← Eesti

2-19-4627/14

Obsah (5)§ 30§ 1§ 29§ 2§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4627 Tsiviilasi Taste Trading väljakuulut

mõistes. Võlgniku majandustegevus kohviku operaatorina ei tootnud piisavalt kasumit, et katta võetud kohustusi. Võlgnik on tegutsenud kahjumiga alates 2017. a. Võlgniku bilansside kohaselt oli võlgnikul vara 31.12.2017 seisuga 1 834 043 eurot ja 31.12.2018 seisuga 6 128 eurot. Kohustusi oli 31.12.2017 seisuga 1 913 510 eurot ja 31.12.2018 seisuga 265 388 eurot. Eeltoodust nähtub, et võlgniku vara on läinud kohustuste katteks, kuid tulenevalt kohustuste suurenemisest, ei ole võlgnik olnud suuteline katma varaga kõiki võetud ja tekkinud kohustusi. Ajutine pankrotihaldur toob siinkohal välja, et ÄS § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. 4 2-19-4627 Ajutine haldur leiab, et kohtul tuleb määrata vastavalt

§ 30deposiit pankrotimenetluse kulude katteks.

Halduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 3 000 eurot. Kohus kohustas pärast asjas toimunud kohtuistungit võlgnikku esitama kohtule ja ajutisele haldurile täiendavad dokumendid. Ajutisele pankrotihaldurile esitatid 12.03.2019 lao mahakandmise akt, 12.03.2019 põhivara väikevahendite üleandmise akt ja 01.03.2019 põhivara köögiseadmete üleandmise akt. Esitatud lisadokumentide osas märgib ajutine pankrotihaldur järgmist: esitatud 12.03.2019 lao mahakandmise aktist nähtub, et mahakandmisele läksid toiduained väärtusega 324 44 eurot. Põhjuseks toiduainete riknemine. Mahakandmisele läksid puu- ja juurviljad, piimatooted, erinevad lihatooted ning meresaadused ja kalatooted. Esitatud 12.03.2019 põhivara väikevahendite üleandmise aktist nähtub, et 12.03.2019 anti OÜ xxx laenu katteks üle väikevahendid jääkmaksumusega kokku summas 11 522.37 eurot. Nimetatud väikevahenditeks olid: valgustid 1 233.33 eurot; pehme mööbli komplekt 750 eurot; büroomööbel 817.50 eurot; sektsioonkapid 1 775,20 eurot; lühter 833.33 eurot; kardinad 1 009.79 eurot; vaibad 1 157.55 eurot; mööbel 3 945.67 eurot. Esitatud 01.03.2019 põhivara köögiseadmete üleandmise aktist nähtub, et 01.03.2019 anti OÜ xxx laenu katteks üle alljärgnevad köögiseadmed: valamukapid ja teenindusletid; espressomasin; juhtmevaba köögisüsteem; külmikud; belnder; kustutid; vaakummasin. Selgituste kohaselt olid nimetatud seadmed ära amortiseerunud, turuväärtus olematu. Koostöö jätkamise soovist tulenevalt vähendati seeläbi laenu kokkuleppeliselt 36 900 euro võrra. Ajutine pankrotihaldur märgib, et tulenevalt eeltoodust jääb varem esitatud ajutise halduri aruande juurde. Kohus tegi määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Taste Trading OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 3 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 5 2-19-4627 Võlgniku puudub vara, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi ja kanda pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik omas arvelduskontot AS-is LHV Pank, mis on suletud 08.04.2019, AS-is SEB Pank arvelduskontot, mis on suletud 12.03.2019 ja mille saldo oli 0 eurot ning kogumiskontot, mis on suletud 12.03.2019, kohustused panga ees puuduvad. Swedbank AS-is, Bigbank AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis, AS-is Coop Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, AS-is Inbank, Luminor Bank AS-is, OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, Versobank AS-is (likvideerimisel) ja Tallinna Äripanga AS-is võlgnik kontosid ei oma. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali andmete kohaselt olid võlgnik ja SIA UniCredit Leasing sõlminud varasemalt 2 liisingulepingut, mis on tänaseks lõppenud. Kohustused võlgnikul SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali ees puuduvad. Coop Liising AS-is, Luminor Liising AS-is, AS-is SEB Liising, Swedbank Liisingu AS-is ja OP Finance AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Maanteeameti andmete kohaselt ei ole liiklusregistris võlgniku nimele käesoleval hetkel ega varasemalt sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Sõidukite kehtivatele registreerimistunnistustele võlgnik vastutava kasutajana märgitud ei ole. Eesti väärtpaberite registri pidaja andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ei ole varasemalt kuulunud. Äriregistri andmete kohaselt on võlgnikul seoseid teiste äriühingutega ei ole. Ajutine pankrotihaldur on talle esitatud andmete põhjal seisukohal, et võlgnikul puudub realiseeritav vara. Maksu- ja Tolliameti 29.04.2019 teatise kohaselt on maksuhaldur teinud võlgnikule korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega ja korraldusi sunniraha tasumiseks. Võlgnikule on tehtud 16.04.2019 maksuotsus nr 12.2-3/048194-2, millega maksuhaldur jättis rahuldamata võlgniku maksustamisperioodi aprill

  1. a tagastusnõude summas 722.47 eurot ja maksustamisperioodi november
  2. a tagastusnõude summas 17.80 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku nõuete saldod 29.04.2019 seisuga järgmised: intress 295.54 eurot, käibemaks 12 011.89 eurot, kokku 12 307.43 eurot. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 727.03 eurot. Võlgnikul on esitamata 21.01.2019, 20.02.2019, 20.03.2019 ja 22.04.2019 käibedeklaratsioonid ning 11.03.2019 ja 10.04.2019 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne
  3. a majandusaasta aruanne. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt võlgniku kohta täitemenetluse registris andmed puuduvad. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 260 680 eurot. Võlgniku vallasvarale on registris seatud 1 kommertspant I järjekohale summas 30 000 eurot Xxx OÜ kasuks. Kommertspandi avamiskanne on tehtud 05.03.
  4. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub majandustegevus, varad ja väljavaated tegevuse jätkamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ja puuduvad võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks või tervendamiseks, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 2

kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid esimesed makseraskused kohe peale „xxx“ avamist aadressil xxx. Makseraskused olid tingitud klientide vähesusest ning kõrgetest opereerimiskuludest. Võlgniku majandustegevus kohviku operaatorina ei tootnud piisavalt kasumit, et katta võetud kohustusi. Võlgnik on tegutsenud kahjumiga alates

  1. a. Võlgniku bilansside kohaselt oli võlgnikul vara 31.12.2017 seisuga 1 834 043 eurot ja 31.12.2018 seisuga 6 2-19-4627 6 128 eurot. Kohustusi oli 31.12.2017 seisuga 1 913 510 eurot ja 31.12.2018 seisuga 265 388 eurot. Eeltoodust nähtub, et võlgniku vara on läinud kohustuste katteks, kuid tulenevalt kohustuste suurenemisest, ei ole võlgnik olnud suuteline katma varaga kõiki võetud ja tekkinud kohustusi. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne
  2. a majandusaasta aruanne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna võlgniku raamatupidamine on korraldamata, millest tulenevalt ei ole peale
  3. a majandusaasta aruande esitamist rohkem aruandeid äriregistrile esitatud. Võlgniku seletuse kohaselt osutus kohviku pidamine avamisest alates keeruliseks, kuna vähene klientide hulk ja suured opereerimiskulud, mis koosnesid rendist ja tööjõukulust tegid igapäevaste arvete tasumise keeruliseks ning see oli äriplaani viga. Kohus nõustub võlgniku seletusega selles, et võlgniku kahjumliku majandustegevuse korraldamine oli võlgniku äriplaani viga ehk planeerimiskohustuse rikkumine. Samuti leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust, kuna võlgniku juhatuse liikmed ei esitanud pankrotiavaldust ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku AS-i SEB Pank arvelduskontolt nähtuvad tehingud võlgniku lähikondsetega Xxx OÜ ja Xxx OÜ-ga. Võlgniku vallasvarale on registris seatud 1 kommertspant I järjekohale summas 30 000 eurot Xxx OÜ kasuks. Kommertspandi avamiskanne on tehtud 05.03.2019. Xxx OÜ juhatuse liige on P T. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik on teinud mitmeid tehinguid lähikondsetega, milliste tehingute täpsemad tingimused ja vastavus võlgniku ning võlausaldajate huvidele vajavad edasist kontrollimist. Harju Maakohus tegi määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta Taste Trading OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 3000 eurot. Teade selle kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul Taste Trading OÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb Taste Trading OÜ pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.