← Eesti

2-19-19818/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19818 Tsivi

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on poolte vahel 31.01.2017 sõlmitud üürileping nr xxx, mille eritingimuste punkti 3 kohaselt oli üürilepingu esemeks Kärcher Põrandahooldusmasin BD 38/12. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri eritingimustes toodud summas. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu kohast täitmist tagas 31.01.2017 sõlmitud käenduslepingu alusel kostja J V. Kostja ei täitnud üürilepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt ning 14.11.2019 ütles hageja üürilepingu erakorraliselt üles. Kohus edastas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjatelt kirjalikku vastust. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale I kätte avalikus e-toimikus ja kostjale II tema registrijärgsel aadressil. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Hageja on taotlenud kostjatelt välja mõista viivised alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni summas 1,35 eurot kalendripäevas. Kohus leiab, et kuivõrd üürilepingu punkti 8.2 kohaselt on viivisemääraks 0,3% päevas, siis on põhjendatud edasiulatuva viivise väljamõistmine protsendina, mitte summana.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Kohus andis hagejale 03.01.2020 kohtumäärusega tähtaja esitada kohtule 5 päeva jooksul alates nimetatud määruse kättesaamisest menetluskulude nimekiri. Hageja sai kohtumääruse avaliku e-toimiku kaudu kätte 03.01.2020, kuid pole tänaseni menetluskulude nimekirja esitanud. 2

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja hagis taotlenud kostjatelt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 275 eurot. Seega on hageja menetluskuluks riigilõiv. Kohtu hinnangul on riigilõiv 275 eurot põhjendatud kulu, mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.