4-11-2324/8

Väärteoasi 4-11-2324 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Imbi Kangur-Popova Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr: 11011910 ŽV karistamiseks Ühistranspordiseaduse § 542 lg.1 alusel Kaebuse esitanud isik ŽV, isikukood xxx elukoht xxx Tallinnas. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja ŽV. Kohtuväline menetleja esindaja Indrek Kukk. LÕPPOSA Edasikaebamise kord – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor 19.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr: 11011910 ŽV karistamiseks Ühistranspordiseaduse § 542 lg.1 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 29.11.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik 19.05.2011.a. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) otsusega karistati ŽVd ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 542 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (200 eurot) selle eest, et tema 22.04.2011.a. kell 01.35 Tallinnas, Lastekodu 46 rikkus autojuhina majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruse nr 141 „Sõitjate bussiliini veo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri" § 15 lg 7 ja lg 71 nõudeid sellega, et kasutas sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust. Rikkumine seisnes selles, et ŽV kasutas sõiduautot Mitsubishi Space Runner registreerimisnumbriga xxx, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o. sõiduki katusel sisevalgustusega plafooni. 06.06.2011.a. esitas ŽV Harju Maakohtusse ülalnimetatud otsuse peale kaebuse, milles palub otsuse täies ulatuses tühistada ja väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tema tegevuses ei nähtu mingeid tunnuseid, mis tõestaks seda, et ta osutas, osutab või kavatseb osutada taksoteenuseid, st. tema tegevuses puudub süü, kuna kinnipidamisehetkel tema sõiduautol plafoon puudus ning mingit teenust ta ei osutanud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas täiendavalt, et plafoon tema autost küll leiti, kuid nimetatud asjaolu ei oma rikkumise seisukohast mingit tähtsust. Tema sõidutas lihtsalt niisama oma abikaasa sõpra koos viimase sõpradega. Kes need isikud olla võiksid, kaebaja öelda ei osanud. Kohtuvälise menetleja palus jätta kaebus rahuldamata, kuna rikkumise toimepanemine on tõendamist leidnud kõigi väärteoasja materjalidega. Kohus uuris järgnevaid tõendeid. Tunnistaja Dmitri Batšurin andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta teostas 22.04.2011.a. graafikujärgset taksopatrullteenust. Nägi, et öösel 01.35 ajal Juhkentali tänaval sõitmas mootorsõidukit Mitsubishi Space Runner registreerimisnumbriga xx ning nimetatud sõiduk tuli Lastekodu tänava poolt. Sõiduk äratas tähelepanu sellega, et katusel oli taksotunnust matkiv tunnus –kollast värvi plafoon. Tunnistaja kontrollis sõiduki andmeid taksoregistri kaudu ning selgus, et nimetatud sõidukil sõidukikaart taksoveoks puudus. Ta sõitis autole järgi. Juhkentali tänaval sõiduk peatus ning sõidukisse istus neli inimest. Tunnistaja nägi, et roolis oli naine. Tunnistaja andis informatsiooni edasi politseile ning nende poolt sõiduki peatamise hetkel plafooni enam autol peale ei olnud. Kohtumenetluse käigus uuris kohus järgmisi kirjalikke dokumentaalseid tõendeid: 22.04.2011.a. väärteoprotokoll, 24.08.2010.a fotod, väärteoasjade registri väljatrükk, Tallinna taksoregistri väljatrükk, vastulause, majandustegevuse registri väljatrükk, Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seiskohtadega ning kirjalike toimiku materjalidega, jõudis järeldusele, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ning põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjas ei ole vaidluse all ning kaebaja ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et ŽV juhtis 22.04.2011.a..a kell 01.35 Tallinnas, Juhkentali 42/Latsekodu 46 juures sõiduautot Mitsubishi Space Runner registreerimisnumbriga xxx, mille kohta ei olnud välja antud sõidukikaarti taksoveoks 2 ÜTS § 542 lg 1 kohaselt karistatakse bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Teo objektiivne koosseis tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.
2. a määrusega nr 141 kehtestatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri„ (edaspidi määrus) § 15 lg 7, mille kohaselt sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuse mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Sama määruse § 15 lg 71 p 1 sätestab, et taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse, kui sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb määruse § 15 lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Riigikohus 21.oktoobri 2010 otsuse 3-1-1-81-10 (kättesaadav http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-81-10 ) p-s 8 märgib järgmist: Alates
3. jaanuarist 2009 on ÜTS § 542 lg-s 1 sõna „taksojuht“ asendatud sõnaga „autojuht“. Selline muudatus tulenes vajadusest kehtestada vastutus taksotunnuseid ja neid matkivaid tunnuseid kasutavatele autojuhtidele, kellel puudub taksoveo osutamise eelduseks olev tegevusluba ning sõidukikaart… Kokkuvõtlikult sooviti ühistranspordiseaduse muutmisega vaadeldava väärteokoosseisu toimeala laiendada ka nendele isikutele, kelle tegevus evib oma sisult küll ühistransporditeenuse osutamise tunnuseid, kuid kellel sellise teenuse osutamise õigus tegelikult puudub. Seega ei eelda ÜTS § 542 lg-s 1 kirjeldatud süüteokoosseis, et toimepanija oleks käsitatav mõne ühistranspordiseaduses nimetatud subjekti – näiteks ühissõidukijuhi või vedajana. Otsuse p-s 9 märgib Riigikohus, et ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Muul viisil pole selline tegevus reeglina lubatav. Kolleegium märgib, et ÜTS ega ka määruse reguleerimisala ei puuduta pelgalt õiguslikes raamides tegutsevaid subjekte, vaid oluliselt laiemat isikute ringi (nt määruse § 2 lg 4, § 11 lg 1 ja 4 ning § 15 lg 7). Kummastki õigusaktist tulenevate piirangute rikkumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamise eesmärki teenib ka ÜTS §-s 542 kirjeldatud väärteokoosseis. Kokkuvõtvalt isikutel, kellele ei ole väljastatud sõidukile sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või taksotunnuseid matkivat tunnust. Väärteo toimepanemine on tõendatud nii sündmuskoha vaatluse protokolliga ja sellele lisatud fototabelitega, mis ilmekalt viitavad asjaolule, et kaebaja autost oli leitud plafoon, kuigi seda seal olla poleks tohtinudki. ŽV ise selle olemasolu ei eitanud, kuid ühtegi mõistlikku selgitust plafooni olemasolu kohta ka anda ei osanud. Oluliseks tõendiks loeb kohus Dmitri Batšurin’i ütlused, kes kinnitas korduvalt, et nägi ŽV sõidukil plafooni ning just plafooni olemasolu tekitaski vajaduse kontrollida, kas taksoteenust osutatakse seaduslikult või mitte. Asjaolu, et kinnipidamise hetkeks oli ŽV jõudnud juba plafooni sõiduki katuselt eemaldada, et muuda tema rikkumist olematuks. Kohtul puudub ka igasugune alus seada tunnistaja ütlused kahtluse alla. Seevastu ŽV ütlused loeb kohus ebausaldusväärseks ning ennastõigustavaks. Veelgi enam. Ta pole isegi üritanud oma väidet, et ei osutanud taksoveoteenust, mitte ühegi tõendiga ümber lükata ning pole kohtult taotlenud kaasreisijate ülekuulamist kohtus, kuigi üks väidetava kaassõitja oli tema abikaasa sõber. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteomenetluse käigus on kogutud tõenditega kindlaks tehtud, et ŽV kasutas 22.04.2011.a. mootorsõidukil takstunnust matkivat tunnust (sisevalgustusega plafooni kirjaga), kuigi nimetatud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks, omamata selleks 3 seaduses ette nähtud dokumente, ning sellega on täidetud teo objektiivne koosseis. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; §§ 133-
4. Piret Liivo Kohtunik 4