Obsah (4)

§ 175§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 09. märts 2020. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-51048 Tsiviilasi D. E. kohustustest vabastamis

) § 175 lg-le

1. 09.12.2019 esitas D. E. taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Taotluse kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse vältel vaatamata osalisele töövõimele töötanud X. OÜ-s, X OÜ-s ja X OÜ-s ning saadud sissetulekust tasunud võlausaldajatele kokku 839,13 eurot. 04.02.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku D. E. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik koos usaldusisikuga, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et on alates
2. aasta septembrist Töötukassas arvel. Töövõimekaotus oli tal
3. kuni
4. aastal. 04.02.2020 andis võlgnik kohtule

§ 175lg 4 alusel võlgniku vande.

Võlausaldajal Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) ei ole vastuväiteid võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippus jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad Swedbank AS ja Swedbank Liising AS möönavad, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit, on võlgnik tegelenud tulu teenimisega. Võlausaldajad jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (likvideerimisel) ei ole kohtule omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku D. E. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 04.02.2020.a ära võlgniku ja tema usaldusisiku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 04.02.2020.a andis võlgnik D. E. kohtule

§ 175

lg 4 alusel võlgniku vande.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku võlausaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) on avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldajad kohtutäitur Elin Vilippus, Swedbank AS ja Swedbank Liising AS jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja kohtutäitur Katrin Vellet ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on töötanud võimaluste piires mõistlikult tulutooval töökohal ja täitnud kohustustest vabastamise menetlusest tulenevaid kohustusi, väljaarvatud ajal, mil tal ei olnud võimalik tervislikel põhjustel tööl käia. Võlgnik on võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud kokku 839,13 eurot. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik nõuet võimaluste piires ja arvestatavas ulatuses vähendanud. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma

§-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku D. E. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb D. E. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate D.

E. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik