2-19-130566/12

2-19-130566 KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-130566 Tsiviilasi OÜ OSC Transport hagi Aktsiaselts Sarkop vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 259,20 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ OSC Transport (registrikood 11679182, asukoht Puru tee 18b-21, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41534);

Hageja seaduslik esindaja: A P (e-post: xxxx);

Kostja: Aktsiaselts Sarkop (registrikood 10405212, asukoht Taevavärava tee 3, Lehmja küla, Rae vald, Harju maakond, 75306; seaduslik esindaja juhatuse liige P N);

Kostja lepinguline esindaja: Aire Põder (ASIS Consult OÜ, asukoht Lasnamäe 4b-8, Tallinn; e-post: aire@asisconsult.ee).

Asja läbivaatamine Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Sarkop hageja OÜ OSC Transport kasuks põhivõlgnevus summas 240 eurot (vastavalt hageja arvele nr 7252/19).

2.Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Sarkop hageja OÜ OSC Transport kasuks viivis põhinõudest (240 eurot) alates 20.12.2019 võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (240 eurot) täitmiseni.

3.Jätta menetluskulud kostja Aktsiaselts Sarkop kanda.

3.1 Mõista kostjalt Aktsiaselts Sarkop hageja OÜ OSC Transport kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 75 eurot.

3.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord 2-19-130566 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. OÜ OSC Transport (hageja) esitas 20.12.2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts Sarkop (kostja) vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas 240 euro ning viivist põhivõlalt 240 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv 75 eurot.

2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud suulises vormis töövõtuleping, mis on veoleping VÕS § 774 tähenduses. Kostja esitas hagejale elektroonilises vormis tellimused kaubaveo teostamiseks, mis on sisult vastavad veokirjale VÕS § 775 tähenduses. Vastavad tellimused on esitatud 29.8.2019 ja 05.09.2019, mida tõendavad 29.8.2019 tellimus nr 10865 ja 29.8.2019 tellimus nr 10932. 29.8.2019 tellimuses on fikseeritud poolte kokku lepitud veo maksumus 42 eurot ja 05.09.2019 tellimuses on fikseeritud poolte kokku lepitud veo maksumus 198 eurot. Kokku nimetatud 2 tellimusest tuleneva töö maksumus 240 eurot.

3.29.8.2019 tellimus nr 10865 ja 29.8.2019 tellimus nr 10932 alusel hageja koostas ja esitas kostjale tasumiseks vastavalt varasemale praktikale arve, seda kalendrikuu viimase päevaga seisuga ning kostjale esitatuna järgmise kuu esimesel kuupäeval edastatuna, arve summale 240 eurot, mida tõendab 30.09.2019 arve. Vastavalt VÕS § 82 1 lg p 1 on nimetatud teenuse eest tasumise kohustuse täitmise tähtajaks 30.10.2019. Lepingulise suhte olemusest ja juhindudes VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS §-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-i 76 lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

4.Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase 2 (5) 2-19-130566 täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 1 p 6, § 113 lõike 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokkuvõtvalt – kostja on hagejalt kätte saanud soovitud teenuse, kuid kostja ei ole pidanud vajalikuks täita vastastikusest lepingust tulenevat tasumise kohustust hageja eest.

5.Oma 23.01.2020 menetlusdokumendis märkis juhtis hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole nõudnud viiviseid 240 eurot, nagu kostja on järeldanud. Hagiavalduses ei ole nõutud kindlat summat mis oleks hagi esitamise seisuga sisse nõutavaks muutunud, vaid on nõutud viivist põhivõlalt 240 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivismääras. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv 75 eurot, mille kandmist tõendavad andmed on kohtutoimikus.

KOSTJA VASTUVÄITED 6. Kostja esitas 22.01.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja märgib, et hagiavaldus on esitatud kostja vastu suulisest töövõtulepingust tekkinud võlgnevuse tasumise nõue summas 240 eurot, viiviste tasumise nõudes summas 240 eurot ning menetluskulude tasumise nõudes summas 75 eurot. Kostja leiab, et hageja nõue kostja vastu on kokku 555 eurot. Kostja vaidleb vastu hagiavalduses esitatud viivise nõudele summas 240 eurot. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut, milles oleks fikseeritud viivisemäär (0,25% päevas), mille on hageja enda poolt esitatud arves märkinud. Kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe viivisemäära fikseerimise osas, siis puudub ka hagejal õiguslik alus esitada viivise tasumise nõuet viivisemääras 0,25% päevas. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta kohtul rahuldamata hageja viivisenõue summas 240 eurot.

7.Kostja on varasemalt teavitanud nii hagejat kui ka Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda, et 24.09.2019 on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja võtnud menetlusse kostja saneerimisavalduse ning algatanud kostja osas saneerimismenetlust. Saneerimismenetluses oli saneerimiskava vastuvõtmise tähtaeg 14.11.2019 ning selle kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaeg 22.11.2019. Kuni käesoleva menetlusdokumendi esitamiseni ei ole kohus kinnitanud saneerimiskava kostja osas ning menetlus antud tsiviilasjas jätkub. Kostjal puudub teadmine, millal ja mida kohus otsustab. Saneerimisseaduse (edaspidi SanS) § 45 lg1 kohaselt saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. SanS § 46 lg 1 kohaselt saneerimiskava ei kehti võlausaldaja kohta, kellele ei ole saneerimisteadet ega saneerimiskava projekti tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks kätte toimetatud või kes muul viisil ei ole saneerimismenetluse toimumisest teadlik.

8.SanS § 47 lg 1 kohaselt saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib. Saneerimisnõustaja on edastanud kõigile kostja võlausaldajatele, sh hagejale saneerimisteated. Hageja on kinnitanud teate kättesaamist ning hageja nõue (sama nõue, mille on hageja esitanud käesolevas menetluses) on kaasatud saneerimismenetlusse. Hageja on küll 30.09.2019 esitanud kostjale arve nr 7252/19, kuid nimetatud nõue on kaasatud saneerimiskavasse, mis on Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-1914042 esitanud. Seega on hageja nõue, mis tuleneb arvest nr 7252/19 juba kaasatud saneerimiskavasse ning muid nõuded hagejal kostja vastu ei eksisteeri. Kuivõrd kostja saneerimismenetluses koostatud saneerimiskavasse on kaasatud just see hageja nõue, mille 3 (5) 2-19-130566 hageja on esitanud kostja vastu käesolevas tsiviilasjas, siis palub kostja kohtul peatada siiski menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni kostja saneerimiskava kinnitamiseni.

9.Kokkuvõtvalt palub kostja: 1. Jätta rahuldamata hageja viivisenõue summas 240 eurot; 2.

Jätta rahuldamata hageja menetluskulude nõue õigusabile; 3. Jätta rahuldamata hageja nõue/taotlus kostja võimaliku menetluse peatamise osas; 4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

11.Kohus jättis oma 24.01.2020 määrusega käesolevas asjas rahuldamata kostja 22.01.2020 taotluse menetluse peatamiseks. Kohus asus seisukohale, et saneerimismenetlus tsiviilasjas nr 2-19-14042 ei takista käesoleva asja menetlemist ega lahendamist. Kohtu hinnangul puudus alus saneerimismenetluse tõttu menetluse peatamiseks, sest kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-1914042 saneerimiskava kinnitanud. Samuti pole kohtule esitatud saneerimisnõustaja heakskiitu menetluse peatamiseks (SanS § 11 lg 1 p 3). Kohus märgib, et käesolevaks ajaks on Harju Maakohus teinud 06.02.2020 tsiviilasjas nr 2-19-14042 määruse, millega jättis menetlusse võtmata AS Sarkop võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse ning lõpetas AS Sarkop saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et saneerimismenetlus tsiviilasjas nr 2-19-14042 ei takista käesoleva asja lahendamist.

12.Kohus leiab, et hageja põhinõue kostja vastu summas 240 eurot on põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale elektroonilises vormis tellimused kaubaveo teostamiseks. Seda kinnitavad kohtule esitatud 29.08.2019 ostutellimus nr 10865 summas 42 eurot ja 05.09.2019 ostutellimus nr 10932 summas 198 eurot. Samuti on hageja esitanud kohtule 30.09.2019 arve nr 7252/19 summas 240 eurot. Kostja pole nimetatud ostutellimuste esitamisele ja täitmisele hageja poolt vastu vaielnud. Samuti ei vaidlusta kostja hageja poolt kostjale 30.09.2019 esitatud arvet nr 7252/19 summas 240 eurot. Kostja möönab, et hagejal on tema vastu arvest nr 7252/19 tulenev nõue summas 240 eurot, kuid kostja leiab, et nimetatud nõue on kaasatud saneerimismenetluses koostatud saneerimiskavasse. Kohus on seisukohal, et hageja nõude väidetav kaasamine saneerimiskavasse ei oma asjas tähtsust ega anna kostjale alust oma kohustuse täitmisest hageja ees keelduda. Nagu eelnevalt märgitud, tegi Harju Maakohus 06.02.2020 tsiviilasjas nr 2-19-14042 määruse, millega jättis menetlusse võtmata AS Sarkop võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse ning lõpetas AS Sarkop saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Kokkuvõtlikult loeb kohus tuvastatuks, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue summas 240 eurot.

13.Kostjal ei alust jätta oma kohustusi hageja ees täitmata. Kostja pole väitnud ega tõendanud, 4 (5) 2-19-130566 et ta oleks hageja nõude rahuldanud. Samuti pole kohus tuvastanud muid asjaolusid, mis annaks kostjale õiguse hageja nõude täitmisest keelduda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hagis märgitud põhivõlgnevuse tasumist täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 240 eurot (vastavalt hageja arvele nr 7252/19).

14.Kohus märgib, et kostja on hagivastuses ekslikult leidnud, nagu oleks hageja esitanud kostja vastu viivisenõude summas 240 eurot ja lähtunud viivisemäärast 0,25% päevas.

Tegelikult taotleb hageja viivise väljamõistmist arvestatuna põhivõlalt 240 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivismääras.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (240 eurot) alates 20.12.2019 VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

15.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal.

Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna riigilõiv summas 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 75 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hageja ei taotle õigusabikulude hüvitamist, siis on asjakohatu kostja taotlus jätta rahuldamata hageja menetluskulude nõue õigusabile.

16.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 5 (5)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.