Obsah (7)

§ 178§ 663§ 238§ 171§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-6042 Tsiviilasi XX avaldus ala

§ 178lg 2).

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. XX (avaldaja, lapse ema) esitas 18.04.2019 Pärnu Maakohtule avalduse alaealise lapse CC ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse ainuhooldusõiguse üleandmiseks ning alternatiivse nõude ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse ainuhooldusõiguse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes avaldajale üleandmiseks.
2. Avalduse kohaselt lõppesid avaldaja ja YY (lapse isa) kooselulised suhted
3. aasta novembris, mil laps oli 1,5-aastane. Laps jäi elama ema juurde. Pärast lahkuminemist leppisid vanemad kokku selles, kuidas isa hakkab lapsega edaspidi suhtlema. Isa suhtles lapsega igakuiselt kokkulepitud päevadel, viies lapse ema elukohast enda elukohta ning tagastas lapse ema elukohta kokkulepitud ajaks.
4. Kokkulepped kehtisid ca aasta, s.o kuni
5. aasta novembrini, mil leidis aset intsident, mis avaldaja hinnangul viitas sellele, et last võib olla isa poolt seksuaalselt väärkoheldud. Murega lapse võimaliku väärkohtlemise pärast pöördus avaldaja Lastemajja, kus palus abi võimaliku väärkohtlemise väljaselgitamiseks. Lapsega on teinud tööd mitmed spetsialistid, sh psühholoog, kes on tõdenud, et võimaliku väärkohtlemise tuvastamine sedavõrd väikese lapse puhul (mh aja möödudes) on keeruline, sest isegi kui see aset leidis, puuduvad selleks otsesed tõendid ja sedavõrd väike laps ei mõista, et täiskasvanute (mh oma ema-isa) poolt tema teatavate kehaosade puudutamine ei ole lubatav. See on sedavõrd väikse lapse rikkumata loogikaga vastuolus. Küll aga täheldas psühholoog, et laps räägib seksuaalsel alatoonil asjadest, mida ta ei pruugiks oma vanusest tulenevalt teada ning avaldas psühholoogile, et: „Issi pani pissu peale kreemi.“ Avaldaja selgitas, et lapsel on diagnoositud atoopiline dermatiit, mis on ravimatu krooniline haigus ning mille leevendamiseks tuleb last igapäevaselt kreemitada.
6. Lapse isa on olnud lapse suhtes apaatne
7. aasta novembrist saadik, mil intsident aset leidis. Lapse isa kohtus lapsega lapse sünnipäeval 07.05.2018, kuid ei ole pärast seda lapsega kontakti otsinud. Lapse isa ei helista lapsele ühelgi tähtpäeval ega ka muul 2 ajal (jõulud, isadepäev, lasteaia sündmused), ei küsi lapse käekäigu kohta ega ole avaldanud soovi lapsega kohtuda.
8. Ühise hooldusõiguse omamine isikuga, kes faktiliselt hooldusõigusest tulenevaid õigusi ega kohustusi ei teosta, ei suhtle lapsega ega huvitu tema käekäigust, mh ei tunne oma lapse emotsionaalseid ega füüsilisi vajadusi ega võta osa last oluliselt puudutavatest otsustusprotsessidest, ei ole mõistlik ega lapse huvides. Lapse isa ei ole aastaid lapse reaalses kasvatamises osalenud. Riigikohtus on lahendis nr 3-2-1-45-11 selgitanud, et vanemate lahuselu korral võib olla vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse.
9. Avaldaja palub lõpetada avaldaja ja lapse isa ühise hooldusõiguse lapse suhtes perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel ning anda lapse ainuhooldusõigus täielikult üle avaldajale või alternatiivselt lõpetada avaldaja ja lapse isa ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ning anda lapse viibimiskoha määramise, tervise- ja hariduskorraldusega seonduvad otsustuõigused ainuhooldusõigusena üle avaldajale ning jätta kõik menetluskulud lapse isa kanda. Lapse isa seisukoht
10. Lapse isa palus jätta avalduse rahuldamata. Isa ei ole last väärkohelnud. Kriminaalmenetluse algatamisel sai lapse isa soovituse mitte suhelda avaldaja ühegi pereliikmega kuniks avaldaja seda lubab. Lapse isa hinnangul vajab avaldaja psühholoogilist nõustamist. Lapse isa ei saa hetkeseisuga taotleda lapse suhtes ainuhooldusõigust, sest ta töötab päästja- autojuhina Lääne päästekeskuses ja on ametis 24 tunniste vahetustega. Eestkosteasutuste seisukohad
11. Eestkosteasutus Kehtna Vallavalitsus leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvides ega põhjendatud ning vanemate ühine hooldusõigus peaks jätkuma. Eestkosteasutus selgitas, et 30.04.2019 teostati isa elukohta kodukülastus. Isa sõnul ei ole ta lapsega kohtunud alates
12. aastast, kuid sellest hoolimata on isa kodu sisustatud lapsele mõeldes. Isal on lapsest lahusoleku ajal valmisolek alati oma tütart majutada ning soov lapsega koos aega veeta. Vestlusest isaga selgus, et lapsega on olnud suhe lähedane. Varasemalt koos veedetud aeg on olnud alati lapse heaolule mõeldes sisustatud. Isa sõnul on ta vältinud lapsega suhtlust viimasel aastal eesmärgiga vältida konflikte lapse emaga, sama on soovitanud ka erinevad ametnikud. Hoolimata sellest väljendab isa soovi oma lapsega regulaarselt kohtuda ja annab mõista, et igatseb tütre järele.
13. Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvides ega põhjendatud ning vanemate ühine hooldusõigus peaks jätkuma. Eestkosteasutus selgitas, et 24.01.2017 leppisid vanemad lastekaitsetöötaja juuresolekul kokku, et isa kohtub tütrega kolmel päeval nädalas ning maksab elatist vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele. Vanemad muutsid kokkulepet 19.07.2017 ning laps hakkas isaga kohtuma kahel korral nädalas. Vanemad osalesid perioodil november 2017 kuni juuni 2018 pereteraapia teenusel.
14. aasta kevadel suhtles lastekaitsetöötaja KK lapse emaga, kes tõi välja kahtluse lapse väärkohtlemise osas lapse isa poolt. Lastekaitsetöötaja edastas emale Põhja lastemaja kontaktid, kuhu ema pöördus. Sellest ajast alates ei ole laps isaga kohtunud.
15. aasta mais algatati lapse isa suhtes kriminaalmenetlus.
16. aasta aprillis kriminaalmenetlus lõpetati. Võimalik lapse väärkohtlemine ei leidnud tõendamist. Antud olukorra taustal 3 soovitas KK mõlemale vanemale üksteisega suhtlemisest hoiduda (suhtlemine oli kujunenud äärmiselt konfliktseks, vanemad ei suutnud meilitsi üksteisele infot vahetada üksteist solvamata) ning isa ja lapse kohtumised peatada uurismitoimingute ajaks.
17. Põhja lastemajas viidi perioodil mai-juuni 2018 läbi toimingud lapse võimaliku väärkohtlemise ja tekitatud trauma selgitamiseks. Psühholoogiga vestluses ilmnes, et lapsel oli isaga hea kontakt. Laps kirjeldas, et „issi on suure habemega, ei ela meiega koos, on kodus ja tööl. Issi on hästi tugev ja ei sure kunagi ära. Issi lõhub kätega ja ajab koletised ära“. Lastemaja menetlusest ei ilmnenud, et last oleks väärkoheldud, samuti ei ilmnenud, et lapsel oleks sündmusest tekkinud traumaatiline kogemus. Samas ilmnes, et lapsel esineb raskusi üldkehtivate normide ja piiride tajumisega. Lastemajas koostatud arvamuse kohaselt oli emal raskusi piiride kehtestamisega, emale jääb lapse kohatu käitumine märkamata. Lapsele ja tema emale soovitati psühholoogilist nõustamist ja psühhiaatri külastust. Lapse ema vajas lastemaja hinnangul psühholoogilist abi enda emotsioonidega toimetulekuks ning teda nõustati lapse seksuaalkasvatusega seotud teemadel.
18. Lapse ema pöördus uuesti lastemajja lapsele psühholoogilise nõustamisteenuse osutamiseks oktoobris
19. Lapsele osutati teenust
20. aasta novembris kahel kohtumisel. Laps käib X lasteaias. Rühmas kindlaid sõpru tekkinud ei ole ja laps hoiab omaette, on vaiksem ja tagasihoidlik. Lapsele meeldib mängida lauamänge, mitte koostöömänge teiste lastega. Viimasel ajal on tekkinud paaniline hirm jääda üksi. Ema on lasteaeda teavitanud, et lapse isa ei tohi lapsega lasteaias kohtuda ja sellistest olukordadest tuleks talle koheselt teatada.
21. Eestkosteasutus ei toetanud esitatud avaldust. Laps kohtus enda isaga pärast kooselu lõppemist kuni
22. aasta maini, kui ema avaldas kahtlustuse isa poolt lapse väärkohtlemise osas. Lapse isa pöördus
23. aasta sügisel lastekaitsetöötaja KK poole murega kohtuda lapsega ja samal teemal vestles lastekaitsetöötaja emaga kahel korral. Vestlustes ilmnes, et ema on jätkuvalt emotsionaalselt häiritud olukordadest, mis tekivad seoses suhtlemisega lapse isaga ja emal on kujunenud veendumus, et isa on lapse heaolu kahjustanud. Lapse ema ei olnud valmis ühegi alternatiiviga isa ja tütre kohtumiste korraldamiseks. Kogu ema tegevus lapse isa osas on suunatud tema hinnangul lapsele tekitatud traumast ja sellega tegelemisest, sh lapse isa väljatõrjumisest enda ja lapse elust. Lapse ema välistas olukorra, et isa ja lapse kohtumiste osas toimuks lapse isaga arutelu. Seega ei ole sobiv väita, et lapse isa ei ole tundnud lapse käekäigu osas huvi, vaid lapse ema on välistanud selleks igasugused võimalused. Lapse isa osaleb lapse ülalpidamises makstes regulaarselt elatist. Lapse ema on selgitanud, et kooselu lõppemine lapse isaga mõjus talle viisil, mille tõttu külastab ta regulaarselt psühholoogi. Külastust läbi viies oli ema endiselt psühholoogiliselt ärev ja emotsionaalne. Lastekaitsetöötajat teeb murelikuks, et 1,5 aasta pikkune tegevus enda emotsionaalse seisundiga ei ole andnud loodetud tulemust ja kogu olukord seab kahtluse alla ema vaimse tervise. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht
24. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et lapse ema avalduse rahuldamine on põhjendatud selliselt, et ühine hooldusõigus lõpetatakse osaliselt ning emale antakse ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha ja tervishoiu küsimustes.
25. Laps oli esindajaga kohtumise ajal heatujuline, kuid küsimustele sisuliselt vastata laps ei soovinud, sageli jättis soovimatud küsimused tähelepanuta ning rääkis üksnes asjadest, mis lapsele endale meelepärased tundusid. Lapse reaktsioon oli isa kohta küsimustele vastates mõneti üllatuslik arvestades lapse vanust, tema sotsiaalset küpsust 4 muudel teemadel vesteldes ning asjaolu, et laps ei ole isaga kohtunud terve aasta. Laps asus emalt manguval toonil küsima, kas ta saaks issile külla minna ning avaldas, et ta väga sooviks issile külla minna. Lapse avaldused mõjusid ebasiiralt ning erinesid toonilt võrreldes lapse muude avaldustega näiteks lasteaiast või sünnipäevast.
26. Vestluses lapse isaga avaldas viimane, et ei soovi vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuna soovib oma lapsega jätkuvalt suhelda. Lapse isa põhjendas enda puudumist lapse elust ja hooldusõiguslikest otsustustest käimas olnud kriminaalmenetlusega, mille jooksul soovitati talle erinevate ametnike poolt mitte lapse ning lapse emaga kontakti otsida. Lapse isa avaldas, et suhted tema ja lapse ema vahel on keerulised ja konfliktsed ning see on teinud ka ühise hooldusõiguse teostamise keeruliseks. Lapse isa eesmärgiks on suhtluse taastamine lapsega.
27. Vesteldes mõlema vanemaga on ilmne, et suhted vanemate vahel on konfliktsed ja keerulised. Mõlemad vanemad avaldasid oma seisukoha suhtlemise võimatuse osas teise vanemaga. Käesoleval ajal ei ole lapsevanemad võimelised tegema koostööd määras, mis on vajalik ühise hooldusõiguse teostamiseks. Arvestades asjaolu, et lapse isa ei ole umbes aasta jooksul lapse elus osalenud, on põhjendatud teha vanemate hooldusõigusesse muudatused, mis vastaksid lapse tegelikule hooldusele. Arvestades lapse vanust ning harjumuspärast keskkonda ja elukorraldust on põhjendatud anda lapse emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas. Selline hooldusõiguse muudatus ei too kaasa muudatusi lapse harjumuspärases elus ning tagaks lapse elus stabiilsuse. Lapse tervishoiuküsimuses lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmist toetas esindaja põhjusel, et tegemist on lapsega, kes vajab tavapärasemast suuremat meditsiinilist abi. Lapse allergia- ja dermatoloogilised probleemid vajavad pidevat arstide järelevalvet ning ravi ning pidev koostöö vanemate vahel nende erimeelsuste tõttu on vähetõenäoline. Seetõttu võib kergesti kujuneda olukord, kus vanemate erimeelsuste tõttu jäävad vajalikud hooldusõiguslikud otsustused tegemata ning seetõttu lapse huvid kaitseta. Ühise hooldusõiguse lõpetamist hariduse küsimuses esindaja ei toetanud, kuivõrd laps on äsja saanud nelja-aastaseks, mistõttu tema haridusega seonduvad küsimused ei ole vanemate vaheliste vaidluste objektiks. Esimese astme kohtu määrus
28. Pärnu Maakohtu 13.09.2019 määrusega jäeti avaldaja avaldus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v. a lapse riigi õigusabikulu, mis jäid riigi kanda.
29. Pärast vanemate lahkuminekut suhtles isa lapsega vastavalt kohaliku omavalituse lastekaitsetöötaja vahendusel kokkulepitud suhtlemise korrale ja selle muudatusele. Viimane kohtumine lapsega oli
30. aasta mais (tl 81-82). Isa selgitas lapsega suhtlemise lõppemist sellega, et lapse ema pöördus kuriteokaebusega politsei poole, süüdistades teda lapse väärkohtlemises ja ametnike soovitusel katkestas ta lapsega suhtluse selleks ajaks. Lapsele jätkas ta elatise maksmist (tl 180, 182). Põhja-Pärnumaa valla esindaja KK kinnitas istungil, et tema soovitas isal lapse emaga mitte ühendust võtta uurimise ajal (tl 183).
31. Lastemaja teenuse kokkuvõttest lapsega kohtumisest nähtub, et laps on motoorselt rahutu, esineb raskusi üldkehtivate normide ja piiride tajumisega. Lapsevanemal on raskusi piiride kehtestamisega, emal jääb lapse kohatu käitumine märkamata. Soovitati lapsele regulaarset psühholoogilist abi, otstarbekas suunata laps ka psühhiaatri nõustamisele. Samuti vajab lapse ema psühholoogilist abi enda emotsioonidega toimetulekuks. Emale ja isale oleks vajalik vanemlike oskuste õpetamine. Laps suunati psühholoogi teenusele (tl 9). 5
32. Lapse isa selgitas juhtumit, mille tõttu lapse ema süüdistab teda lapse väärkohtemises, järgmiselt: juhtumipäeval oli laps tema juures hommikul kella kümnest õhtul kella üheksani. Probleem oli selles, et lapsel oli kõht lahti. Kandis püksmähkmeid. Kakamine toimus pool üheksa, vahetult , kui pidi lapse ära viima. Ta palus lapsel endal kuivatada pepu samal ajal kui ta ise mähkme ära viis. Siis kreemitas last. Kahjustunud oli lapsel mähkme piirkond ja kreem kandus ka pissu piirkonda ning ta pühkis selle sealt ära. Oli sama kreem, mis oli mõeldud üle keha kreemitamiseks (tl 180). Lapse ema poolt algatatud kriminaalasja materjalidest (tl 87- 152) nähtub, et kriminaalasja menetlus lõpetati 05.04.2019 (tl 150). Lapse väärkohtemise süüdistus ei leidnud tõendamist ning seega ei saa nimetatu olla aluseks lapse ühise hooldusõiguse lõpetamisele. Lapse isa ei teostanud lapse hooldusõigust kriminaalmenetluse perioodil seoses ametnike soovitustega lapse emaga mitte ühendust võtta uurimise ajal.
33. Avaldaja ei ole välja toonud ühtegi sisulist vaidlust, mis on vanemate vahel, kas lapse viibimiskoha (sh elukoha) küsimuses, tervise küsimuses või hariduse küsimuses. Lapse isa on kinnitanud, et ta soovib hooldusõigus teostada. Avaldaja on istungil avaldanud, et vaidlusi lapse isaga ei ole viimastel aastatel lapse viibimiskoha osas olnud. Lapse tervise osas on vaidlusi olnud, lapse isa on teda süüdistanud, et ta ei kreemita last. Muid tervise küsimuse vaidlusi ei ole avaldaja esile toonud. Avaldaja ei ole nimetanud ühtegi erimeelsust lapse hariduse küsimustes. Seega ei ole avaldaja esile toonud selliseid vaidlusi lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes, mistõttu oleks põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine.
34. Lapsel on isaga hea kontakt ja kontakt on säilinud vaatamata sellele, et ta ei ole isaga üle aasta kohtunud. Lapse esindaja on kirjalikus arvamuses märkinud, et laps asus emalt manguval toonil küsima, kas ta saaks issile külla minna ning avaldas, et ta väga sooviks issile külla minna. Põhja-Pärnumaa valla esindaja on kirjalikus arvamuses märkinud, et Põhja lastemajas viidi perioodil mai – juuni 2018 läbi toimingud lapse võimaliku väärkohtlemise ja tekitatud trauma selgitamiseks. Psühholoogiga vestluses ilmnes, et lapsel oli isaga hea kontakt. Laps kirjeldas, et „issi on suure habemega, ei ela meiega koos, on kodus ja tööl. Issi on hästi tugev ja ei sure kunagi ära. Issi lõhub kätega ja ajab koletised ära“ (tl 71). Lastemaja teenuse kokkuvõttest lapsega kohtumisest on märgitud, et laps tundis piltidel ära oma vanemad. Isa kohta ütles, et tahab issi juurde ning kallistas tema fotot (tl 9).
35. Maakohus viitas PKS § 123 lg-le 1 ja § 137 lg 2 p-le 2 ning märkis, et ühise hooldusõiguse täielik või osaline lõpetamine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lapse huvides on vanemate poolt ühise hooldusõiguse teostamine. Avaldaja ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks hooldusõigus talle üle anda. Lapse isa on lapse elus osalenud, soovib jätkuvalt lapse elus osaleda ja on pöördunud selleks korduvalt kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole; isa ei ole lapse elus vahepealsel ajal (alates maist 2018) osalenud seoses kriminaalmenetlusega, mis lõppes aprillis 2019, lapsel on isaga hea kontakt ja isa kodu on sisustatud vastavalt lapse vajadustele. Ühise hooldusõiguse jätkamine on põhjendatud ka nendel asjaoludel, mis on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esile toonud lapse ema emotsionaalse seisundi osas. Seega kohus leiab, et avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus
36. Lapse ema palub 30.09.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus ja jätta menetluskulud lapse isa kanda.
37. Kohus on eksinud selles, et üheski otsustusõigust puudutavas küsimuses vanematevahelisi vaidlusi ei esine. Mõlemad vanemad on ärakuulamisel korduvalt avaldanud, et neil on paljudes last puudutavates küsimustes erimeelsused. Lapse isa on 6 30.08.2019 ärakuulamisel väljendanud, et ta ei poolda seda lasteasutust, mille nimekirjas laps täna on ning ta soovib panna lapse teise lasteaeda (02:24:58). Isa täiendab 02:34:08 selgesõnaliselt: „Haridusküsimus ongi õhus“. Samuti kinnitasid ärakuulamisel mõlemad vanemad, et neil esinevad erimeelsused ka lapse tervist puudutavate küsimuste ühisest otsustamisest. Ärakuulamisel ilmnes, et pooltel esines eriarvamusi selles, kuidas lapse kreemitamise ravijuhiseid täita (00:46:50). Samuti on pooled vaielnud ärakuulamisel ka lapse viibimiskoha küsimuste üle. Isa avaldas ärakuulamisel, et tal on soov ja valmidus last ise kasvatada ning teda igapäevaselt lasteaeda viia, selgitades esindaja küsimusele vastates, et ehkki ta ise oma töögraafiku tõttu ei saaks seda siiski teha, kaasaks ta oma ema (vt. ärakuulamise protokoll 02:24:5802:32-13). Lapse isa on mh seadnud kahtluse alla ka lapse ema elukoha nõuetele vastavuse, millele lapse ema on vastu vaielnud (vt. ärakuulamise protokoll 02:32:13).
38. Seadus ei sea ühise hooldusõiguse lõpetamise eelduseks vaidluse olemasolu. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Käesoleval juhul elavad vanemad lahus alates
39. aasta novembrist ning nad kumbki ei soovi ühist hooldusõigust teostada. Lahendis nr 3-2-1-45-11 on Riigikohus asunud seisukohale, et vanemate lahuselu korral võib olla vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse.
40. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa omada tähtsust asjaolu, kas üks vanem soovib lapse elus osaleda ja temaga suhelda või kas lapse isa kodu on sisustatud lapse vajadustele vastavalt. Maakohus ei ole seejuures arvestanud lapse tervisliku seisundiga, mille tõhusaks raviks on lapsele stabiilne elukorraldus ja rahulik elukeskkond vältimatult vajalikud, kuivõrd atoopilist dermatiiti süvendavaks näidustuseks on igasugune ärritus (sh emotsionaalne). On oluline tagada lapsele mõistlik ja tema huve toetav elukorraldus selliselt, et lõpetada vanemate ühine hooldusõigus taotletud otsustusõigustes ja anda need üle ühele vanemale tagamaks lapsele eluterve ja tema arengut toetava elukorralduse.
41. Maakohus ei saa anda
42. aasta septembris hinnangut selle kohta, milline on lapse ja isa vaheline kontakt, kui kohtule esitatud viimased andmed pärinevad
43. aasta juunist, s.t et tegemist on ligi poolteist aastat vanade andmetega. Lapsel puudub isaga sisuline kontakt juba viimased kaks aastat ning isa ei osalenud temaga seonduvates otsustusõigustes ka enne seda, s.t et lapse kasvatusküsimuste otsustamine oli vaikimisi alati lapse ema otsustada. Lisaks eeltoodule ei arvestanud maakohus sellega, et lapsele määratud esindaja selgitas, et laps küsis emalt manguval toonil isale küllamineku kohta, ent lapse esindaja hinnangul oli tegemist ebasiira avaldusega ning see erines toonilt lapse muude avaldustega näiteks lasteaiast või sünnipäevast.
44. Maakohus leidis, et ühise hooldusõiguse jätkamine on põhjendatud ka nendel asjaoludel, mis Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on lapse ema emotsionaalse seisundi osas esile toonud. Maakohus toetus ebaõigesti seisukohale, mille tõelevastavus ei olnud menetluses kindlaks tehtud. Määruskaebuse lisana esitas avaldaja kohtule arstitõendi selle kohta, et ta on psüühiliselt terve. Samuti nähtub kriminaalmenetluse toimikust, et psühholoog KK on andnud avaldaja kohta selgitusi, sedastades mh, et: […] ma olen valmis jagama teiega niipalju, et meie vestlustele tuginevalt on X alati olnud püüdlik olukordi normaalselt ja inimlikult lahendama, kunagi ei ole ta ägestunud, tõstnud häält, 7 mõtleb kaasa ja ka rakendab psühholoogi poolt antud nõuandeid. Isiksusepatoloogiat ma ei täheldanud (vt. kriminaalmenetluse toimiku lk 71). Menetluse edasine käik
45. Eestkosteasutused ja lapse isa palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapsele määratud esindaja palus määruskaebuse rahuldada.
46. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 32. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kohtu ette toodud asjaolude pinnalt teinud põhjendatud ja lapse huvidest lähtuva lahendi ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda muuta. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise kohta otsustuse tegemisel diskretsioonipiire ja avaldaja määruskaebuses toodud väited ei anna seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on piisavalt ja iga valdkonna (viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimuses) puhul eraldi põhjendatud otsustust, miks ta ei pea ühise hooldusõiguse lõpetamist põhjendatuks.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik avaldaja seisukoht, nagu tuleks vanemate ühine hooldusõigus lõpetada, kuna täidetud on PKS § 137 lg-s 1 sätestatud eeldused. PKS § 137 lg-st 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Käesoleval juhul on maakohus tuginenud PKS § 137 lg 2 ple 2, mis sätestab, et avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks, et vanemad ei ole võimelised ühist hooldusõigust teostama, et isa ei soovi hooldusõigust teostada või et isa ei lähtuks lapse parimatest huvidest. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldavad mõlemad vanemad. Käesoleval juhul on lapse isa avaldanud, et ta soovib lapse suhtes teostada ühist hooldusõigust. Lapse isa on vastuses määruskaebusele avaldanud, et ta soovib olla kaasatud lapse tegevustesse ja arendamisse, kuid see on olnud takistatud avaldaja tegevuse tõttu. Tsiviilkolleegiumi hinnangul ei piisa ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmiseks asjaolust, et üks vanem soovib lapse osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha. Avaldaja ei ole veenvalt põhistanud, et otsuste vastu võtmine avaldaja poolt ainuisikuliselt lapse hariduse, tervise, viibimiskoha osas vastab lapse huvidele rohkem, kui vajadus säilitada vanemate ühine hooldusõigus. Kolleegiumi hinnangul on vanemad käesoleval juhul võimelised teostama ühist hooldusõigust ja ühele vanemale ainuotsustusõiguse andmine olulistes küsimustes, ei ole lapse huvides.
3. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-11 selgitanud, et „vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes võivad viidata siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides“ (p 20). Ringkonnakohtu 8 hinnangul ei ole avaldaja esile toonud sellist vaidlust lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes, mistõttu oleks põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine. Vanemate poolt maakohtu istungil avaldatu pinnal ei saa jõuda järeldusele nagu esineksid vanemate vahel tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi lapse kasvatamise küsimustes. Vanemad ei vaidle lapse viibimiskoha (sh elukoha) üle, asja materjalidest ei nähtu, et lapse isa sooviks, et laps elaks tema juures. Puudub vaidlus ka tervise küsimuse osas, kuivõrd kumbki vanem ei sea kahtluse alla seda, et laps vajab regulaarset kreemitamist. Avaldaja on välja toonud vaid, et lapse isal olid tema suhtes süüdistused ebapiisava kreemitamise osas. Muid vaidlusi tervise küsimuses ei ole avaldaja esile toonud. Seoses lapse hariduseküsimusega on lapse isa esile toonud, et ta sooviks, et laps käiks rohkem lasteaias. Avaldaja ei ole välja toonud ühtegi tõsist ja korduvat erimeelsust lapse hariduse küsimustes.
4. Kaebaja heidab maakohtule ette, et kohus ei saa anda
5. aasta septembris hinnangut selle kohta, milline on lapse ja isa vaheline kontakt, kui kohtule esitatud viimased andmed pärinevad
6. aasta juunist. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isa lapsega kontakti otsinud, sest Põhja-Pärnumaa lastekaitsespetsialist soovitas lapse isale hoida eemale lapsest ja perekonnast seni, kuni on käimas kriminaalmenetlus. Arvestades, et lapse isal ei ole vahepealselt ajal õnnestunud lapsega suhelda, on kohus lapse ja isa suhtele hinnangut andes tuginenud õigesti tõenditele, mis olid kohtule kättesaadavad.
7. Maakohus on vaidlustatavas määruses avaldanud, et ühise hooldusõiguse jätkamine on põhjendatud ka nendel asjaoludel, mis on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esile toonud avaldaja emotsionaalse seisundi osas. Ringkonnakohus märgib, et eestkosteasutus on oma kirjalikus seisukohas avaldanud, et lastekaitsetöötajat teeb äärmiselt murelikuks, et hoolimata 1,5 aasta pikkune tegevus enda emotsionaalse seisundiga ei ole andnud loodetud tulemust ja kogu olukord seab kahtluse alla avaldaja vaimse tervise. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on lastekaitsetöötaja subjektiivse arvamusega, kuid ringkonnakohtul puudub alust eeldada, et tegemist oleks pahatahtlikult antud hinnanguga. Toimiku materjalidest nähtuvalt on lastekaitsetöötaja tegelenud perega pikemat aega ja näinud seega avaldaja emotsionaalset seisundit vahetult.
8. Avaldaja on määruskaebusele lisanud uue tõendina perearsti tõendi, millega soovib tõendada, et ta on psüühiliselt terve.

§ 238lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Käesolevas asjas ei ole maakohus tuvastanud hageja psüühilist seisundit ega teinud sellest tulenevat otsustust. Ka ei tõenda esitatud tõend avaldaja objektiivset tervislikku seisundit. Avaldaja on täitnud emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) ja on selle põhjal psüühiliselt terve. Tegemist on subjektiivse enesehinnangu skaalaga, mitte objektiivse terviseuuringuga. Neil kaalutlustel jätab kolleegium avaldaja poolt esitatud uue tõendi

§ 238lg 1 esimese lause, § 652 lg 4 ning § 659 alusel rahuldamata.

Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta seda ka toimikusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 39. Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 jätab tsiviilkolleegium lapse isa määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda (

§ 172

lg 3) ja eestkosteasutuste menetluskulud nende endi kanda (

§ 172lg 1).

40.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 9

1. 03.02.2020 on lapse isa esitanud määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja, milles palub avaldajalt välja mõista menetluskulu 174 eurot (sh õigusabikulud 164 eurot, kulu kliendilepingu sõlmimisele 10 eurot). Lapse isa palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise. Lapse isa esindaja õigusabitoiminguteks seoses määruskaebemenetlusega on: esmane õigusnõustamine – 1 h; määruskaebusele vastuse koostamine, sh koostamiseks vajalike andmete kogumine, maakohtu lahendi analüüs, määruskaebuse analüüs, õiguslike seisukohtade kujundamine, kohtupraktikaga tutvumine – 6 h; korduv õigusnõustamine veebi teel – 0,6 h. Kokku on lapse isale osutatud õigusabiteenust 7,6 h. Tunnitasu suuruseks on 40 eurot/h (käibemaksuga). Lapse isale on õigusteenust osutanud HUGO OÜ jurist. Esindaja selgitas, et Justiitsministri 05.01.2017 määruse ’’Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord’’ kohaselt maksab klient tasu õigusabiteenuse eest vastavalt määruses sätestatud põhimõtetele: esimesed kaks tundi on kliendile tasuta; järgmised kolm tundi tasub klient 20 eurot/h; järgmised kümme tundi tasub klient 40 eurot/h. Lapse isa kinnitas, et menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabi on osutatud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning et ta ei ole käibemaksukohuslane.
2. Avaldaja lepinguline esindaja Katrin Kiisk sai lapse isa menetluskulude nimekirja kätte 04.02.2020, kuid vastuväiteid menetluskuludele ei esitanud.
3. Tsiviilkolleegium, tutvunud lapse isa avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et tegemist on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalike kuludega. Ringkonnakohus arvestab muu hulgas asjaoluga, et lapse isa võttis endale esindaja alles määruskaebemenetluses, seega ei olnud lapse isa esindaja menetlusega varasemalt tuttav. Lapse isa esindaja tunnitasu 40 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik tasu. Lapse isale on osutatud õigusabi kokku 7,6 h, mille eest on lapse isa kohustatud tasuma 164 eurot (2 h – 0 eurot; 3 h – 60 eurot; 2,6 h – 104 eurot). Lapse isa on füüsiline isik, mistõttu tuleb kulud hüvitada talle koos käibemaksuga. Ka kulu kliendilepingu sõlmimisele summas 10 eurot on põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajalt lapse isa kasuks välja mõista menetluskulu 174 eurot (164 + 10). Vastavalt lapse isa taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots