← Eesti

3-19-460/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-460 Haldusasi XXi kaebus Sotsiaalkindlustusamet

) § 28 lõikest 5 ei saa XX pensioniõigusliku staaži hulka arvata NSVL relvajõududes teenimist perioodil 26.11.1975-01.12.1991. 4. XX esitas SKA 06.12.2018 otsuse peale 21.12.2018 vaide. 1

(6)
  1. SKA jättis 18.02.2019 vaideotsusega nr 1.1-10/42276 vaide rahuldamata.
  2. XX esitas 12.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 18.02.2019 vaideotsuse nr 1.110/42276 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks teha uus otsus, millega rahuldada tema taotlus ning arvata periood 26.11.1975-01.12.1991 pensionistaaži hulka.
  3. Kaebaja teatas 26.03.2019 kohtule, et nõuab ka SKA 06.12.2018 otsuse nr 1919735 tühistamist.
  4. Kohus võttis 02.04.2019 määrusega menetlusse kaebuse SKA 06.12.2018 otsuse nr 1919735 ja 18.02.2019 vaideotsuse nr 1.1-10/42276 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks teha uus otsus, millega arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka NSVL relvajõududes teenimise aeg perioodil 26.11.1975-01.12.
  5. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukohad
  6. Kaebaja viitab, et Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsioon, soovides arendada koostööd pensionikindlustuse valdkonnas, on sõlminud pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu. Koostööleppe art 5 p 1 järgi arvestatakse lepingu alusel pensioni määramisel pensionistaaži, mis on omandatud lepingupoolte territooriumitel, sealhulgas võetakse arvesse endiste Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel omandatud pensionistaaži. Koostööleppe art 6 p 1 sätestab, et kumbki lepingupool arvestab pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele. Pensionistaaž, mis on omandatud endise Eesti NSV territooriumil, v.a endise Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel, pensioni suuruse kindlakstegemisel arvesse ei võeta. Seega Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel omandatud pensionistaaž tuleks pensioni suuruse kindlakstegemisel arvesse võtta. 10.

§ 27

lg 1 kohaselt loetakse pensionistaažiks aega, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Sõjaväeteenistuse ajal oli kaebaja hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Kaebaja on seisukohal, et antud asjas ei saa lähtuda ainult

§ 28

lg-st 5, kuna tegemist on vaid ühe pensioniõigusliku staaži arvestamise alusega, mis reguleerib ainult kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistusega seonduvat. 11. SKA on vaideotsuses asunud seisukohale, et sõjaväeteenistuse puhul ei ole tegemist töötamisega

§ 28lg 1 mõttes.

Kaebaja leiab, et see ei ole õige. Nimetatud paragrahvis on märgitud, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Antud juhul tuleb lähtuda mõistest „tegevus“, mis on nii töötamine kui ka sõjaväeteenistus ehk tegevus. Sõjaväeteenistuse puhul on tegemist töötamisega, kuna töötajale maksti teenistuse eest igakuiselt tasu. Eesti NSV ajal sõjaväeteenistuse ajal, s.o perioodil 26.11.1975 kuni 01.12.1991, sotsiaalmaksukohustust ei olnud, kuna ravi ja pensioniga kindlustas sõjaväeteenistujaid riik. Sisuliselt võib öelda, et kaebaja sõjaväeteenistuse ajal oli sotsiaalmaksukohustus riigi kanda. Sotsiaalmaks on maks, millest saadud tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks ning sotsiaalmaksu tasumise kohustus on tööandjal. 12. Lisaks ülaltoodule sätestab

§ 28

lg 4, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni

  1. aasta
  2. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Kuna kaebajal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja ükski muu riik ei maksa nimetatud staaži eest talle pensioni, siis palub kaebaja arvata periood 26.11.1975-01.12.1991 pensionistaaži hulka. Vastustaja seisukohad
  3. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
  4. Vastustaja leiab, et sõjaväeteenistuse puhul ei ole tegemist töötamisega

§ 28lg 1 mõttes.

Sõjaväeteenistuse arvamist pensioniõigusliku staaži hulka reguleerivad

§ 28lg 2 p 2 ja sama 2

(6)§ 28 lg 5.

§ 28

lg 5 alusel on kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatud kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg ja seda kaebaja vaidlustanud ei ole.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega (KVTS) selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. KVTS ei näe ette Nõukogude armees üleajateenistujana teenistuses viibitud aja võrdsustamist teenistusajaga Eesti kaitseväes ega selle arvamist tegevteenistusstaaži hulka. 15. Samale seisukohale on analoogilistes asjades tehtud lahendites asunud ka Tallinna Ringkonnakohus (haldusasi nr 3-17-1871) ja Riigikohus (3-3-1-92-09). Tallinna Ringkonnakohus leidis viidatud lahendis, et teenistuse aega teise riigi sõjaväeteenistuses ei ole muul juhul peale kohustusliku sõjaväeteenistuse

§-s 28 pensioniõigusliku staažina ette nähtud. Riigikohus leidis viidatud lahendis, et

§ 28

lg 2 punktist 2 tuleneb võimalus arvata välisriigi kaitseväeteenistuse aeg

alusel pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellise teenistuse aeg on KVTS § 190 lg 2 p 3 alusel arvatud kaitseväeteenistuse staaži hulka. KVTS § 190 kehtis kuni 31.03.2013, 01.04.2013 jõustunud KVTS-s reguleerib kaitseväeteenistuse staaži § 91, mille kohaselt arvatakse tegevteenistusstaaži hulka kaitseväeteenistuses ja asendusteenistuses oldud aeg. 16. Sõjaväepiletisse tehtud kannetest nähtuvalt viibis kaebaja kohustuslikus sõjaväeteenistuses 21.11.1973 kuni 25.11.1975 ja pärast kohustusliku ajateenistuse lõppemist jätkas teenistust Nõukogude armees tegevväelasena ehk üleajateenijana, lõpetades teenistuse 30.11.1991 vanempraporštšiku auastmes. Tallinna Politseiprefektuuri 23.11.1998 teatisest nähtuvalt viibis kaebaja 21.11.1973 kuni 30.11.1991 sõjaväeteenistuses ja 02.12.1991 kuni 23.11.1998 teenis Riigi Politseiameti politseiametnike ametikohtadel. Tallinna Politseiprefektuuri 24.12.1998 tõendist nähtub, et kaebaja teenis Nõukogude armees alates 25.11.1973 kuni 01.12.1991 sõjaväeosas nr 5460, mis asus Tallinnas ja oli Eesti NSV siseministri alluvuses ning et sõjaväeosa nr 5460 ajateenijate teenistusülesandeks oli sisekorra kindlustamine Tallinnas. Vastustaja edastas tõendis toodud andmete täpsustamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) järelepärimise, millele saadi vastus 18.02.2019 e-kirjaga. PPA selgitas, et perioodil 1975-1991 oli tegemist teenistusega relvajõudude koosseisus olnud sõjaväeosaga, mida nimetati ka miilitsapataljoniks, kuna nad osalesid avaliku korra tagamisel, kuid see ei olnud sama mis on teenistus siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel, kuna nende teenistust reguleerisid siiski kaitseväemäärustikud. Ühtlasi viitas PPA vastuses asjaolule, et ka 24.12.1998 tõendis on selgelt välja toodud, et tegemist oli teenistusega Nõukogude armees. Seega ei viibinud kaebaja tegevteenistuses Eesti kaitseväes ega kaitseväeteenistusega võrdsustatud teenistuses ega Siseministeeriumi süsteemis, vaid Nõukogude armees. Kuna

ei näe ette Nõukogude armees tegevteenistuses viibitud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka, ei saa kaebaja teenistuse aega Nõukogude armees 26.11.1975 kuni 01.12.1991 arvata tema pensioniõigusliku staaži hulka. 17. Kui isiku tegevus kuulub

§-s 28 loetletud tegevuste hulka, siis tuleb selle tegevuse aeg arvata pensioniõigusliku staaži hulka ja §-s 28 nimetamata tegevuste aega ei saa vastustaja pensioniõigusliku staaži hulka arvata. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
  2. Kaebaja nõuab SKA 06.12.2018 otsuse nr 1919735 ja 18.02.2019 vaideotsuse nr 1.1-10/42276 tühistamist ning SKA kohustamist teha uus otsus, millega arvata tema pensioniõigusliku staaži hulka NSVL relvajõududes teenimise aeg perioodil 26.11.1975-01.12.
  3. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kuna kohus ei saa kaebaja 05.11.2018 SKA-le esitatud avaldust SKA asemel uuesti lahendada, saaks kohus kohustamiskaebuse rahuldamise 3

(6)olukorras kohustada SKA-d üksnes uuesti otsustama, kas NSVL relvajõududes teenimise perioodil 26.11.1975-01.12.1991 saab arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka.
  1. Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja määratlemata kodakondsusega isik, kelle elukoht on Eestis. Kaebajale on alates 28.10.2018 määratud SKA poolt vanaduspension. Kaebaja esitas 05.11.2018 SKA-le avalduse selle kohta, miks ei ole tema pensioniõigusliku staaži hulka arvatud Nõukogude armees teenimise aega perioodil 26.11.1975-01.12.
  2. SKA tegi 06.12.2018 otsuse nr 1919735, millega keeldus arvamast kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka teenimise aega NSVL relvajõududes perioodil 26.11.1975-01.12.
  4. Tööraamatu kande nr 6 kohaselt teenis kaebaja NSVL relvajõududes perioodil 21.11.197301.12.
  5. Vaidlus puudub selles, et kaebaja viibis kohustuslikus ajateenistuses perioodil 21.11.1973-25.11.1975 ja nimetatud periood tuli arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Nõukogude armees vabatahtlikult teenimise periood 26.11.1975-01.12.1991 nähtub Politseiameti teenistuslehe koopialt. Pooled vaidlevad selle üle, kas SKA oleks pidanud arvama kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka ka perioodi 26.11.1975-01.12.1991, mil kaebaja teenis NSVL relvajõududes vabatahtlikult tegevväelasena ehk üleajateenijana.
  6. 01.04.2012 jõustus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlev koostööleping (koostööleping), millele kaebaja on viidanud. Koostöölepingu art 3 määratleb lepingu subjektide ringi. Koostöölepingu subjektideks on lepingupoolte kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes elavad lepingupoole territooriumil ja kelle suhtes kohaldatakse või on varem kohaldatud lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid lepingupoole õigusakte. Koostööleping hõlmab seega Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kodanikke ning kodakondsuseta isikuid, kes elavad ühe või teise lepingupoole territooriumil ning seega peab isikul olema ühe või teise riigi kodakondsus või kodakondsuseta isiku staatus. Kaebaja elab Eestis ja tal on kodakondsuseta isiku staatus, mistõttu tuleb teda lugeda koostöölepingu subjektiks. Artikkel 5 lg 1 kohaselt arvestatakse koostöölepingu alusel pensioni määramisel pensionistaaži, mis on omandatud lepingupoolte territooriumitel, sealhulgas võetakse arvesse endiste Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel omandatud pensionistaaži. Artikkel 6 lg 1 kohaselt arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse oma territooriumil omandatud pensionistaaži alusel vastavalt oma õigusaktidele. Pensionistaaži, mis on omandatud endise NSVL territooriumil, välja arvatud endiste Eesti NSV ja Vene NFSV territooriumitel, pensioni suuruse kindlakstegemisel arvesse ei võeta. Kuna vaidluse all on Eestis elava isiku pensionistaaži arvestus endise Eesti NSV territooriumil toimunud tegevuse eest, tuleb pensionistaaži arvestamisel lähtuda seega Eesti õigusaktidest. 23.

§ 27

lg 1 sätestab, et pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega. Lõike 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni

  1. aasta
  2. detsembrini, ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates
  3. aasta
  4. jaanuarist. Käesolev vaidlus puudutab kaebaja pensioniõiguslikku staaži. 24.

§ 28

lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Kohus selgitab, et kaebaja oli Nõukogude armeega teenistussuhtes, mitte töösuhtes. Üksnes tasu saamisest ja riigi poolt ravi ja pensioniga kindlustamisest ei saa järeldada, et kaebajal oli Nõukogude armeega töösuhe. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja oli võetud Nõukogude armee teenistusse ja talle olid omistatud auastmed. Kaebajale omistati auaste praporštšik 29.11.1975 ja vanempraporštšik 18.04.1990, mis nähtub sõjaväepiletist nr 2073596. Auastme olemasolu viitab sellele, et isik pidi alluma käsuliinile, mis on omane teenistussuhtele, mitte pooltel võrdsusel põhinevale töösuhtele. Lisaks on PPA 18.02.2019 vastuses SKA järelpärimisele selgitanud, et perioodil 1975-1991 oli kaebaja tegevuse näol tegemist teenistusega, mida reguleerisid toonased kaitseväemäärustikud. Kohtul puudub alus kahelda PPAlt saadud info õigsuses. Kuna puuduvad tõendid, et kaebaja oli Nõukogude armeega töösuhtes, on SKA oma vaideotsuses õigesti märkinud, et sõjaväeteenistuse puhul ei ole tegemist töötamisega

§ 28lg 1 mõttes. 4

(6)25.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka samuti teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis. Kaitseväeteenistuse staaži reguleerib KVTS § 91, mis sätestab, et tegevteenistusstaaž on kaitseväeteenistuses ja asendusteenistuses oldud aeg, arvestades KVTS-s sätestatud erisusi.

§ 28

lg 5 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Seega ei ole kehtivast õigusest võimalik järeldada, et teenistuse aega teise riigi sõjaväeteenistuses saaks pensioniõigusliku staaži hulka arvata, v.a kohustuslik sõjaväeteenistus

§ 28lg-st 5 tulenevalt.

Teise riigi sõjaväeteenistuse arvamist pensionistaaži hulka ei võimalda ka

§ 28lg 4.

Sõjaväeteenistuse aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka reguleerivad

§ 28lg 2 p 2 ja § 28 lg 5.

Eeltoodud tõlgendus on ka kohtupraktikas kinnitust leidnud. 26. Riigikohus on 22.04.2010 otsuses nr 3-3-1-92-09 leidnud, et

ei võimaldanud enne ega pärast koostöökokkuleppe jõustumist arvata pensioniõigusliku staaži hulka teenistuse aega endise NSVL relvajõududes ja riikliku julgeoleku organites ohvitserina, lipnikuna, mitšmanina või üleajateenijana, sõltumata sellest, kas teeniti Eestis või väljaspool Eestit. Samuti ei võimalda

pensioniõigusliku staaži hulka arvata teenistuse aega niisugustel ametikohtadel teiste riikide relvajõududes. Erandina on see võimalik

§ 28

lg 2 p 2 alusel, milles sätestatakse, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas KVTS-ga selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg. Kolleegiumi arvates tuleneb sellest sättest võimalus arvata välisriigi kaitseväeteenistuse aeg

-i alusel pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellise teenistuse aeg on KVTS § 190 lg 2 p 3 alusel arvatud kaitseväeteenistuse staaži hulka (p 37). Kohus märgib täpsustavalt, et viidatud Riigikohtu lahendi tegemise ajal olid veel jõus 12.02.2003 ratifitseeritud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alane koostöökokkulepe, mis kirjutati alla 25.06.1993, ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe muutmise protokoll, mis kirjutati alla 05.11.2002. Mõlema kehtivus lõppes 16.10.2011. See asjaolu ei muuda Riigikohtu 22.04.2010 otsuse nr 3-3-1-92-09 punktis 37 väljendatud seisukohta, et pensioniõigusliku staaži hulka ei ole võimalik arvata teenistuse aega endise NSVL relvajõududes, sest praegu kehtiv koostööleping ei reguleeri antud küsimust

-st erinevalt.

  1. Vastustaja on õigesti märkinud, et eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis mainitud KVTS § 190 kehtis kuni 31.03.
  2. KVTS-i 01.04.2013 jõustunud redaktsioonis on asjakohaseks sätteks § 91, mille kohaselt arvatakse tegevteenistusstaaži hulka kaitseväeteenistuses ja asendusteenistuses oldud aeg. Kuna KVTS § 91 kohaselt ei ole võimalik tegevteenistusstaaži hulka arvata välisriigi relvajõududes oldud aega, ei saa seda aega ka

§ 28lg 2 p 2 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvata.

28. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2018 otsuses nr 3-17-1871 on leitud, et teenistuse aega teise riigi sõjaväeteenistuses ei ole muul juhul peale kohustusliku sõjaväeteenistuse

§-s 28 pensioniõigusliku staažina ette nähtud (p 11).

  1. Eeltoodust tulenevalt puudub alus arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka NSVL relvajõududes teenimise aega perioodil 26.11.1975-01.12.
  2. Seega on SKA 06.12.2018 otsus nr 1919735 ja 18.02.2019 vaideotsus nr 1.1-10/42276 õiguspärased ega kuulu tühistamisele, mistõttu puudub ka alus SKA kohustamiseks otsustada uuesti, kas NSVL relvajõududes teenimise perioodil 26.11.1975-01.12.1991 saab arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata.
  3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 5

(6)31. HKMS § 175 lg 3 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.