XXXX käenduslepingu asemel käsitletakse nõude alusena XX.XX.XXXX käenduslepingut. Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-09 punktis 17 nentinud: „

§ 107

kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 9 ja
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05, p 25).“ 4 Riigikohus on läbivalt viidanud sellele, et pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks tuleb esitada võla tekkimise asjaolud. Hageja I esitas nõudeavalduse Priit Posti pankrotimenetluses 7.06.2018, tuginedes XX.XX.XXXX käenduslepingule. Hageja I nõue põhineb P. Posti solidaarsel vastutusel kõrvuti OÜ-ga Befinna. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on selgelt välja toodud, et hageja I nõue põhineb XX.XX.XXXX Priit Postiga (pankrotis) sõlmitud käenduslepingul. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja I on võlausaldajana kogu aeg põhistanud Priit Posti pankrotimenetluses esitatud nõuet XXX tuleneva õigussuhtega. Seetõttu ei oma kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, et esialgsele nõudeavaldusele lisas hageja tühise käenduslepingu. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud XXX vastutuse rahalises maksimumsummas. XX.XX.XXXX sõlmitud käenduslepingus puudus XXX P. Posti vastutuse rahaline maksimumsumma. P. Posti pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks oli pankrotihaldurile esitatud XX.XX.XXXX allkirjastatud käendusleping, mille p 2 kohaselt Priit Post XXX na vastutab AS Tartu Terminal ja OÜ Befinna vahel XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingust nr XXX tulenevate maksekohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. XXX vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 95 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja I hagi 47 629.93 euro ulatuses, tunnustades nõuet Priit Posti pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli p 6) kohaselt on Tartu Terminal AS esitanud nõude summas 53 344.62 eurot, mille aluseks on võlausaldaja ja OÜ Befinna (pankrotis) vahel sõlmitud müügileping nr XXX ja selle alusel esitatud arved. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud XX.XX.XXXX sõlmitud Priit Posti (pankrotis) käendusega, XXX vastutuse maksimumäär on 95 000 eurot. Hageja II nõue põhineb P. Posti solidaarsel vastutusel kõrvuti OÜ-ga Befinna. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on selgelt välja toodud, et hageja II nõue põhineb XX.XX.XXXX Priit Postiga (pankrotis) sõlmitud käenduslepingul. Samadel põhjendustel, nagu kohus on märkinud hageja I nõude osas, rahuldab kohus hageja II hagi 47 370.07 euro ulatuses, tunnustades nõuet Priit Posti pankrotimenetluses teise järgu nõudena. XX.XX.XXXX allkirjastatud käenduslepingu p 2 kohaselt käendas Priit Posti OÜ Befinna ja AS Tartu Terminal vahel XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingust nr XXX tulenevate maksekohustuste täitmist (47629.93+47370.07) 95 000 euro ulatuses. Kohustus on muutunud sissenõutavaks, Priit Postil on puudunud vastavad XXX, mistõttu tema pankrotimenetluses tuleb võlausaldajate, OÜ ProInkasso ja AS Tartu Terminal nõuded tunnustada. Kohus jätab rahuldamata hageja I nõude tunnustada Priit Posti pankrotimenetluses 1 760 euro suurust menetluskulude nõuet tsiviilasjas XXX. Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega nimetatud tsiviilasjas jäeti osaühingu ProInkasso hagi Priit Posti vastu läbi vaatamata ning menetluskulud jäeti hageja kanda. TsMS § 174 lg 11 kohaselt menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Hageja I nõue menetluskulude hüvitamise tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on vastuolus seadusega. Menetluskulude jaotus 5 TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta ka menetluskulud osaliselt või täielikult poole enda kanda. Kostja I menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pankrotihaldur V. Kutšmei on kohtule teatanud, et temal menetluses menetluskulud puuduvad. Hageja I menetluskuludeks on esitatud taotluse kohaselt riigilõiv 300 eurot ja hageja õigusabi kulud summas 425.25 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas menetluses oli kokku 9,5 tundi. Õigusabi tunnitasu määr on 45 eurot käibemaksuta. Kostja I vaidleb hageja I õigusabi mahule vastu. Kostja I arvates on hagiavalduse koostamiseks kulunud mõistlik aeg 4 tundi, mitte 7 tundi 33 minutit, sest hagiavalduses korratakse pankrotihaldurile esitatud avaldustes toodut. Hageja I esindaja ei ole esitanud ei 10.06.2019 ega hiljem mingit menetlusdokumenti, mille koostamiseks oleks kulunud 1 tund 41 minutit. Menetluskulude nimekirja esitamise ajakulu eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud. Kohus määrab hagejale I hüvitatava õigusabi ajakuluks 3 tundi, võttes TsMS § 163 lg 1 alusel arvesse asjaolu, et kohus rahuldab hagiavalduses esitatust ainult käenduslepingul põhineva nõude tunnustamise ning jätab rahuldamata kohtumenetluse kulude nõude tunnustamise taotluse. Hüvitatava õigusabi tasu suuruseks on seega (3x45) 135 eurot. Hüvitatava riigilõivu suuruseks on 300 eurot. Hageja II menetluskuluks on esitatud taotluse kohaselt riigilõiv 300 eurot. Kohus rahuldab hageja II menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotluse. Kohus mõistab hagejale I ja II hüvitatavad menetluskulud välja kostjalt I, so OÜ-lt Port Invest, sest kostja II, pankrotihaldur V. Kutšmei vaidles nõude tunnustamisele vastu ainult 95 000 eurot ületavas osas ning kohus on selles ulatuses hagi(d) rahuldamata jätnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6