TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-19-1548 Otsuse kuupäev 20. märts 2020 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X.i kaebus Tartu Linnavalitsuse 8. augusti

§ 181lg 1, Ts

ÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus andis
2. augusti
3. a otsusega nr O-19-0201 loa Raekoja platsil avaliku ürituse „
4. Tartu armastusfilmide festival Tartuff“ (Tartuff) korraldamiseks. Otsuse kohaselt oli Tartuffi ettevalmistusaeg
5. augustil 2019 alates kell 08.00, ürituse alguskellaaeg 3-19-1548 ajavahemikul
6. august kuni
7. august 2019 kell 22.00, ürituse lõpukellaaeg ajavahemikul
8. august kuni
9. august 2019 kell 02.00 ja
10. augustil 2019 kell 02.30 ning ürituse koristusaeg
11. augustil 2019 alates kell 10.
13. X. (kaebaja) esitas
14. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Linnavalitsuse
15. augusti
16. a otsus nr O-19-0201 osas, millega lubati Tartuffile ülemäärase müra tekitamine pärast kella 22.00 ja puhkepäevadele eelnevatel õhtutel pärast südaööd. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus taastada öörahu Raekoja platsil vähemalt alates südaööst.
17. Tartu Halduskohus jättis
18. augusti
19. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja andis võimaluse kaebuse täpsustamiseks. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et vaidlustatud loa alusel toimuv festival lõppeb
20. augustil 2019 ning pärast seda muutub kohtule esitatud tühistamisnõude menetlemine ainetuks. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik esitada vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ning samuti on kaebajal võimalik muuta kaebust ning esitada kahju hüvitamise nõue.
21. Kaebaja esitas
22. augustil 2019 kohtule kaebuse täpsustuse, milles taotleb Tartu Linnavalitsuse
23. augusti
24. a otsuse nr O-19-0201 õigusvastasuse tuvastamist, Tartu linna kohustamist edaspidi avaliku ürituse lube andes järgida seadust ja menetlusreegleid, Tartu linna kohustamist tulevikus tutvustada huvitatud isikutele haldusakte vastavalt avaliku teabe seadusele ning mittevaralise kahju hüvitamist summas 468 eurot.
25. Tartu Halduskohus rahuldas
26. septembri
27. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ning lisas kaebusele mittevaralise kahju hüvitamise nõude, võttis menetlusse kaebuse Tartu Linnavalitsuse
28. augusti
29. a otsuse nr O-19-0201 osaliseks õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu linnalt mittevaralise kahju hüvitamiseks ning tagastas kaebuse osas, millega nõutakse Tartu Linnavalitsuse toimingu tegemiseks kohustamist.
30. Tartu Halduskohus otsustas
31. novembri
32. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
33. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 7.
34. Raekoja platsil toimusid igal õhtul ja ööl filmifestivali üritused, mistõttu polnud aadressil Raekoja plats x-x enne tegevuste lõppu võimalik magada. Kuigi korter ei kuulu kaebajale, on kaebajal sõlmitud korteriomanikuga üürileping ning tegemist on kaebaja ainsa koduga. 7.
35. Vastustaja ei kaasanud haldusmenetlusse Raekoja platsi korteriühistuid või elanikke. Vastustaja oleks pidanud teostama mõõtmise või vaatluse, et välja selgitada, millisel määral müra elanikke mõjutab. 7.
36. Kaebaja on Raekoja platsi ääres elanud üle kahe aasta ning üldiselt on piirkonnas vaikne. Ainsaks intensiivselt öörahu riivavaks ürituseks on olnud Tartuff. Mürahäiring, mis kaasnes Tartuffiga ei ole tavapäraste Raekoja platsi helidega võrreldav. Mürarikaste ürituste korraldamiseks on Tartus teised sobilikud kohad olemas. Lisaks oleks võimalik filmiheli edastada vaatajatele nt enda nutiseadmete kaudu kõrvaklappidesse. Avaliku huvi põhjendamine külastajate arvuga on alusetu, kuna see sõltub ürituse turunduseelarvest, piletihinnast, toimumiskohast ja -ajast ning saadavast hüvest. Kui avaliku huvi indikaatoriks oleks külastajate 2 3-19-1548 arvukus, siis sedastas kaebaja, et Tartuffi külastati palju nädalavahetustel, hilisematel seanssidel oli publikuala pooltühi. Nädala sees jäi külastajate huvi veelgi tagasihoidlikumaks. 7.
37. Mittevaralise kahju hüvitamine on põhjendatud. Vaidlustatud haldusakti ja kahjulike mõjude vahel on põhjuslik seos, müra segab und ning magamatusel on tervisele objektiivselt tajutavad mõjud. Kaebaja kasutas kõrvatroppe, kuid see ei isoleerinud kogu heli. Kehva unekvaliteedi tõttu koges kaebaja filmifestivali nädalal ning ka järgneval nädalal töövõime ja meeleolu langust, päevast uimasust ning peavalusid. Festivali korraldaja piiras enda sõnul filmide helitugevust, kuid kui seda ka tehti, ei olnud sel tajutavat mõju. On võimatu, et linnavalitsuse töötajad elumajade olemasolust teadlikud ei olnud, mistõttu on selge vastustaja süü. Lisaks, teiste õiguskaitsevahendite kasutamine pole õnnestunud.
38. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 8.
39. Tartuff on toimunud samal ajal aastast 2006 ning selle toimumise aeg avalikustatakse Tartu linna veebiportaalis „Kultuuriaken“ enamasti aasta alguses. Tartuff saab rohkelt meediakajastust ning kaebaja oleks saanud piirkonda elama asudes tutvuda Raekoja platsil toimuvate üritustega. Siiani ei ole kaebusi ürituse osas piirkonna elanikelt laekunud. 8.
40. Vaidlusalune otsus oli võimalik väljastada ilma piirkonna elanikke kaasamata. Isegi kui asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud võimalikud puudutatud isikud haldusmenetlusse kaasama, siis ei oleks vastustajal olnud võimalik teada, et kaebaja antud aadressil elamispinda kasutab. Samuti kaalub avalik huvi üles kaebaja esitatud vastuväited. Vastustaja ei andnud vaidlustatud otsusega luba isikuid oluliselt häiriva müra tekitamiseks, kuid möönab, et mõningane isikut häiriv müra võib tekkida. Raekoja platsi lähiümbrus ei ole tüüpiline magalarajoon. Nii näeb ka Tartu Linnavolikogu
41. septembri
42. a otsusega nr 494 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering“ (Tartu linna üldplaneering) Tartu kesklinna mh aktiivse ja alternatiivse kultuurielu toimumiskohana. Tartuff ei ole oma hilise kellaaja poolest ainus üritus Raekoja platsil või selle vahetus läheduses. 8.
43. Tartuff on Tartu linna jaoks oluline üritus, mida külastas
44. a ligi 15 000 külastajat. Tartuffi raames ei toimu vaid filmide vaatamine, vaid ka teised üritused. Suursündmused toovad Tartusse hulgaliselt külalisi, aidates linna tutvustada, ning toetavad ka kohalikku majandust. Kaebaja on välja pakkunud, et Tartuff võiks toimuda elamupiirkondadest eemal, nt lauluväljakul või Eesti Rahvamuuseumi lähedal. Lauluväljak paikneb Supilinnas ning piirneb vahetult elamurajoonidega. Eesti Rahvamuuseum avas uksed alles
45. oktoobril 2016 ning nimetatud ajaks oli Tartuff Raekoja platsil toimunud juba 11 aastat. Tartuffi toimumise ajalise aspekti kohta selgitab vastustaja, et augustikuus on õhtud hämarad, samas piisavalt soojad, et viibida vabas õhus ühe koha peal istudes kogu filmi aja. Kuivõrd suve alguse ja keskpaiga poole on õhtud ja ööd kaua valged, jääks kinosaali efekt saavutamata. 8.
46. Mittevaralise kahju nõudega seonduvalt märgib vastustaja, et vastustaja süüline käitumine on välistatud ning kaebaja ei ole ära tõendanud, milline oli objektiivselt väidetav müra häirivus. KOHTU SEISUKOHT
47. Vaidluse all on, kas Tartu Linnavalitsus andis õiguspäraselt
48. augusti
49. a otsusega nr O-19-0201 loa korraldada pärast kella 22.00 ning puhkepäevadele eelnevatel õhtutel pärast südaööd filmifestivali Tartuff. Samuti, kas vastustaja tekitas kaebajale eelkirjeldatud ajal Tartuffi korraldamise ja müra lubamisega mittevaralist kahju.
50. Tartu linnas ürituste korraldamise ja pidamise nõuded on korrakaitseseaduse (KorS) § 59 lg 1 alusel kehtestatud Tartu Linnavolikogu
51. aprilli
52. a määruses nr 60 „Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded“ (määrus nr 60). Tartu Linnavalitsuse
53. augusti
54. a otsuse nr O-19-0201 on määruse nr 60 § 6 lg-st 1 tulenevalt andnud selleks 3 3-19-1548 pädev isik ning loas on märgitud määruse nr 60 § 6 lg-s 2 sätestatud andmed, kuid kaebaja hinnangul on otsus õigusvastane, kuna vastustaja on kaebaja jätnud haldusmenetlusse kaasamata, kaebajat ei ole enne haldusakti väljastamist ära kuulatud, vastustaja ei ole järginud uurimispõhimõtet ja proportsionaalsuse põhimõtet ning teostanud õigesti kaalutlusõigust. 10.
55. Kaebajat saab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt pidada Tartu Linnavalitsuse
56. augusti
57. a otsusega nr O-19-0201 seonduva haldusmenetluse menetlusosaliseks. Tavapäraselt teatab haldusorgan HMS § 35 lg 2 kohaselt menetlusosalistele haldusakti andmiseks taotluse esitamisest ning peab menetlusosalised HMS § 40 lg-st 1 juhindudes ära kuulama. Kuna aga vaidlusalune otsus puudutab vähemalt kõiki Raekoja platsil ja Raekoja platsi lähedal elavaid isikuid ning seal tegutsevaid asutusi, arvestades filmidest tulenevat ja festivali külastavate isikute põhjustatavat võimalikku häiringut, siis on haldusmenetluse menetlusosaliste arv kindlasti suurem kui 50 ning menetluse võis HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt läbi viia menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata. Kuigi haldusmenetluse seadus ei loetle erandeid, mil võib kõrvale kalduda HMS § 35 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustusest, on ka see analoogia korras tuletatav HMS § 40 lg 3 p-st 6, arvestades, et menetlusest teavitamise peamiseks eesmärgiks on anda menetlusosalistele võimalus esitada haldusmenetluses oma seisukoht. Kuigi haldusorganil on haldusmenetluse seaduses nimetatud erandite puhul õigus kaaluda, kas menetlusosaliste haldusmenetlusest teavitamine ja nende ärakuulamine on vajalik või mitte, oleks see vaidlusaluse otsuse puhul olnud menetlusosaliste suurt arvu arvestades ebamõistlik ja vastustajat liigselt koormav. Samuti, vastustaja on juba teadlik piirkonna elanikele kaasnevast võimalikust häiringust, kuivõrd märgib, et ürituse korraldamisel võib mõningane isikuid häiriv müra tekkida, ning kõikide puudutatud isikute ärakuulamine ei oleks andnud vastustajale olulist täiendavat teavet. Seega ei ole vastustaja kaasamis- ja ärakuulamiskohustust rikkunud. 10.
58. KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Eelnimetatud lõigetes sätestatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on KorS § 56 lg 3 p 2 kohaselt lubatud kohaliku omavalitsuse loa alusel. Vastustaja on vastava loa väljastanud ning on õiguspäraselt KorS § 57 alusel Tartuffi müra häirivuse hindamisel lähtunud keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Vastustaja ei vaidle vastu, et Tartuffi korraldamisega kaasneb mõningane kohalikke elanikke häiriv müra ning ka kohus ei asu teistsugusele seisukohale. Seega ei ole vastustaja HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet täiendava mürataseme mõõtmise ja vaatluse teostamata jätmisega rikkunud. 10.
59. Tartuff on toimunud juba alates
60. aastast, selle toimumise aeg avalikustatakse Tartu linna veebiportaalis „Kultuuriaken“ ning üritus saab iga-aastaselt rohket meediakajastust. Ka juba
61. a suvel korraldatava Tartuffi toimumiskoht ja -aeg on eelnimetatud veebiportaalis nähtav. Seega pidi kaebaja enne Raekoja platsile kolimist arvestama, et vaidlusalune üritus toimub iga suvi. Tartu linna üldplaneeringu lisa 6 „Tartu kesklinna arengustrateegia“ kohaselt on linna eesmärgiks kujundada Tartu kesklinnas välja aktiivsema inimtegevusega linnasüda, tugevdades vaba aja funktsioone, sh suuri inimhulki kokku toovate festivalidega. Kesklinn on ette nähtud aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Kesklinnas elav inimene peab arvestama, et ta ei saa eeldada privaatset ja vaikset elukeskkonda. Kohus nõustub vastustajaga, et Tartuff ei ole ainus avalik üritus, mida Tartu kesklinnas õhtusel ja öisel ajal korraldatakse. Samuti asuvad kesklinnas paljud meelelahutus- ja toitlustusasutused, mis täiendavat müra tekitavad. 4 3-19-1548 Asjakohane ei ole kaebaja viide Tartu linna
62. a mürakaardile, millest nähtuvalt ei erine Raekoja plats mürataseme poolest muudest teeäärsetest piirkondadest. Mürakaart ei kajasta
63. aprilli
64. a seletuskirja kohaselt avalike ürituste mürahäiringuid nende lühiajalisuse ja ajutise iseloomu tõttu (Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/et/tartu-linna2017-strateegiline-murakaart). Tartuff on Tartu linna oluline maineprojekt, mille korraldamine on kohtu hinnangul avalikes huvides ja ilmselgelt suurendab linna atraktiivsust. Kohus ei asu määratlema, kui palju Tartuffil
65. a või varasematel aastatel külastajaid täpselt oli, kuid on selge, et tegemist on laialdast huvi pakkuva üritusega, mille korraldamine õigustab vähest riivet piirkonna elanike õigustele. 10.
66. Kohus möönab, et filmide edastamisega kaasneb tavapärasest mõnevõrra erinev helifoon piirkonnas, kuid arvestada tuleb, et tegemist on ajutise häiringuga ning kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, mis kinnitaks häiringu ilmselget ülemäärasust. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et piirkonnas tavapärasest mõnevõrra suurem müra ei ole oma ajutisest iseloomust lähtuvalt sedavõrd intensiivne, et saaks riivata elanike õigusi ülemääraselt (vt ka Tartu Halduskohtu
67. augusti
68. a määrus, p 8). Lisaks on vastustaja põhjendatult märkinud, et festivali korraldajal on võimalik ka helitaset müra vähendamiseks muuta ning seda õigust on ka ürituse toimumise ajal kasutatud. Seda, et riive ei ole ülemäärane, kinnitab ka asjaolu, et varasemalt ei ole vastustaja kinnitusel festivali osas kaebusi esitatud. Samuti on õigustatud festivali korraldamine õhtusel ja öisel ajal, arvestades, et päeval on väljas liiga valge ning filmid ei pruugi olla ekraanilt hästi nähtavad. Üritust ei ole mõistlik korraldada ka muul ajal kui suvel, kuna sellisel juhul ei võimalda madal välitemperatuur väljas pikemat aega ühes kohas istuda ja filmielamusi nautida. Asjakohaseks ei saa ka pidada kaebaja soovitust edastada filmiheli vaatajatele nt nutiseadmete kaudu kõrvaklappidesse, kuivõrd eelkirjeldatu nõuaks festivali korraldajalt olulisel määral täiendavate kulutuste tegemist vastava tarkvara soetamiseks või väljatöötamiseks. Avalikes huvides filmifestivali korraldamine tegevusloas märgitud kellaajal oli põhjendatud ning kaalub ülesse kaebaja õiguste mõningase riive. 10.
69. Seega on kohus seisukohal, et puudus alus avaliku ürituse pidamise loa andmisest keeldumiseks määruse nr 60 § 7 (eelkõige lg 1 punkt 2) mõttes, sest ürituse toimumisajale kehtestatud tingimused ei olnud õigusvastased. Vaidlusalune haldusakt on proportsionaalne (HMS § 3 lg 2, Eesti Vabariigi põhiseadus § 11) ja kaalutlusvigadeta (HMS § 4 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on Tartu Linnavalitsuse
70. augusti
71. a otsus nr O-19-0201 kaebaja vaidlustatud osas nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane.
72. Lisaks Tartu Linnavalitsuse
73. augusti
74. a otsuse nr O-19-0201 osalise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele on kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendusel, et talle on tekkinud tervisekahju. 11.
75. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt tervise kahjustamise korral. Seega on kahjunõude rahuldamise eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, kahju vältimise või kõrvaldamise võimatus esmaste õiguskaitsevahendite abil ning vastustaja süü tuvastamine. 5 3-19-1548 11.
76. Kuna Tartu Linnavalitsuse
77. augusti
78. a otsus nr O-19-0201 on kaebaja vaidlustatud osas õiguspärane, s.t puudub vastustaja tegevuse õigusvastasus, siis on kahju hüvitamise üks imperatiivne eeldus täitmata. 11.
79. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks, ei ole üritusega kaasnevaid mürahäiringuid alust pidada sedavõrd oluliseks, et kaebaja tervise kahjustumise riski võiks väidetava mürahäiringu kestvust arvestades pidada usutavaks. Mitte igasugune põhiõiguste riive ei ole selline, mis toob endaga kaasa kahju hüvitamise rahas, vaid see oleneb asjaoludest ning mh ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele (RVastS § 9 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi
80. juuni
81. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13;
82. märtsi
83. a otsus asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2). Samuti oli kaebajal võimalik endal mürahäiringuid vähendada abivahendite, nt kõrvatroppide kasutamisega (vt ka Tartu Halduskohtu
84. augusti
85. a määrus, p 8). Kuigi kõrvatroppide kasutamine ei pruukinud mürahäiringuid täies ulatuses kõrvaldada, vähendas see häiringuid tõenäoliselt määral, mis võimaldas kaebajal paremini magada. Lisaks on vastustaja proovinud kaebajale negatiivseid mõjutusi vähendada, olles avatud ettepanekutele järgmise aasta festivali planeerimisel ning edastades Tartuffi korraldajale ettepanekud helitaseme muutmiseks, millest festivali korraldajad ka lähtusid.
86. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6