← Eesti

2-18-17060/41

Obsah (11)§ 637§ 3401§ 221§ 26§ 64§ 466§ 694§ 695§ 638§ 168§ 639

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17060

) § 340¹ lg 1 alusel kaebuse käiguta ja andis kostjale tähtaja 275 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.

  1. Kostja riigilõivu ei tasunud, vaid esitas
  2. juulil 2019 menetlusabi taotluse, milles palus vabastada ennast täielikult kaebuse esitamisel nõutavast riigilõivu tasumise kohustusest.
  3. Ringkonnakohus jättis
  4. augusti
  5. a määrusega kostja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas kostjat tasuma kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 14 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitas, et

§ 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus kaebust menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrusega.
  3. Kostja esitas
  4. novembril 2019 ringkonnakohtule taotluse ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a määrusega antud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt ei saatnud Riigikohtu sekretär ega e-toimik kostjale teavitust riigilõivu tasumise tähtaja saabumise kohta. Lisaks tõrjus kostja novembris alusetuid sundtäitmisi, mille eesmärgiks oli raisata kostja aega ja raha. Eelnevat arvestades tuleb riigilõivu tasumiseks määratud tähtaega pikendada.
  7. Ringkonnakohus jättis
  8. novembri
  9. a määrusega (vormistatud kohtujuristi poolt e-kirjana) kostja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata, sest tähtaja pikendamiseks puudus mõjuv põhjus. Ringkonnakohus selgitas, et riigilõivu tasumise tähtaeg on
  10. november 2019, sest ringkonnakohtu
  11. augusti
  12. a määruses antud 14 päevane tähtaeg riigilõivu tasumiseks hakkas kulgema Riigikohtu
  13. novembri
  14. a määruse tegemisest.
  15. Kostja esitas
  16. novembril 2019 kell 17.25 ringkonnakohtule e-kirja, milles leidis, et tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmine oli põhjendamatu. Kostja esitas samal päeval kell 22.19 ringkonnakohtule uue taotluse ringkonnakohtu
  17. augusti
  18. a määrusega antud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks ning taotluse kohtujuristi taandamiseks. Tähtaja pikendamise taotluses kordas kostja samal päeval varem esitatud põhjendusi. Koos taotlustega esitas kostja
  19. novembril 2019 tõendid selle kohta, et Riigikohtu sekretär ei olnud kostjat Riigikohtu
  20. novembri
  21. a määrusest e-kirjaga teavitanud tehniliste tõrgete tõttu.
  22. Ringkonnakohus rahuldas
  23. novembril
  24. a määrusega (vormistatud asja ettevalmistava kohtuniku poolt kirjana) kostja taotluse ringkonnakohtu
  25. augusti
  26. a määrusega antud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks ja määras riigilõivu tasumise tähtajaks
  27. novembri
  28. Kostja saatis
  29. ja
  30. novembril 2019 ringkonnakohtule e-kirju, milles tegi etteheited ringkonnakohtu tegevusele ja kutsus üles kohut veel ühte määrust tegema. Mh märkis kostja, et ringkonnakohtu poolt pikendatud tähtaeg pidi samuti olema 14 päeva. 2

(4)
  1. Kostja esitas
  2. novembril 2019 Riigikohtule e-kirja, milles palus määrata Riigikohtu
  3. novembri
  4. a menetlusse mittevõtmise määruse jõustumise tähtpäevaks
  5. novembri 2019 ning vormistada e-toimikus ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a määrusega antud riigilõivu tasumise tähtaja kulgemine alates nimetatud tähtpäevast.
  8. Riigikohus vastas samal päeval, et Riigikohtu
  9. novembri
  10. a määrus on kostjale etoimikus nähtavaks tehtud alates
  11. novembrist 2019 ning e-kirjaga teadmiseks saadetud
  12. novembril
  13. Veel selgitas Riigikohus, et viidatud määrus jõustus alates selle tegemise kuupäevast, mistõttu ringkonnakohtu
  14. augusti
  15. a määruses nõutud riigilõiv pidi olema tasutud hiljemalt
  16. novembril
  17. Kostja esitas
  18. novembril 2019 ringkonnakohtule taotluse korrektsele menetlustähtaja kulgemisele tsiviilasjas nr 2-18-17060, alternatiivselt
  19. novembri
  20. a määrusega riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt toimetas Riigikohus kostjale
  21. novembri
  22. a määruse kätte
  23. novembril 2019, mistõttu ringkonnakohtu
  24. augusti
  25. a määruses antud 14 päevane tähtaeg riigilõivu tasumiseks saabub
  26. detsembril
  27. Ringkonnakohus mitte ei pikendanud riigilõivu tasumiseks määratud tähtaega, vaid lühendas seda põhjendamatult. Kostja soovis eelnevate taotlustega vaid täpsustada ringkonnakohtu määratud tähtaja kulgemist. Kostja viitas

§-dele 63 ja

  1. Lisaks märkis kostja, et kohtu enda tehtud määrust ei ole võimalik lihtkirjaga ei lühendada ega pikendada.
  2. Kostja ei tasunud riigilõivu ringkonnakohtu poolt
  3. novembril 2019 määratud tähtaja jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 3401

lg 2 ja § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda, kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu. Avaldus kohtujurist Addis Tammiku taandamiseks tuleb jätta rahuldamata. 18. Kolleegium lahendab kostja avalduse kohtujurist Addis Tammiku taandamiseks. Kohtujuristi taandamise kohta kohaldatakse

-is kohtuniku taandamise kohta sätestatut (

§ 221lg 21).

Kui kohtunik ennast avalduse alusel ei taanda, teatab ta

§ 26

lg 5 järgi viivitamata kohtukoosseisule oma seisukoha taandamise aluse kohta ning sellisel juhul lahendab taandamisavalduse

§ 26

lg 2 järgi määrusega kohtukoosseis, kuhu taandatav kohtunik kuulub, seejuures ei osale taandatav kohtunik otsustamises. Sellest tulenevalt otsustavad taandamise kolleegium koosseisus Meeli Kaur, Margo Klaar ja Vallo Kariler. Kohtuniku taandumise ja taandamise alused on sätestatud

§-s

  1. Praegusel juhul ei ole kostja selgitanud ega põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohtujuristi taandama. Asjaolu, et kohtujurist jättis
  2. novembril 2019 kostja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata, millega kostja ei nõustunud, ei anna alust kohtujuristi taandamiseks.
  3. Ringkonnakohus jätab kostja korduva tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata, sest selleks ei esine mõjuvaid põhjuseid (

§ 64lg 1).

Ringkonnakohus arvestas esimesel tähtaja pikendamisel kostja selgitusi, et kostja eeldas, et riigilõivu tähtaja kulgemine algab Riigikohtu määruse kättetoimetamisest ning maksmise tähtpäeva kohta AET-i kaudu vastava teavituse saamisest. Kuigi kostja sellekohane arvamus oli ekslik, pidas ringkonnakohus neid piisavaks, et pikendada tähtaega kuni 30. novembrini 2019. 20. Kohus ei võta apellatsioonkaebust

§ 637lg 1 p 3 järgi menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu.

Riigikohus jättis

  1. novembri
  2. a määrusega (Riigikohtu määrus) kostja menetlusabi rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata (tl 84). Kostjale tehti Riigikohtu määrus avaliku e-toimiku (AET) kaudu nähtavaks
  3. novembril
  4. Ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a määrus jõustus
  7. novembril 2019

§ 466lg 3 esimese lause järgi.

Kolleegium selgitab, et

§ 694

lg 2 (koosmõjus

§ 695) järgi jõustub 3

(4)Riigikohtu määrus selle avalikult teatavakstegemise päeval ja selle peale ei saa edasi kaevata. Seega ei sõltu Riigikohtu lahendi jõustumine sellest, kas see on menetlusosalisele kätte toimetatud või mitte. Ringkonnakohtu määruse järgi tuli kostjal tasuda riigilõiv 14 päeva jooksul alates määruse jõustumisest, s.o hiljemalt
  1. novembriks
  2. Kostja taotles
  3. novembril 2019 kell 17.25 saadetud e-kirjas tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse osaliselt ja määras uueks tähtajaks
  4. november
  5. Ringkonnakohus ei pidanud tähtaega pikendama 14 päeva võrra. Kostja ei ole kohut riigilõivu tasumisest teavitanud, samuti ei nähtu KIS-ist, et kostja oleks riigilõivu tasunud.
  6. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajatele koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda kostjale tagastada. Määrus toimetatakse

§ 638lg 8 järgi kostjale kätte ja edastatakse hagejale.

22. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168

lg 1 järgi koosmõjus

§ 639lg-ga 1 kostja kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 23. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse

§ 638

lg 10 järgi, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.