← Eesti

1-19-10219/20

Obsah (6)§ 238§ 326§ 175§ 179§ 180§ 217

1-19-10219 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-19-10219 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Orvi Koik Apelleeritud ko

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Kr

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

  1. detsembri
  2. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust alates tema kinnipidamisest
  3. detsembrist
  4. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati A. Rjazancevsile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Lisakaristust kohaldada pärast mõistetud vangistuse ära kandmist. KrS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates A. Rjazancevsile faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. A. Rjazancevsilt mõisteti välja menetluskuluna sundraha 876 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. A. Rjazancevs mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, taas
  5. detsembril 2019, üritas Tallinna Kaubamaja toiduosakonnast varastada mett ja maiustusi kokku 208,90 euro väärtuses. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kauplusest väljumisel koos kaubaga kinni. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele.
  6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Rjazancevs, kes taotleb karistuse kergendamist, sest peab talle mõistetud karistust liiga karmiks. Vaidlustab kohtuotsust temalt 876 euro väljamõistmise osas, sest peab seda nõuet põhjendamatuks. Juhul kui seadus näeb ette apellatsiooni koostamist advokaadi vahendusel, siis taotleb endale riigi õigusabi määramist. Kui see ei ole tingimata vajalik, siis kaitseb end ise. Apellatsiooni täienduses märgib apellant, et mee ja maiustused pani ta kinkekottidesse, et sellisel viisil välja elada oma tigedust. Palub jätta osa menetluskulusid riigi kanda, sest tal ei ole võimalik neid tasuda. Lisaks sellele palub tal võimaldada asuda menetluskulusid tasuma pärast kohtuotsuse jõustumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 3.1 Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  8. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu

§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 3.2 Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Lisaks sellele on osa taotlusi suunatud mõne konkreetse õigusliku keelu rikkumisele. 3.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama 2

(4)astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista A. Rjazancevsile reaalne vangistus tähtajaga 6 kuud ning miks ei ole võimalik teda mõistetud karistusest tingimuslikult vabastada või karistada rahalise karistusega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et varasemad karistused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Harju Maakohus karistas A. Rjazanscevsi varguse katse eest 13. detsembril 2019 tingimusliku vangistusega, kuid vaatamata sellele pani ta samal päeval toime uue varguse, mis jäi katse staadiumi. Kuritegu jäi katse staadiumi mitte süüdistatava enda tegevuse tõttu, vaid turvatöötaja pidas ta koos varastatud kaubaga kauplusest väljudes kinni Lisaks sellele on tal kaks kehtivat väärteokaristust varguste toimepanemise eest, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Maakohus võttis karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvesse süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluse korras, siis vähendas maakohus mõistetud karistust

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 4 kuud vangistust.

Kuna A. Rjazancevs pani kuriteo toime katseajal, siis suurendas maakohus mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid A. Rjazancevsile mõistetud karistust kergendada. 3.4

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Seega on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille väljamõistmise osas kohtul kaalutlusruum puudub. Alates 1. jaanuarist 2020 on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot. Seetõttu ongi maakohus A. Rjazancevsilt põhjendatult välja mõistnud süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 kuupalga alammäära summas 876 eurot.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Praeguses asjas on maakohus võtnud põhjendatult arvesse, et süüdistatav viibib vanglas ning tema töövõimalused on piiratud, mistõttu pikendas menetluskulu tasumise tähtaega maksimumini, s.o 12 kuuni kohtuotsuse jõustumisest.

§ 217

lg 2 ja 423 sätestavad, et süüdimõistetu peab hakkama tasuma menetluskulusid alates kohtuotsuse jõustumist. Seega on tegemist jällegi seadusest tuleneva nõudega, mille osas kohtul kaalutlusruum puudub. Kohtukolleegium peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et süüdimõistetu ei pea tasuma menetluskulu mitte ainult oma töötasust, vaid võib seda teha ka muu vara arvel. 3

(4)4. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on A. Rjazancevsi apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes

§ 326lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.