) § 209 lg 1 näeb ette, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Kohus on tuvastanud, et tsiviilasja senine hageja K T suri 07.11.2019.a. Kohtule on teatatud, et K Tu pärijaks on I T. Kohus asendab senise hageja tema üldõigusjärglase I Tuga. Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale (
2.
428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja I T on 05.03.2020.a esitanud kohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja on kinnitanud, et ta on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3 lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. 3. Kooskõlas
lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul lasub menetluskulude kandmise kohustus hagejal.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline 2 2-19-9799 esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kostja ei oma 16.03.2020.a seisukohas vastuväiteid hageja taotlusele lõpetada tsiviilasjas nr 219-9799 menetlus hagist loobumise tõttu. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud hageja kasuks summas 720 eurot (sh käibemaks) ja kanda nimetatud summa koos seadusest tulenevate viivistega kostja lepingulise esindaja poolt esitatud arve alusel õigusbüroo Ius Dicere OÜ arveldusarvele. Hagejale on õigusabi osutatud alljärgnevalt, tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks): 1) hagi materjalidega tutvumine ja konsultatsioon 1 tund; 2) hagile vastuse koostamine 3 tundi; 3) hageja erinevate teadete, vastuste ja taotlustega tutvumine 0,5 tundi; 4) vastus hageja taotlusele 0,5 tundi. Hageja nõustub 24.03.2020.a menetlusdokumendis täielikult kostja K Ri taotlusega hageja kasuks menetluskulude väljamõistmisega, mitte aga raha kandmisega kostja esindaja õigusbüroo arveldusarvele. Võttes arvesse tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust, siis on kostja õigusabikulud kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendamatu on hageja taotlus mitte kohustada hagejat kanda menetluskulud kostja esindaja õigusbüroo arveldusarvele. Kohus leiab, et eeltoodud hageja taotlus on põhjendamatu. Kuna kohus mõistab menetluskulud hagejalt välja vastaspoole kasuks, siis on kostjal õigus määrata, millisele arvelduskontole hageja temalt väljamõistetud summa kandma peab.
lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul ei ole kostja sellekohast kinnitust kohtule esitanud, mistõttu mõistab kohus kostja kasuks menetluskulud välja käibemaksuta. Hagejalt tuleb menetluskuludena kostja kasuks välja mõista esindajakulud summas 600 eurot. Kohus märgib kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
4.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Endine hageja K T on hagiavalduselt tasunud riigilõiv 450 eurot. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas võtnud vastu hageja avalduse hagist loobumiseks, siis kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust määruse jõustumisel tagastamisele. Tagastatav riigilõiv summas 225 eurot tuleb kanda hageja poolt määratud arvelduskontole. 3 2-19-9799 /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.