Obsah (5)

§ 459§ 129§ 173§ 174§ 163

2-19-13541 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 2-19-13541 Kohtuasja number Otsuse avalikult teatavaks 19. veebruar 2020, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohu

) § 404 lg 1 alusel. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Hageja palub välja mõista elatise miinimummääras. Kostja väitel ei võimalda tema majanduslik olukord sellises ulatuses elatist maksta.

1. Riigikohus on leidnud, et kohus võib PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale kuusissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole alust jätta temalt välja mõistmata elatist alammääras (RKTKo-d 3-2-1-118-12 p-d 14, 15 ja 3-2-1-160-12 p 17).
2. Kostja väite osas, vabastada teda ülalpidamiskohustuse täitmisest kuni töö leidmiseni, märgib kohus, et PKS § 103 lg 1 (ülalpidamisnõude piiramine) sellist võimalust ette ei näe. PKS § 103 lg 2 järgi ei kohaldata lõiget 1 vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu. Töövõimetoetuse andmekogu andmete alusel on kostja töövõime hinnatud osaliseks ja talle makstakse töövõimetoetust perioodil 31.10.2018-30.10.2020 keskmiselt 208, 02 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et kostjale on määratud puudega täiskasvanu toetus 30, 17 eurot kuus. EMTA andmetel on kostjale perioodil 01.11.2018-30.11.2019 teostatud väljamakseid 2087, 30 eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks 173, 94 eurot kuus. Seega on kostja keskmiseks sissetulekuks kuus kokku 412, 13 eurot. Kostjal ei ole muud vara, sh. kinnistuid ega sõidukeid.
3. Kuna kostjal on osaline töövõime kaotus, siis järelikult on olemas mõjuv põhjus, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud alammäära. Lisaks peab kostja üleval pidama lisaks hagejale veel ühte last. Kohus leiab, arvestades et kostjal tuleb ülalpidamist anda kahele lapsele, kostja sissetulek on käesoleval ajal ca 412,13 eurot kuus ja muud vara mille arvelt elatist tasuda kostjal ei ole, tuleb elatist vähendada alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma elatist 135 eurot kuus. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu ning kostjal on võimalik tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid käsutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on 2 2-19-13541 leidnud, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-118-12 p 15).Vanemat ei saa panna olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita.
4. Riigikohus on leidnud, et käesoleval ajal on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot kuus, mis jagatuna võrdselt mõlema vanema vahel teeks ühe vanema kohustuseks 143, 50 eurot (RKTKo 3-2-1-174-16 p 14). Nii eeltoodud lahendis, kui ka lahendis nr. 3-2-1-35-17 p 30 on välja toodud, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Eeltoodud lahendite tegemisest on küll mitu aastat möödunud, kuid elatise miinimummäära ja lapse ülalpidamiskulude proportsioon lahendites toodud uuringu järgi ei ole olulises ulatuses muutunud.
5. Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda

§-de 497 ja 459 alusel. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega võivad mõlemad pooled

§ 459

lg-s 1 ettenähtud eelduste olemasolul taotleda kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist (suurendamist või vähendamist). Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Hageja palus esialgses hagis välja mõista kostjalt elatise miinimummääras (9*270). Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3