) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. A. K. on V. F.i tütar (I kd, tl 5) 5. Perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). 6. Vastavalt
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2 Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks
lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja väitel on tema ülalpidamisel veel kaks alaealist last, mistõttu ei ole võimalik elatist tasuda suuremas ulatuses kui 250 eurot kuus (tl 15). 7. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja pidi tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hageja ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Kostja omakorda pidi tõendama oma väidet, et ei ole suuteline tasuma hageja kasuks elatist nõutud ulatuses seetõttu, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last, mistõttu esinevad
ja 3. lauses kirjeldatud asjaolud õigustamaks elatise tasumist alla miinimumi. 8. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostjal ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse ees: E. F.a (sündinud xxx.a), A. K. (sündinud xxx.
). Arvestades hageja seadusliku esindaja ja kostja ülalpidamisvõimet (kohtu käsutuses olevate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal) ning võrdselt kostja kõigi alaealiste laste huve, leiab kohus, et elatise väljamõistmine
lg-s 1 toodud määras (2020.a 292 eurot ühe lapse kohta) on kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks
Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (
lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (
Olukorras, kus kostja igakuine sissetulek on vahemikus 1100 - 1495 eurot ning tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul elatise väljamõistmine hagiavalduses nõutud suuruses ehk seadusjärgses miinimummääras põhjendamatu. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on hageja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 182 eurot kuus. Kuna kostja on tasunud elatist 250 eurot kuus ja oma kirjalikus vastuses märkis ta, et on nõus ka edaspidi elatist tasuma kuid mitte suuremas ulatuses, mõistab kohus välja elatise 250 eurot kuus alates hagi esitamisest ehk alates 16.01.2020.a. 11. Hageja nõudis hagiavalduses elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt so alates 17.06.2019.a (tl 4). Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. 4 Kohus möönab, et elatisemaksed septembrist 2019.a. on olnud mõnevõrra väiksemad kui miinimumelatis, kuid on olnud regulaarsed. Millegagi ei ole tõendatud, et pooltel oli kohtuväline kokkulepe elatise tasumises miinimummääras, hageja seaduslik esindaja oleks seda nõudnud või lapse huvid oleks saanud kahjustada ebapiisavate elatisemaksete tõttu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.