Obsah (5)
§ 657§ 333§ 232§ 172§ 528KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-33697 Tsiviilasi Pi
) § 526 lg 2 p-le 5 ja lg-le 3 ning PKS § 203 lg-le 4 ja leidis, et põhjendatud on pikendada eestkostja ülesandeid seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks. Eestkostetaval diagnoositud psüühikahäire on püsikululine, rehabilitatsiooni meeskonna liikmete, sh psühhiaatri ja psühholoogi, samuti kohtupsühhiaatria ekspertiisi teinud arsti hinnangul ei ole pikaajalisele (alates
- aastast) sundravile vaatamata eestkostetaval haigusteadvust ega ravisoostumust tekkinud, diagnoosile iseloomulikult on eestkostetava iseseisvalt toimetulemise võime vähenenud, mistõttu tema puhul ei ole ette näha eestkoste vajaduse äralangemist järgmise viie aasta jooksul. 9.
- Maakohus andis eestkostetavale õiguse iseseisvalt teha 35 euro piires kuus olmelisi pisitehinguid, mis ei too eestkostetavale kaasa kestvaid kohustusi (välistatud on järelmaksuga kaupade ostmine, laenu võtmine, eestkostja nõusolekuta side jms teenuste tellimine jms). Eeltoodust tulenevalt ei seatud eestkostet eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Kuna eestkostetaval on üldised teadmised poliitikast ja ühiskondlikust korraldusest, ta teab Eestis tegutsevaid erakondi ning on kursis valimistega, ei ole tema valimisõiguse piiramine põhjendatud. Maakohus taastas eestkostetava valmisõiguse. Maakohus nõustus eksperdiga, et eestkostetav ei ole jätkuvalt suuteline täies ulatuses mõistma perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi, mistõttu selles osas tema otsustusõiguse piiramine on vajalik ja põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS
- Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse. Määruskaebuses väidab eestkostetav muu hulgas, et eestkosteasutus ei sobi eestkostjaks, kuna ei käitunud tema vara suhtes heaperemehelikult ja võimaldas kohtutäituril müüa puudutatud isikule kuuluva kinnistu tema teadmata liiga madala hinnaga. Eestkostetav soovib jätkuvalt, et eestkosteasutuseks määrataks Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Ühtlasi vaidlustab eestkostetav talle tehtud ekspertiisi, sest selles osales üks arst, kes ei vallanud piisavalt vene keelt. Seetõttu on ekspertiisiakt ebatäpne. Eestkostetav ei ole nõus eestkostja määramise tähtajaga ja palub eestkostja määrata ainult selleks ajaks, kui ta on haiglas ja saab elamiseks sotsiaalpinna, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Samuti ei ole eestkostetav nõus kohtu otsusega piirata tema perekonnaõiguslikke tehinguid. MENETLUSE EDASINE KÄIK
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. Eestkosteasutus vaidles kaebusele vastu, eestkostetava ema, tütar ja vend kaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- aprillil
- Ringkonnakohus rahuldas
- mai 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-17726 eestkostetava riigi õigusabi taotluse ja määras talle esindaja riigi kulul muuks õigusnõustamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Määruse p 19.3 kohaselt tuli määratud riigi õigusabi esindajal hinnata, kas eestkostetava nõudel eestkosteasutuse vastu on perspektiivi. 5
(7)Ringkonnakohus küsis käesolevas asjas
- juuli 2019 kirjaga tsiviilasjas nr 2-18-17726 eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindajalt seisukoha, kas seni õigusnõustamise käigus on esindajale selgunud põhistatud viiteid väitele, et eestkosteasutus võib olla rikkunud eestkostetava huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ja hilisemas täitemenetluses. Tsiviilasjas nr 2-18-17726 määratud esindaja esitas seisukoha
- augustil 2019, milles märkis, et õigusnõustamise käigus ei selgunud ühtegi põhistatud viidet sellele, et eestkosteasutus võis rikkuda eestkostetava huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ja hilisemas täitemenetluses.
- Eestkosteasutus teatas
- oktoobril 2019, et eestkostetava nimi on muutunud.
- Eestkostetav esitas
- oktoobril 2019 taotluse menetluse kiirendamiseks. Eestkostetav lähtus sellest, et tema määruskaebuse menetlemine ringkonnakohtus algas
- veebruaril
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb
§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid.
- Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud taotlused. 16.
- Eestkostetav, talle tsiviilasjas nr 2-18-17726 riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutus on määruskaebemenetluses esitanud koos menetlusdokumentidega ka lisasid, mille kohus võtab tsiviilasja toimikusse. 16.
- Eestkostetav esitas menetluse kiirendamise taotluse.
§ 333
¹ lg 1 sätestab, et kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sh ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist. Käesolevas asjas on määruskaebus ringkonnakohtu menetluses alates
- aprillist 2019, mitte aga taotluses ekslikult aluseks võetud
- veebruarist
- Ringkonnakohus tegi menetlustoiminguid mh
- juunil ja
- juulil
- Järelikult ei olnud
- oktoobriks 2019 ega ole ka veel praeguseks möödunud üheksa kuu pikkune ajavahemik, mis on menetluse kiirendamiste taotluse esitamise eeldus. Seetõttu jääb eestkostetava taotlus rahuldamata.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus määruse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Eestkostetav ei toonud määruskaebuses kohtu ette põhistatud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et esines alus eestkostetava üle eestkoste pikendamata jätmiseks PKS § 203 lg 4 mõttes. Maakohus on eestkoste pikendamisel järginud nii
§-des 520 jj kui ka PKS §-des 202 jj sätestatut. Kohus hindab
§ 232
lg-te 1 ja 2 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus tegi menetluse käigus kõik vajalikud toimingud ning hindas õigesti kogutud tõendeid ja seisukohti. Kõikide asjas esitatud arvamuste järgi on eestkoste pikendamine vajalik. Maakohus on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja esitatud arvamuste pinnalt õigesti tuvastanud, millises osas on eestkostetava teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma psüühikahäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Sellega on maakohus hinnanud, millises ulatuses on eestkostetav võimeline iseseisvalt hakkama saama. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Eestkostetava etteheited ekspertiisile on üldsõnalised ega ole kooskõlas ekspertiisiaktiga, mille kohaselt eksperdile olid eestkostetava ütlused arusaadavad ja need on aktis ka põhjalikult kajastatud. 6
(7)- Nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-18-17726 määratud esindaja seisukohast ja selle lisadest, ei saa eestkostetava esitatud andmete põhjal usutavalt ja põhistatult järeldada, et eestkosteasutus võis rikkuda eestkostetava huve tema kohustuste täitmisel ja olla hooletu oma kohustuste täitmisel täitemenetluse kontrollimise osas. Vaatamata esindaja korduvatele selgitustele, ei esitanud eestkostetav tõendeid ega põhistatud väiteid eestkostja poolt kahju tekitamise kohta. Konkreetseid asjaolusid pole eestkostetav ka ise esile toonud käesolevas asjas. Määratud esindaja järeldas eestkostetava esitatud tõendite põhjal, et nii eestkosteasutus kui täitur lähtusid kinnisvara võõrandamisel seaduses sätestatust. Samuti ei eksinud eestkosteasutus eestkostetava raha kasutamisel ühegi normi vastu. Kokkuvõtvalt märkis esindaja, et kirjavahetusest eestkostetavaga ei selgunud ühtegi põhistatud viidet sellele, et eestkostja võis rikkuda eestkostetava huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ja hilisemas täitemenetluses. Ringkonnakohus nõustub nende järeldustega. Seega ei ole alust väita, et eestkosteasutus ei sobi eestkostjaks.
- Maakohus leidis põhjendatult, et alust ei ole määrata eestkostjaks Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, sest eestkostetaval ei ole selle kohaliku omavalitsusega mingit sidet. Eestkostetav on enamus aega elanud Pärnus või Pärnumaal ning lähtuvalt PKS § 205 lg-st 3 tuleb füüsilise isiku ja juriidilise isiku puudumisel määrata eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud just eestkostjal. Samuti sedastas maakohus õigesti, et esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustavad kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramist.
- Ühtlasi on maakohus asjakohaselt põhjendanud eeskoste pikendamise tähtaega. Ükski asjas kogutud tõend ei viita sellele, et eeskostevajadus võiks enne viie aasta möödumist ära langeda. 21.
§ 172lg 3 teise lause alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda.
Kuivõrd eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja ei ole määruskaebusmenetluses toiminguid teinud, puudub vajadus talle tasu määrata. Ka muud kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Tsiviilasjas nr 2-18-17726 riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulutuste hüvitamine otsustatakse viidatud asja raames. 22.
§ 528
lg 1 ja § 532 lg 1 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Lisaks võimaldab
§ 333
¹ lg 4 esimene lause esitada määruskaebuse kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 7
(7)