4-09-4007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2009a. Tallinn Väärteoasja number 4-09-4007 Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Jelena Smirnova Väärteoasi kaebus Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 19.02.2009a. otsuse nr.2302,09,002408 peale. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja vanemkonstaabel Helen Kommusaar, kaebaja RH, i.k.xxx, elukoht:xxxTallinn,töök.Eestimaa Takso. RESOLUTSIOON Jätta RH’a kaebus rahuldamata ja Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 19.02.2009a. otsus nr.2302,09,002408 muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul, teatades Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse arutamisel tuvastati: Põhja Politseprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 19.02.2009a. otsusega nr.2302,09,002408 määrati RH’ale Liiklusseaduse § 7422 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks,selle eest ,et 01.02.2009a. kella 01.
- ajal Tallinnas,Pirita tee-Toominga tn. ristmikul juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25km/h võrra,sõites kiirusega 80+-5km/h. Eeltooduga rikkus LE § 124 p.1 nõudeid,pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7422 lg.2 järgi. Oma kaebuses ülaltoodud otsuse peale kaebaja tunnistab oma süüd ja kahetseb toime pandud tegu.Samas palub kaebaja tühistada otsuse ja määrata karistuseks rahatrahvi,leides,et juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks ei ole vajalik ega ole proportsionaalne meede antud väärteoasjas.Leiab,et kohtuväline menetleja pole karistuse määramisel arvestanud kergendavaid asjaolusid.Vajab sõiduki juhtimise õigust töö tegemiseks,elatise teenimiseks. Kohtuistungil kaebaja jäi kaebuses toodu juurde,kinnitades,et kiiruse ületamine oli juhuslikku laadi,ei tekitanud reaalset ohtu teistele isikutele. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu,leides,et kuna kaebajat on korduvalt kiiruse ületamise eest karistatud tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused,tutvunud väärteoasjas kohtule esitatud materjalidega,leidis,et kaebus tuleb jätta rahuldamata.Kaebajat on karistatud selle eest ,et 01.02.2009a. kella 01.
- ajal Tallinnas,Pirita tee-Toominga tn. ristmikul juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega,mis ületas lubatud sõidukiiruse 25km/h võrra,sõites kiirusega 80+-5km/h. Eeltooduga rikkus LE § 124 p.1 nõudeid,pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7422 lg.2 järgi. Kaebaja süü on õieti kvalifitseeritud ja täielikult tõendamist leidnud lisaks kaebaja poolt süü omaksvõtuga, istungil avaldatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga,millest selgub,et kaebaja poolt juhitud sõiduauto kiirus mõõtmise hetkel oli 80km/h-s(lubatud sõidukiirus 50km/h), Karistuse mõistmisel peab arvestama eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Kaebajale määratud karistuse otsustamisel arvestab kohus karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest mootorsõiduki juhtimisse üle lubatud sõidukiiruse, mis võib kaasa tuua raskeid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on RH ka varem korduvalt liiklusalaseid väärtegusid toime pannud,s.h. korduvalt lubatud sõidukiirust ületanud ning selle eest karistatud rahatrahvidega,lisakaristusega,s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, siis otsuse tegija poolt kaebuse esitaja karistamine LS § 7422 lg.2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, mida seadus kõnealuse rikkumise puhul võimaldab, on igati põhjendatud, kuivõrd isik ei ole teinud vastavaid järeldusi varasematest karistustest ega ole asunud seadusekuulekalt käituma. Nimetatule on karistust määrates põhjendatult ka hinnangu andnud kohtuväline menetleja,leides,et kergendava asjaoluna ei saa arvestada isiku kahetsust,sest see on paljasõnaline,ei ole siiras, kahetsust on kaebaja varasemate rikkumiste korral avaldanud,kuid samas jätkanud uute väärtegude toimepanemist,väärtegude eest määratud rahatrahvid on jätnud tasumata.Kuna tõendamist on leidnud, et RH on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud,on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus seaduslik ja põhjendatud,siis kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Väärteoasja materjalidest nähtub, et isikul on kaheksa kehtivat karistust,s.h. viis kiiruse ületamise eest 2008a.,lisaks antud rikkumisele käesolevas asjas viis rikkumist 2009a.s.h. neli kiiruse ületamist, mis tähendab, et RH ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on põhikaristusena vajalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.Jätkates lubatud sõidukiiruse ületamist LS § 7422 lg 2 järgi,teeb kohus järelduse,et liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud RH’ale elustiiliks.Väide, et ta vajab juhtimisõigust perele elatise teenimiseks ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kohus ei välista, et kaebuse esitajal oleks vaja sõiduki juhtimisõigust oma igapäevase elu korraldamiseks, kuid antud asjaolud olid RH’al teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist. Kohus juhindub VTMS §-st 133-135,132 p.
- Kohtunik