Obsah (8)

§ 69§ 215§ 263§ 199§ 64§ 68§ 65§ 75

Kriminaalasi nr 1-17-11267 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11267 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekret

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele Meelis Pulstile Tartu Maakohtu 12.01.2018.

a otsusega kriminaalasjas 1-17-11267 mõistetud karistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Meelis Pulsti vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Meelis Pulstile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 12.01.2018. a otsusega tunnistati teiste hulgas Meelis Pulst süüdi

§ 215

lg 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust,

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Meelis Pulstile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Meelis Pulsti kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja tema ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Meelis Pulstile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.04.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud 14 päeva vangistust, võrra. Meelis Pulstile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 11 päeva vangistust, mis asendati

§ 69

lg 1 alusel 611 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati Meelis Pulsti katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahjude katteks kannatanutele igakuiselt vähemalt 50 eurot kuni kõikide kahjude hüvitamiseni.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Meelis Pulsti käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Meelis Pulsti käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Kohtuotsus jõustus 30.01.

1. a. 22.11.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik Meelis Pulsti suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Meelis Pulst korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja ei pea kinni üldkasuliku töö ajakavast. Meelis Pulsti selgituse kohaselt ei ole ta võimeline töö tõttu üldkasulilku töö tunde sooritada. Meelis Pulsti kriminaalhooldus algas 30.01.
3. a, kui Meelis Pulstile saadeti kutse tulla registreerimisele 06.02.2018.a. Registreerimisele Meelis Pulst ei tulnud ja ametnik helistas talle mobiilile. Meelis Pulsti sõnul ei olnud ta kutset kätte saanud. Töökorralduse tõttu määrtati Meelis Pulstile uus kohtumisaeg. 09.02.
4. a tuli Meelis Pulst kohtumisele õigeaegselt, ametnik tutvustas hooldusalusele üldkasuliku kasuliku töö toimumise reeglistikku. Hooldusalune oli väga protestiv, üritas dikteerida üldkasuliku töö soorituse korraldust ja väitis, et temale olla prokurör selgitanud, et ta võib üldkasuliku töö tegemist alustada alles kriminaalhoolduse teisel aastal. Kuuldes, et seda tuleb siiski koheselt sooritama asuda, oli Meelis Pulst pahane ja lubas kohtuotsuse vaidlustada. Hetk hiljem Meelis Pulst rahunes ja oli valmis kaaluma võimalusi üldkasuliku töö tegemiseks. 28.03.
5. a üldkasuliku töö juhendaja Margit Helve helistas kriminaalhooldajale ja teavitas, et Meelis Pulst lahkus üldkasuliku töö soorituskohast pool tundi ajakavas ettenähtud ajast varem, juhendajalt selleks luba küsimata. 05.04.
6. a kokkulepitud ajal, s.o kell 14.00 Meelis Pulst registreerimiskohust täitma ei tulnud. Ametnik helistas kell 15.20 uurimaks, mis on segavad asjaolud, et hooldusalune ei ole kohtumisele tulnud. Meelis Pulsti selgituste kohaselt ajas ta kuupäevad segamini, peab tulema 06.04.
7. a. 21.06.
8. a hommikul teavitas üldkasuliku töö juhendaja ametnikku, et Meelis Pulst ei ole ettenähtud ajal üldkasulikku tööd sooritama tulnud. Vestluses selgus, et hooldusalune oli saatnud juhendajale sõnumi, et ilm on halb ja väljas ei saa tööd teha. Juhendaja vastas Meelis Pulstile, et tööd saab teha ka siseruumides, seega ei sõltu töötegemine ilmaoludest. 12.07.
9. a ei olnud Meelis Pulst nooremametnikele alkoholi mittetarvitamise kontrollile kättesaadav. Selgus, et Meelis Pulst oli olnud tööl 12.07.
10. a alates kella 16.00 kuni 01.30 2 ja telefoni tal kaasas polnud. Lepiti kokku, et Meelis Pulst võtab nooremametnikuga viivitamatult ühendust numbril, millelt talle 25 korda helistati ja teavitab, kus oli. 23.07.
11. a. kell 12.24 helistas AS Hoolekandeteenused Võisiku Kodu üldkasuliku töö juhendaja xxxxxxxxxxxx, et Meelis Pulst lahkus omavoliliselt 11.26 ja jättis üldkasuliku töö sooritamise pooleli. 07.08.
12. a täitis Meelis Pulst registreerimiskohustuse ja temalt võetud seletus põhjustest, mis takistasid registreerimiskohustuse täitmist 03.08.
13. a kokkulepitud ajal. Meelis Pulsti seletuse järgi oli tal telefonis märgitud vale aeg. Ametnik andis Meelis Pulstile teada, et kui ta oma kohustustesse suhtumist ei paranda, siis järgmisel korral teeb ametnik hooldusalusele kirjaliku hoiatuse. 26.09.
14. a täitis Meelis Pulst registreerimiskohustust uuel kokkulepitud ajal 14.09.
15. a Hooldusaluselt võetud seletus põhjustest, mis takistasid registreerimiskohustuse täitmist varasemalt kokkulepitud ajal, s.o 11.09.
16. a kell 14.
17. Meelis Pulsti sõnul oli ta tööl. 03.10.
18. a võttis Meelis Pulst ametnikuga peale lõunat telefonitsi ühendust ja andis teada, et töögraafik muutus ning soovis sellega seoses muuta registreerimisaega: uus aeg kokku lepitud 08.10.
19. a. 08.10.2018.a. täitis Meelis Pulst registreerimiskohustust 04.10.
20. a. asemel. Ametnik lasi kirjutada seletuse, et mis asjaoludel ei täitnud isik registreerimiskohustust õigeaegselt. Hooldusaluse sõnul võttis ta eelnevalt ametnikuga ühendust ja leppis uue registreerimiskohustuse aja 08.10.
21. a. seoses töögraafiku muudatustega. 01.11.
22. a täitis Meelis Pulst registreerimiskohustust kokkulepitud ajast üks päev varem, seoses muutustega töögraafikus. Ametnik täpsustas, mis asjaoludel ei teinud isik 15.10.
23. a ajakavas ettenähtud ajal üldkasulikku tööd. Meelis Pulsti sõnul saatis ta juhendajale sõnumi, milles andis teada, et ei saa üldkasulikku tööd teha, sest töögraafik muutus. Lisaks andis Meelis Pulst teada, et on novembris kogu aeg tööl ning sellest lähtuvalt ta üldkasulikku tööd sooritada ei saa. Näha oli, et Meelis Pulst ei mõista üldkasuliku töö sooritamisega kaasnevaid kohustusi ning ei väljendanud ka valmisolekut töötamiseks. Ametnik täpsustas juhendajaga telefonivestluses olukorda ning senine juhendaja xxxxxxxxxxxx leidis, et sellistel tingimustel pole koostöö võimalik. Meelis Pulsti iseseisev töötegemise oskus on vähene, ta ei ole usaldusväärne ning ei teadvusta üldkasuliku töö sooritamisega kaasnevaid kohustusi. Järgmine registreerimine lepiti kokku 29.11.
24. a kell 14.
25. Meelis Pulst oli ette öelduna lisanud, et ta niikuinii sellel ajal tulla ei saa (ega ka teistel aegadel, mida ametnik välja pakkus), sest on graafikujärgselt tööl, kuigi töölepingut Meelis Pulst ametnikule esitanud ei olnud. 30.11.
26. a tegi ametnik teabenõude Maksu- ja Tolliametile selgitamaks välja Meelis Pulsti töötamist. 03.12.
27. a tuli teabenõudele vastus, et Meelis Pulst töötab alates 15.01.
28. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 28.12.
29. a tuli e-posti vahendusel ametnikule teade Põltsamaa piirkonna politseilt alkoholi tarvitamisest Meelis Pulsti poolt ja protokoll, millest lähtub, et Meelis Pulstil tuvastati 27.12.
30. a kell 22.50 Võru maakonnas Setomaa vallas Saatse-Petseri mnt 3 km-l alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused tulemusega 0,12 mg/l. 21.01.
31. a toimunud kohtumisel võttis ametnik Meelis Pulstilt seletuse, milles ta tunnistas alkoholi tarvitamist ja tema sõnul oli ta joonud rummikokteili. Meelis Pulstile koostati hoiatus. 27.06.
32. a toimunud kohtumisel uuriti, miks Meelis Pulst ei täitnud üldkasuliku töö sooritamist 23.05.
33. a ja 29.05.
34. a ajakavas ettenähtud ajal. Seletuses põhjendas Meelis Pulst rikkumist sellega, et ilm polnud vastav välitööde jaoks ja koristustoimingutest ta keeldus. Meelis Pulstile selgitati uuesti üle üldkasuliku töö põhimõtteid. Ajakava rikkumise eest koostati 3 Meelis Pulstile hoiatus. Peale kohtumist helistas ametnik juhendajale Toivo Tõnsonile ja sai teada, et Meelis Pulst ei sooritanud 13.06.
35. a ajakavas ettenähtud tunde. 05.09.
36. a ei tulnud Meelis Pulst kokkulepitud kohtumisele. Ametnikule mittetulemisest isik ei teatatud, helistamisel kõnest loobuti. Meelis Pulst helistas ametnikule tagasi kell 12.00 ja ütles, et ta unustas kohtumise aja ära. Lepiti kokku, et Meelis Pulst tuleb vastuvõtule 14.00, kuhu ta ka kohale tuli. 27.09.
37. a saatis juhendaja Toivo Tõnson ametnikule e-kirja, milles andis teada, et Meelis Pulst ei ilmunud üldkasuliku töö tunde tegema 26.09.
38. a. Töö sisuks oli puude ladumine Lustivere Hooldekodus. Ametnik helistas Meelis Pulstile seoses juhendaja teavitusega 30.09.
39. a kell 16.
40. Peale kolme kutsungit lülitati telefon välja ja ametnikul ei õnnestunud Meelis Pulstiga kontakti saada. 04.10.
41. a tuli Meelis Pulst kohtumisele ja kirjutas ajakava rikkumise kohta, et 26.09.
42. a ja 30.09.
43. a üldkasuliku töö tundide mittesooritamise põhjuseks oli töökohas töökorralduse muudatus. 04.11.
44. a oli Meelis Pulstil kohtumisaeg määratud kell 13.00, aga ta ei tulnud kohtumisele kohale. Ametniku helistamise peale lülitati telefon välja. Paar tundi hiljem helistas Meelis Pulst ja ütles, et ei saanud töö tõttu kohtumisele tulla. Lepiti kokku uus aeg 05.11.
45. a, kuhu Meelis Pulst tuli kohale. Meelis Pulst ei olnud täitnud 31.10.
46. a üldkasuliku töö tunde. Seletusse kirjutas Meelis Pulst põhjenduseks, et kuna töögraafik on esmaspäevast - reedeni päevasel ajal, pole tal võimalik üldkasuliku töö tunde teha detsembri kuu lõpuni. Meelis Pulstile selgitatud, et kuna tegemata on 180,30 üldkasuliku töö tundi ja karistuse lõpuaeg hakkab kätte jõudma, siis tehakse kohtule erakorraline ettekanne täitmata tundide osas. Meelis Pulst läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 17.04.
47. a – 29.05.
48. a. Kokku toimus 6 grupikohtumist ja 1 individuaalne kohtumine. Meelis Pulst läbis programmi täies mahus. Meelis Pulst osales kõigis kokku lepitud programmitundides ning kodused tööd on täidetud korralikult. Meelis Pulst oli tundides küll vaiksem, kuid töötas siiski kaasa. Otsest eesmärki alkoholi tarvitamisega hooldusaluse sõnul pole, kuna leiab, et tal ei ole probleeme tarvitamisega ning ei ole ka pikki tarvitamise perioode. Meelis Pulsti sõnul piirdusid tema tarvitamised nädalavahetusega ning probleeme see endaga kaasa ei toonud. Meelis Pulsti sõnul oli viimane kuritegu vägivalla kasutamine, kuid tema sõnul oleks ta ka kaine peaga vägivaldselt käitunud selles olukorras, seega alkohol ei olnud soodusteguriks. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku Meelis Pulstile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on Meelis Pulsti kriminaalhooldus olnud probleemne, sest ta ei ole sooritanud talle määratud üldkasulikke tunde ning ta on mitmeid kordi rikkunud kriminaalhooldaja vastuvõtu aegu. Samuti on Meelis Pulst rikkunud ühel korral alkoholi tarvitamise keelu. Ühiskondlikult kasuliku töö tundide mitte täitmist põhjendab Meelis Pulst põhiliselt oma põhitöö töögraafiku pidevate muudatustega. Meelis Pulsti enda sõnul ei ole tema jaoks üldkasuliku töö tundide täitmine primaarne. Kohus arutas erakorralist ettekannet 20.12.
49. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Meelis Pulsti tegemata üldkasuliku töö tundide arv on 119,
50. Meelis Pulst palub karistust täitmisele mitte pöörata. 4 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lgs 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Erakorralise ettekande kohaselt on Meelis Pulst rikkunud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja registreerimiskohustust. Meelis Pulst ei ole teinud ajakava kohaselt üldkasulikku tööd 26.09, 30.09.2019.a ja terve oktoobrikuu

1. a. Samuti ei ole Meelis Pulst ilmunud registreerimisele 05.09.
2. a ja 04.11.
3. a. Kohtu hinnangul puuduvad rikkumiste toimepanemiseks mõjuvad põhjused. Kohus ei pea mõjuvaks ka enamike rikkumiste puhul Meelis Pulsti poolt välja toodud argumenti töö kohta. Kohtuistungil on selgunud, et üldkasuliku töö ajakava on Meelis Pulsti töögraafikuga AS-is Stora Enso Eesti alati olnud kooskõlastatud. Meelis Pulstile on järjepidevalt võimaldatud ka tööl käia. Seda on kinnitanud ka Meelis Pulst ise. Sellele vaatamata ei ole Meelis Pulst oma kohustusi täitnud ega teinud mõistlikke pingutusi (nt kriminaalhooldajale teatamine, tööandjaga läbirääkimine jne) selleks, et üldkasuliku töö tegemist jätkata. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Meelis Pulsti puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Meelis Pulsti ükskõikse suhtumise ja suutmatuse tõttu jätkuvalt täita kohtu määratud kohustust teha üldkasulikku tööd. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Meelis Pulstile on korduvalt antud võimalusi jätkata vabaduses üldakasuliku töö tegemist ja seda vaatamata sellele, et Meelis Pulstil on tekkinud üldkasuliku töö tegemisega ja registreerimiskohustuse täitmisega probleemid juba kriminaalhoolduse alguses. Rikkumistele on kriminaalhooldusametnik reageerinud ka hoiatusega (viimati juunis
4. a), kuid Meelis Pulsti käitumine on püsinud muutumatuna – Meelis Pulst ei pea kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavast ja ei ilmu registreerimisele. Käesolevaks ajaks on ilmne, et Meelis Pulst ei ole suuteline tegema ära talle määratud üldkasuliku töö tunde kohtu määratud ajaga (üldkasuliku töö tegemise lõpp 30.01.
5. a). Meelis Pulstile üldkasuliku töö tegemise tähtaega ei ole võimalik pikendada. Isegi, kui seadus võimaldaks tähtaega pikendada, ei oleks see kohtu hinnangul sisuliselt ikkagi põhjendatud. Seda põhjusel, et Meelis Pulst on väljendanud senise kriminaalhoolduse ajal ükskõikset ja hoolimatut suhtumist üldkasuliku töö tundide tegemisse ja kuni Meelis Pulst enda suhtumist ei muuda, ei ole ta võimeline üldkasuliku töö tunde ära tegema. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Meelis Pulstile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

§ 69

lg 6 teist lauset arvestades tuleb pöörata täitmisele Meelis Pulstile Tartu Maakohtu 12.01.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11267 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 119,5 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 3 kuud 29 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5