kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekul.
lg 1 järgi möödus võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.
lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena või alternatiivselt
Hageja II sõlmis Befinna OÜ juhatuse liikme Priit Postiga 18.02.2015 käenduslepingu Befinna OÜ kohustuste tagamiseks hageja II ees. Hageja II sõlmis Befinna OÜ juhatuse liikme Priit Postiga 18.02.2015 käenduslepingu Befinna OÜ kohustuste tagamiseks hageja ees. 21.04.2017 allkirjastati käenduslepingu uus redaktsioon, mille järgi oli käendaja vastutuse ülempiir 95 000 eurot. Befinna OÜ jättis müügilepingu alusel hagejale II tasumata 91 550,98 eurot. Hageja II loovutas osa nõudest OÜ-le Proinkasso. AS Tartu Terminal jäi Befinna OÜ võlausaldajaks 43 457,94 euro põhivõlgnevuse ja viivise osas. 5. Kostja I vaidles vastu hageja II hagile. Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti tsiviilasja nr 2-18-3290 menetluskulud hageja I, mitte Priit Posti, kanda. Täiendava nõude esitamise keelab TsMS § 174 lg 11. Järelikult ei saa hagejal I olla menetluskulude hüvitamise nõuet Priit Posti vastu. 3 VÕS § 143 lõike 2 alusel on tühine ka hagejaga I sõlmitud käendusleping.
kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.
lg 1 järgi möödus võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.
kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul.“ Riigikohus on läbivalt viidanud sellele, et pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks tuleb esitada võla tekkimise asjaolud. Hageja I esitas nõudeavalduse Priit Posti pankrotimenetluses 7.06.2018, tuginedes 18.02.2015 käenduslepingule. Hageja I nõue põhineb P. Posti solidaarsel vastutusel kõrvuti OÜ-ga Befinna. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on selgelt välja toodud, et hageja I nõue põhineb 18.04.2017 Priit Postiga sõlmitud käenduslepingul. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja I on võlausaldajana kogu aeg põhistanud Priit Posti pankrotimenetluses esitatud nõuet käendusest tuleneva õigussuhtega. Seetõttu ei oma kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, et esialgsele nõudeavaldusele lisas hageja tühise käenduslepingu. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises 4 maksimumsummas. 18.02.2015 sõlmitud käenduslepingus puudus käendaja P. Posti vastutuse rahaline maksimumsumma. P. Posti pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks oli pankrotihaldurile esitatud 18.04.2017 allkirjastatud käendusleping, mille p 2 kohaselt Priit Post käendajana vastutab AS Tartu Terminal ja OÜ Befinna vahel 18.02.2015 sõlmitud müügilepingust nr 032 tulenevate maksekohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga. Käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 95 000 eurot. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli p 6 kohaselt on Tartu Terminal AS esitanud nõude summas 53 344,62 eurot, mille aluseks on võlausaldaja ja OÜ Befinna (pankrotis) vahel sõlmitud müügileping nr 032 ja selle alusel esitatud arved. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud 21.04.2017 sõlmitud Priit Posti käendusega, Käendaja vastutuse maksimumäär on 95 000 eurot. Hageja II nõue põhineb P. Posti solidaarsel vastutusel kõrvuti OÜ-ga Befinna. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on selgelt välja toodud, et hageja II nõue põhineb 21.04.2017 Priit Postiga sõlmitud käenduslepingul. Samadel põhjendustel, nagu maakohus on märkinud hageja I nõude kohta, rahuldas maakohus hageja II hagi 47 370.07 euro ulatuses, tunnustades nõuet Priit Posti pankrotimenetluses teise järgu nõudena. 18.04.2017 allkirjastatud käenduslepingu p 2 kohaselt käendas Priit Posti OÜ Befinna ja hageja II vahel 18.02.2015 sõlmitud müügilepingust nr 032 tulenevate maksekohustuste täitmist (47629.93+47370.07) 95 000 euro ulatuses. Kohustus on muutunud sissenõutavaks, Priit Postil on puudunud vastavad rahalised vahendid, mistõttu tema pankrotimenetluses tuleb võlausaldajate nõuded tunnustada. Tartu Maakohtu 22.05.2018 määrusega jäeti osaühingu ProInkasso hagi Priit Posti vastu läbi vaatamata ning menetluskulud jäeti hageja kanda. TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Hageja I nõue menetluskulude hüvitamise tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest nõue on vastuolus seadusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 8. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagid rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta mõlemad hagid rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Maakohus on ekslikult kohaldatud
, mille kohaselt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Maakohus on lubamatult samastanud tähtaegselt esitatud nõudeavalduste sisu hiljem esitatud 18.04.2017 käenduslepingust tulenevate nõuetega ning jätnud kostja I esitatud vastuväited ja 18.04.2017 lepingu hilinemisega esitamise tagajärjed läbi analüüsimata. Kostja I hinnangul saab hagejate nõude alusena
Lubamatu on olukord, kus pankrotivõlausaldaja kirjeldab nõudeavalduses oma nõuet ühel lepingulisel alusel ning selle lepingu tühisuse probleemi 5 ilmnemisel esitab üks päev enne nõuete kaitsmise koosolekut hoopis teise lepingu, st teisel alusel nõude. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud
lg-s 1, § 94 lg-tes 1 ja 2 ning § 102 lg-s 2 sätestatule.
lg 1 järgi möödus võlgniku vastu enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest teatamise tähtaeg 17.07.2018. Hagejate poolt esitati 18.04.2017 käendusleping pankrotihaldurile 10.01.2019 ehk pool aastat pärast
lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ja üks päev enne nõuete kaitsmise koosolekut. Uuele käenduslepingule uut nõudeavaldust ega muid selgitusi ei lisatud. Õiguskirjanduses on
mõttes nõude alusele sarnaneva hagi aluse suhtes märgitud, et lepingut peab saama probleemideta eristada teistest võimalikest lepingulistest suhetest poolte vahel ning lepingu sisu ja sõlmimise asjaolude osas on kohus seotud poolte esitatud andmetega. Sama põhimõte peaks kehtima pankrotimenetluses – võlausaldaja ei saa pärast
lõikest 1 tuleneva tähtaja möödumist esitada üks päev enne nõuete kaitsmise koosolekut (ilma uue nõudeavalduseta) uut lepingut ning väita, et sellest tulenev nõue on kaetud tema varasemalt esitatud nõudeavaldusega. See muudaks
§-le 107 võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kui hageja esitas hagi samas suuruses ning samadel asjaoludel, mis ta esitas nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul, on
§-s 107 sätestatud reegel täidetud (RKTKo 3-2-1-146-05, p 25). Hageja II on pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse summas 53 344,62 eurot võlgniku käenduskohustusest tulenevalt. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitatud summas 47 370,07 eurot samuti käenduse alusel. Seega on hageja II taotlenud oma nõude tunnustamist samast alusest (käenduskohustusest tulenevalt) ja mitte suuremas summas, kui ta seda soovis oma nõudeavalduses. Järelikult on kehtivast kohtupraktikast tulenevalt
§-s 107 sätestatud reegel täidetud ning kohus on teinud seadusliku ja õige lahendi. Tulenevalt
lg-st 1 ja § 94 lg-st 1 pidi hageja II õigeaegselt haldurile oma nõudest teavitama, esitades selle kohta nõuetekohaselt vormistatud nõudeavalduse. Asjas on tuvastatud, et hageja II on seda ka teinud. Seadusest ei tulene piirangut, et võlausaldaja ei võiks pärast 6 nõudeavalduse esitamist või pärast nõuetest teatamise tähtaega esitada oma nõudeavalduses nimetatud asjaolude tõendamiseks (täiendavalt) tõendeid. Seadus reguleerib ainult nõudeavalduse esitamise ajalist piirangut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
). Puudub vaidlus, et kohtusse esitatud nõue ei olnud suurem, kui nõue, mis esitati nõuete kaitsmise koosolekul. Ringkonnakohtu arvates on sama ka nõude alus: Priit Posti käendus OÜ Befinna (pankrotis) kohustustele. Kuigi Priit Postiga sõlmiti kaks käenduslepingut, milles üks osutus tühiseks, ei välista see
Maakohus tuvastas õigesti, et 2017. a sõlmitud käenduslepingud esitati juba nõuete kaitsmisel. Seega on täidetud ka
§-st 107 tulenev reegel, et kohtule esitatud nõue peab põhinema samal alusel. 14. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja I (apellandi) kanda. Ringkonnakohtu hinnangul vastab asja keerukusele hageja I esindaja õigusabikulu ringkonnakohtus 157,50 eurot. Hageja II ei ole menetluskulude nimekirja esitatud. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.