Kriminaalasi nr 1-17-2925 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2925 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 184lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

Karistusaja alguseks loeti Valeri Presnjaki kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 18.01.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.01.
2. a ja lõppeb 18.01.
3. a. Vangla ei toeta Valeri Presnjaki vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Valeri Presnjaki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Valeri Presnjaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Valeri Presnjak selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Valeri Presnjaki tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Valeri Presnjaki ja tema kaitsja, leiab, et Valeri Presnjaki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Valeri Presnjak kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Valeri Presnjak temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Valeri Presnjakki on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Valeri Presnjaki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema 2 elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Valeri Presnjakki on kriminaalkorras korduvalt karistatud (1 kehtiv karistus). Käesoleval ajal kannab Valeri Presnjak karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemise asjaolud rasked. Valeri Presnjaki poolt toimepandud kuriteo (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine) puhul on tegemist ühiskonnaohtliku kuriteoga, kuna sellise kuriteo toimepanemisega ohustatakse rahva tervist. Lisaks peab kohus märkimisväärseks Valeri Presnjaki kodust leitud narkootilise aine kogust, s.o 1103 g. Vaatamata sellele, et aine kogus oli suur, sisaldus aines amfetamiini puhtal kujul mitte vähem kui 161,9 g. Siiski saanuks nimetatud amfetamiini kogusega narkojoovet tekitada ligikaudu 1245-le inimesele. Samuti peab kohus oluliseks Valeri Presnjaki enda selgitusi, mille kohaselt tegeles ta narkootiliste ainetega edasimüümise eesmärgil (raha saamiseks). Valeri Presnjaki peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks on ka asjaolu, et Valeri Presnjak ise on narkootiliste ainete tarvitaja (meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvus). Valeri Pesnjaki selgituste kohaselt alustas ta narkootiliste ainete tarvitamist 12-13 aastat tagasi (enne vangistust suitsetas igapäevaselt kanepit ja pulbrilist ainet, s.o amfetamiini ja kokaiini tarvitas kord nädalas). Kohus peab positiivseks, et Valeri Presnjak on sellel korral pidanud oluliseks narkootiliste ainete tarvitamisest lõplikult loobuda. Sellele vaatamata peab kohus oluliseks, et Valeri Presnjak on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kes on ka varasemalt üritanud tarvitamist lõpetada, kuid edutult (väidetavalt ümbruskonna ja sõprade mõjul tagasilangus). Seega ei ole kohus veendunud, et ainuüksi vangistuses läbitud sotsiaalprogrammidest omandatud teadmiste ja spordiga tegelemise pinnalt on Valeri Presnjak sellel korral vabaduses suuteline vältima tagasilangusi. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbiviija tagasiside kohaselt näib Valeri Presnjak olevat eelkaalutlemise või kaalutlemise staadiumis (töövihik täidetud pealiskaudselt, kohtumise käigus üldsõnaline). 3.2 Vangistuse jooksul on Valeri Presnjak läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning on osalenud 12 Sammu tugigrupis ja tööhõives. Lisaks on Valeri Presnjak omandanud riigikeele A2 tasemel ja on õppinud

1. klaasis (lõpetamata). Valeri Presnjakil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral Valeri Presnjak soovib elama asuda oma isa juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetud aadressil olev korter kuulub Valeri Presnjaki isa vennale. Nii Valeri Presnjaki isa kui ka korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku, et Valeri Presnjak saab nimetatud aadressile elama asuda. Valeri Presnjakil on võimalik alusatada tööd xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on Valeri Presnjakil tagatud kindel elu- ja töökoht ning tal on ka toetav lähivõrgustik. Siinkohal kohus arvestab, et nimetatud eeldused olid Valeri Presnjakil üldjoontes olemas ka enne vangistust, kuid nende olemasolu ei takistanud Valeri Presnjakil uusi kuritegusid toime panemast. Sellest tulenevalt kohus ei ole veendunud, et Valeri Presnjaki puhul on uute kuritegude riskid maksimaalselt maandatud. Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et poolteist aastat tagasi (s.o ajal, kui Valeri Presnjak kandis juba karistust vangistuses) on Valeri Presnjak tutvunud tüdruksõbraga, kellega soovib ta ühiselt perekonda luua ja tema eest vabaduses hoolitseda.
2. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Valeri Presnjaki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Valeri Presnjaki tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. 3 Kriminaalmenetluse kulud Valeri Presnjaki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa advokaat Marko Paabumets Advokaadibüroost In Jure. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 151,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 151,20 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 151,20 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Valeri Presnjakilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4