← Eesti

2-18-18932/14

Obsah (5)§ 636§ 641§ 638§ 110§ 77

2-18-18932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-18932

) § 635 lg 1 järgi (hagiavalduse p 14, tl 3 ja kostja vastuse p 2.1, tl 32 pöördel). Poolte vahel on vaidlus selle üle, milliseid töid hageja pidi teostama ning kas kõik kokku lepitud tööd on teostatud ja kvaliteetselt teostatud. 4.

§ 636

lõike 1 järgi, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. 5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel ei ole sõlmitud tööde üleandmisevastuvõtmise akti. Hageja on koostanud 27.07.2018.a kuupäeva kandva tööde üleandmisevastuvõtmise akti, kuid kostja seda allkirjastanud ei ole. Kostja on seisukohal, et hageja ei teostanud kõiki üleandmise-vastuvõtmise aktis loetletud renoveerimistöid ning tehtud tööd on ebakvaliteetsed. 2

(6)2-18-18932
  1. Seega tuleb esmalt välja selgitada poolte kokkuleppe sisu, seejärel välja selgitada, kas kokku lepitut on täidetud.
  2. Poolte kokkuleppe sisu tõendab hagiavalduse lisaks nr 1 olev hageja 07.05.2018.a e-kiri (tl 4), mis sisaldab renoveerimistööde pakkumust järgmiste tööde teostamiseks: - - Kogu parapeti pleki ja aluskonstruktsiooni eemaldus, vineerist kandepinna ehitus, soojustamine, uue laiema parapetipleki paigaldus, SBS katusekatte korrastamine – maht 26 jm; Tagaseina mehaaniline kinnitamine, armeeritud krohvikihiga tasandamine, dekoratiivkrohviga katmine, laudise värvimine – maht 60 m2; Rõdupealse tuulekasti avamine, soojustuse läbipuhke tihendamine, veetoru vahetus, SBS ülespöörde servade kinnitamine - maht 5 + 5m; Ettenägematud abitööd, katmine, koristamine jne. Kostja hagiavalduse lisaks nr 1 oleva pakkumuse sisule vastu vaielnud ei ole ning kinnitab seda kostja vastuse punktis 1.3 (tl 31 pöördel). Seega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepe 07.05.2018.a pakkumuses nimetatud tööde teostamiseks hageja poolt.
  3. Kostja heidab hagejale ette alljärgnevaid puudusi teostatud töödes (kostja vastuse p 1.9, tl 32): - elamu tagumine fassaad ei ole krohvitud sama struktuurilise ja jämeduse õhekrohviga nagu elamu teised seinad (tl 32); - teostatud ei ole rõdupealse tuulekasti soojustuse tihendamist; - teostatud ei ole rõdupealse SBS katte servade kinnitamist ja SBS katte korrastustöid elamu katusel. 9.

§ 641

lõike 1 kohaselt peab valminud töö vastama lepingutingimustele.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valminud töö vastu võtma.

§ 110

lg 1 järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude.

  1. Kostja hinnangul on hageja krohvinud maja tagumise fassaadi peenemateralise krohviga kui maja teised seinad. Nimetatud asjaolu kinnitab hageja tellitud asjatundja P P 12.09.2018.a akt (tl 9 ja fotod tl 10-12). Krohvitera suuruse erinevust kinnitas hageja lepinguline esindaja 20.03.2019.a eelistungil (tl 54 pöördel). Hageja töötaja, tunnistajana üle kuulatud V P , avaldas 20.03.2019.a istungil vastuseks kohtu küsimusele, et kirjalik kokkulepe krohvitera suuruse kohta poolte vahel puudus. Kostja soov oli, et taastataks sein sellisena nagu see on (tl 61). Vastuseks kostja küsimusele ütles tunnistaja V. P , et kostja oli andnud juhise krohvida sein sellise krohviga nagu varem. Nad (hageja) valisid peenema teraga krohvi, kuna see püsib kauem puhas (tl 60 pöördel). Tunnistajana üle kuulatud ehitaja X X avaldas, et varasemalt oli seina krohvitud 3 mm teraga krohviga, tema kattis seina 2 mm teraga krohviga. Krohvi tõi V P , kes oli öelnud, et suurema teraga krohvi on keerulisem saada.
  2. Kohus on seisukohal, et poolte vahel oli kokkulepe maja seina krohvimise kohta, kuid puudus kokkulepe krohvi omaduste (krohvitera suuruse) kohta. Seega tuleb hinnata, kas seina krohvimine peenema teraga krohviga, kui ülejäänud maja seinad, on käsitletav lepingu kohase täitmisena või mitte. Krohvi konkreetsete omaduste osas kokkuleppe puudumisel tuleb hinnata, kas tehtud töö sobib kasutamiseks soovitud otstarbel. Kui maja ehitusprojekt näeb ette krohvitud seina, siis võib öelda, et kui sein on krohvitud, siis sobib see kasutamiseks soovitud otstarbel. Samas tuleb töö kvaliteedi hindamisel jälgida, kas see vastab lepingus või 3

(6)2-18-18932 seaduses toodud kvaliteedile, nende nõuete puudumisel

§ 77lõike 1 järgi vähemalt keskmisele kvaliteedile.

Mõistlik majaomanik eeldab, et kõik hoone seinad on krohvitud samasuguse krohviga, kui ehitusprojektis pole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul ei ole ükski menetlusosaline esile toonud, et vaidlusalusel hoonel pidi üks sein olema kaetud teistsuguse struktuuriga krohviga kui ülejäänud seinad. Hageja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna peaks eeldama, et hoone kõik seinad on kaetud samasuguse krohviga või siis kahtluse korral küsima kostjalt juhiseid. Käesoleval juhul hageja täpseid juhiseid küsinud ei ole. Kohtu hinnangul on hoone ühe seina krohvimine teistsuguse struktuuriga krohviga, kui hoone ülejäänud seinad, käsitletav mittekvaliteetse tööna, mis ei vasta keskmisele kvaliteedile. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kuna seina krohvimine ei vasta keskmisele kvaliteedile.

  1. Kostja heidab hagejale ette rõdupealse tuulekasti soojustuse tihendamata jätmist. Nimetatud töö sisaldus 07.05.2018.a hinnapakkumises. Kostja kinnitas 25.02.2019.a istungil, et vahet seina ja katuse vahel ei olnud. Tuulekast oli ühendatud katuse raamiga ja seal peabki olema vahe tuulutuse jaoks. Tunnistaja X X avaldas 20.03.2019.a istungil, et tuulekasti avamine näeb välja selline, et võetakse ära üks tuulekasti laud, visuaalselt veendutakse katuse ja seina liitekohta, kas seal on vahe. Töötaja X X võttis lahti, veendus ja saatis X Xile fotod, millelt ta nägi, et soojustuse plaadid on tihedalt koos ja mingit pragu seal ei ole (tl 59 pöördel). Fotode tegemist tuulekastist ja selle saatmist X Xile kinnitab ka tunnistaja X X (tl 61 pöördel). Poolte poolt avaldatust ja tunnistajate öeldust teeb kohus järelduse, et hageja kontrollis tuulekastis soojustuse olemasolu ja hindas selle piisavaks ning nõuetekohaseks, mistõttu ei olnud vaja seal täiendavaid töid teha. Kostja ei ole tõendanud, et maja soojustuses esineksid puudused, mis seostuksid hageja 07.05.2018.a hinnapakkumises toodud töödega. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud või tõendanud, et tuulutusava katuse all ei ole ette nähtud või see ei vasta nõuetele, mida hageja oleks pidanud märkama või likvideerima. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja etteheited tuulekasti soojustuse küsimuses hagejale on alusetud. Kostjal puudus alus keelduda tuulekastiga seotud tööde osas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest.
  2. Kolmanda puudusena heidab kostja hagejale ette, et hageja ei teostanud rõdupealse SBS katte servade kinnitamist ja SBS katte korrastustöid elamu katusel. Tunnistaja X X avaldas, et tugimüüri SBS katusekatte ülekeere sai mehhaaniliselt kinnitatud alusvineeri külge ja maja vasakus nurgas, kus oli läbijooks, pandi kattele lapp peale ja tegid servad kinni (tl 59 pöördel). Tunnistaja X X kinnitas, et tugimüüri parapeti plekk vahetati ära. Hinnates tunnistajate ütlusi koosmõjus on kohtu hinnangul tõendatud, et muude tööde käigus teostati ka SBS katusekattega seotud töid, mille mittetegemist kostja hagejale ette heidab. Seega on kostja vastuväited SBS katusekattega seotud tööde osas alusetud. Hageja hinnapakkumine ega tööde üleandmise-vastuvõtmise akti projektist ei nähtu, et hageja oleks pidanud katusekattelt eemaldama sammalt. Seega puudub kostjal alus keelduda selles osas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest.
  3. Hageja esitas kostjale 19.07.2018.a kuupäeva kandva arve maksetähtajaga kuni 26.07.2018.a (tl 5). Arve sisaldab xxx seina ja parapeti renoveerimist summas 5500 eurot; 7,65 meetrit katteplekki summas 73,44 eurot ja kahte otsaplekki summas 20 eurot. Arve summa ilma käibemaksuta on 5593,44 eurot, koos käibemaksuga 6712,13 eurot. 4

(6)2-18-18932 Viimatinimetatud summat nõuab hageja hagiavalduses põhivõlana.
  1. 27.07.2018.a tööde üleandmis-vastuvõtmisakti kohaselt on hageja teostanud Karukella 5-2 eramu renoveerimistöid parapeti katteplekkide vahetuse koos aluskonstruktsiooni rajamisega 26 jm ulatuses; tagaseina dekoratiivkrohviga katmine 60 m2 ulatuses koos laudise vahetuse ja värvimise ning aknapleki vahetusega; tugimüüri kattepleki vahetus, seina osaline krohvimine ja värvimine, SBS seinatõste kinnitamine ja uue veepleki paigaldus 8 jm; tuulekasti avamine ja liitekoha läbipuhke kontrollimine 5 jm ning vihmaveetoru vahetus 2 m. Hageja nimetab tööde lõplikuks maksumuseks ilma käibemaksuta 5500 eurot ja koos käibemaksuga 6600 eurot.
  2. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega on tõendatud kõikide 27.07.2018.a tööde üleandmis-vastuvõtmisaktis nimetatud tööde teostamine hageja poolt. Kohus on tuvastanud ainult seina krohvimistööde vastuolu kvaliteedinõuetega, muude hageja poolt teostatud tööde osas puudusi esile toodud ja tõendatud kostja poolt ei ole. Selgusetu on kas puudus esineb ning milles puudus seisneb. Kostja ei ole esile toonud ühtegi lepingust või seadusest tulenevat kohustust, millele hageja poolt teostatud töö ei vastaks. Seega on kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest muus osas, kui seina krohvimistööd, alusetud ja kostjal on kohustus nimetatud tööde eest tasuda.
  3. Lähtudes poolte poolt esitatud kirjavahetusest (tl 15-21 ja tl 36-46) on selge, et pooled on andnud vastastikku tähtaegasid puuduste kõrvaldamiseks ja arve tasumiseks. Erinevatel põhjustel ei ole pooled täiendava tähtaja jooksul oma kohustust täitnud. Kostja on lepingust taganenud. Seega on kohtu hinnangul täidetud eeldused tasumata arve sissenõudmiseks.
  4. 07.05.2018.a hinnapakkumises ja 27.07.2018.a tööde üleandmis-vastuvõtuaktis ei ole tööde hindu tööde kaupa eraldi välja toodud. Seega ei ole selge, kui suure osa teostatud töödest rahalises vääringus moodustas seina krohvimine. Hageja 19.07.2018.a arves on seina ja parapeti renoveerimise maksumuseks nimetatud ilma käibemaksuta 5500 eurot. Kostja esitas M-Fassaadid OÜ hinnapakkumise Karukella 5-2 renoveerimistööde ümbertegemiseks (tl 43). Nimetatud hinnapakkumises on parapeti ümberehituse maksumuseks toodud 2340 eurot ja vale struktuuriga krohvi mahapesu ja õige krohvi pealekandmise kuluks 3600 eurot. Seega on alternatiivses hinnapakkumises parapeti ja seina renoveerimise kuluks kokku 5940 eurot, millele lisandub käibemaks. Seina krohvimise kulu moodustab M-Fassaadid OÜ hinnapakkumises 60,60% seina krohvimise ja parapeti renoveerimise kogukulust ilma käibemaksuta. Lähtudes analoogiast on kohus seisukohal, et hageja hinnapakkumises peaks krohvimise osakaal olema sama suur, ca 60% parapeti renoveerimise ja seina krohvimise kogumaksumusest. Kuna hageja on kahe nimetatud töö maksumuseks toonud ilma käibemaksuta 5500 eurot, siis seina krohvimise maksumus moodustab sellest 3300 eurot (5500 x 60%).
  5. Kostja on põhjendamatult keeldunud 27.07.2018.a aktiga muude tööde, peale krohvimistööde, vastuvõtmisest. Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma ilma käibemaksuta 2293,44 eurot, millele lisandub käibemaks 458,69 eurot, kokku 2752,13 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja kohustab kostjat tasuma põhivõlalt 2752,13 eurolt viivist 0,022% päevas alates 27.07.2018.a, aga mitte rohkem kui 2752,13 eurot. 5
(6)2-18-18932 20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja keeldumise tööde vastuvõtmiseks põhjustas hageja ebakvaliteetne töö seina krohvimisel. Hageja kohtusse pöördumise tingis kostja osaliselt alusetu keeldumine tasuda saadud töö eest esitatud arve. Seega on mõlemad pooled tinginud vaidluse tekkimise ja selle jõudmise kohtulahendini. Kohus peab õiglaseks sellises olukorras jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.