Obsah (5)

§ 657§ 371§ 477§ 62§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-17664 Kohtuasi XX kae

) § 371 lg 1 p 1 alusel, sest kohus ei ole pädev asja lahendama. Määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja kaebuse hilinenult. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 esimese lause kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kuna avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 28.10.2019, oli kaebuse esitamise tähtpäev tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1, § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 07.11.

1. Avaldaja esitas maakohtule kaebuse 12.11.2019, s.o hilinenult. Avaldaja ei põhjendanud kaebuse mittetähtaegset esitamist ega esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Järelikult on kohtutäituri otsus jõustunud ning kohus ei ole pädev kaebust lahendama.
2. Avaldaja esitas 10.12.2019 määruskaebuse, milles ei nõustunud maakohtu määrusega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja kaebuse 06.11.
3. Seda tõendab ka samal kuupäeval Rahandusministeeriumile tehtud riigilõivu maksekorraldus. Kaebus läks esialgu valele aadressile ning tuli 08.11.2019 saatjale tagasi. Avaldaja postitas kaebuse 11.11.2019 uuesti ning lisas kaebusele juurde ka ümbriku, millel oli postitempel 06.11.2019 kuupäevaga ning märke, et kaebus esitati enne ebaõigele aadressile. Kohus ei saa keelduda kaebuse menetlemisest, kui kohus on teadlik, et kiri tuleb hilinemisega ning selle põhjuseks on inimlik eksitus.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 2 1 järgi koosmõjus §-iga 659 jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 7. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi üksnes osas, milles maakohus märkis, et keeldub kaebuse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 1 alusel.

Maakohus keeldus õigesti kaebuse menetlusse võtmisest, kuid keeldumise õigeks aluseks on

§ 371lg 2 p 2.

Kaebuse lahendamine kohtutäituri otsuse peale kuulub maakohtu pädevusse. Asjaolu, et kaebus on mittetähtaegne, ei tähenda, et maakohus pole pädev asja lahendama.

§ 371

lg 1 p-i 1 saab maakohus kohaldada juhul, kui vaidluse lahendamine kuulub mitte maakohtu, vaid mõne teise institutsiooni pädevusse.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. See säte kohaldub

§ 477lg 1 kohaselt ka hagita asjas.

Kuna avaldaja ei järginud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega, ei ole võimalik enam saavutada kohtutäituri otsuse tühistamist kohtu poolt. Ülejäänud osas jäävad maakohtu määruse põhjendused muutmata. 2 2-19-17664 8. Määruskaebuses väidab avaldaja, et kaebus oli tähtaegne, sest avaldaja esitas kaebuse 06.11.2019, mida tõendab ka samal kuupäeval Rahandusministeeriumile tehtud riigilõivu maksekorraldus. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga. Maakohus leidis õigesti, et kaebuse esitamise tähtpäev kohtutäituri 28.10.2019 otsuse peale oli 07.11.2019.

§ 62

lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja järgmiseks (sh TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja) peab kaebus tähtaja jooksul kohtusse laekuma. Seega ei ole määrav mitte kaebuse kohtule saatmise kuupäev, vaid selle kohtusse laekumise kuupäev. Toimiku kohaselt laekus avaldaja kaebus kohtusse posti teel 12.11.2019 (tl 1). Seega ei olnud kaebus tähtaegne. Maakohus ei selgitanud avaldajale võimalust taotleda tähtaja ennistamist. See ei anna siiski praegusel juhul alust saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Nimelt oleks tähtaja ennistamise taotlus perspektiivitu. Tähtaja ennistamiseks ei annaks alust asjaolu, et avaldaja postitas kaebuse tähtaegselt, kuid saatis selle ekslikult ebaõigele aadressile (vaidlustatud otsuse teinud kohtutäituri büroosse). Kohtutäituri otsuses oli avaldajale selgitatud, et kaebus tuleb esitada maakohtule. Menetlustähtaja ennistamist ei saa õigustada asjaolu, mis oli tähtaega rikkunud menetlusosalise mõjuulatuses. Rahandusministeeriumile tehtud riigilõivu maksekorraldus ei ole käsitatav maakohtule kaebuse esitamisena TMS § 218 lg 1 mõttes ning sellest ei saa järeldada, et avaldaja esitas kaebuse tähtaegselt. 9. Kuna avaldaja 12.11.2019 kaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda, ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuse muid väiteid.

10. Menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 järgi avaldaja kanda.

Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole tekkinud.

1. Ringkonnakohtu määruse peale ei saa TMS § 218 lg 3 kolmanda lause järgi esitada kaebust Riigikohtule, sest täiteasjas nr 195/2014/1995 täidetakse nõuet, mis jääb alla 2000 euro (nõude suurus on 1133 eurot 25 senti, tl 7).
2. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaalselt allkirjastatud) 3