kohaselt teavitab haldur teadaolevaid võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja läbiviimise viisist; 3.2 vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumiseks määratud kellaaega saadab haldur võlausaldajatele tutvumiseks üldkoosoleku protokolli projekti; 3.3 protokolli projekt sisaldab järgmisi päevakorrapunkte: pankrotitoimkonna valimine või mittevalimine, võimaliku pankrotivara müük, halduri kinnitamine või mittekinnitamine (vt
lg 2); 3.4 protokolli projektiga on kaasas võlausaldajate registreerimisleht, kuhu on märgitud nõude esitanud võlausaldaja nimi ja kood, nõude suurus ja halduri poolt määratud häälte arv; 1
lg 3); 3.6 saadetava e-kirja saatekirjas kirjeldab haldur veelkord üldkoosoleku reglementi ; 3.7 koosolekul osalemisest huvitatud võlausaldaja (või selle esindaja) peab hiljemalt koosoleku toimumise hetkeks andma haldurile teada oma seisukohtadest – nõustuma protokolli projektis näidatud otsustega või mitte ning soovi korral esitama oma ettepanekud päevakorra täiendamiseks või teistsuguse otsuse tegemiseks ; 3.8 haldurile saadetav kiri, sh koosolekul osalemise soov ja seisukohad päevakorrapunktide osas, peavad olema digitaalselt allkirjastatud selleks õigustatud isiku poolt; 3.9 kui võlausaldaja jätab halduri poolt saadetud e-kirjale vastamata, siis teda koosolekul osalejaks ei registreerita ; 3.10 kui võlausaldaja vastab haldurile ja kinnitab koosolekul osalemise soovi, registreeritakse ta osalejaks; 3.11 iga päevakorrapunkti osas loetakse võlausaldaja hääletanuks vaid juhul, kui ta teatab selle konkreetse päevakorrapunkti kohta oma seisukoha – projektis näidatud otsuse poolt või vastu või erapooletu ; 3.12 kui võlausaldaja kirjas on vaid osalemissoov, kuid seal ei ole tema seisukohti päevakorraspunktides olevate otsuste kohta, siis loetakse ta osalejaks koosolekul kuid mitteosalejaks hääletusel; 3.13 lähtudes võlausaldajate poolt saadetud vastustest koostab haldur üldkoosoleku protokolli lõppvariandi, millele lisab võlausaldajate poolt saadetud seisukohad; 3.14 haldur saadab koosoleku toimumise päeval koosoleku protokolli lõpliku variandi veelkordseks tutvumiseks vaid neile võlausaldajatele, kes koosolekul osalesid; 3.15 koosolekul osalenud võlausaldajad saavad haldurile teatada oma märkustest või parandustest koosolekule järgnenud tööpäeva jooksul. 4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (
) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
Asjaolud T V esitas Harju Maakohtule 02.03.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 04.03.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Seoses eriolukorraga tühistas kohus kohtuistungi ja määras pankrotiavalduse läbivaatamise kirjalikus menetluses. Ajutine haldur pidi aruande esitama 19.03.2020 ja võlgnikul oli võimalik esitada kirjalik seisukoht ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osas hiljemalt 25.03.
§-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viis halb tervislik seisund ja töökaotus. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. 3
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, tema reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks tulenevalt tema tervislikust seisundist puuduvad, siis on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu
lg 5 tähenduses.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti
lg 1 ja
lg 11 alusel.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas
Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Seoses väljakuulutatud eriolukorraga, KHN-i ja Harju Maakohtu juhtkonna soovitustega Tallinnas Lubja 4 kohtumajas võlausaldajate üldkoosolekut läbi viia ei ole võimalik. Ajutine haldur tegi esimese üldkoosoleku läbiviimiseks kaks ettepanekut: kas Skype vahendusel või kirjalikus menetluses halduri poolt toodud reglemendi alusel. Kuivõrd ei ole teada võlausaldajate (halduri aruande järgi on teadaolevaid võlausaldajaid 5) ja võlgniku võimalusi ja valmisolekut osaleda üldkoosolekul Skype vahendusel, kuid kohtule teadaolevalt on kõigil võlausaldajatel võimalused esitada dokumente elektroonselt ja neid ka digitaalselt allkirjastada, siis määrab kohus üldkoosoleku toimumise kirjalikus menetluses. 4
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust.
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
lg 1 p 3).
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 540 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 540 eurot.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.