← Eesti

3-20-577/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-577 Määruse kuupäev

  1. aprill 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Mäeotsa Mahetalu OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
  2. veebruari
  3. a otsuse nr 12-6/19/329 osaliseks tühistamiseks ning toetuse määramiseks RESOLUTSIOON
  4. Tagastada Mäeotsa Mahetalu OÜ kaebus.
  5. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot Mäeotsa Mahetalu OÜ arvelduskontole nr EE152200221064597707 pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras
  7. veebruari
  8. a otsusega nr 12-6/19/329 osaliselt ja suunas väljamaksmisele mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse 289 taotlejale kokku summas 2 806 590 eurot ja 26 senti, sh Mäeotsa Mahetalu OÜ-le (kaebaja) summas 1413 eurot ja 75 senti, ning jättis 289 taotlejalt alusetult saadud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse summas kokku 8420 eurot ja 32 senti tagasi nõudmata, kuna alusetult saadud toetus taotleja kohta ei ületa 100 eurot. Muu hulgas jättis PRIA rahuldamata kaebaja köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eest mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse ning kohaldas kaebaja suhtes lisakaristust summas 7788 eurot, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele. Otsuse kohaselt see summa tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus seoses taotlustega, mille ta esitab järgneva kolme kalendriaasta jooksul.
  9. PRIA teavitas
  10. jaanuari
  11. a teatisega nr 6-19/20/122 kaebajat talle määratud toetuste tasaarveldamisest võlgnike registris oleva PRIA
  12. veebruari
  13. a otsusest nr 12-6/19/329 tuleneva tagasinõudega kokku summas 5287 eurot ja 50 senti. 3-20-577
  14. Kaebaja esitas PRIA-le
  15. veebruaril 2020 vaide PRIA
  16. veebruari
  17. a otsuse nr 12-6/19/329 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kohaldati kaebajale lisakaristust summas 7788 eurot ja millega jäeti kaebajale mahepõllumajandusega jätkamise toetus 12,98 ha põldherne kasvatamise eest määramata, ning vastava toetuse määramiseks. Ühtlasi on vaides märgitud, et vaide esitamise tähtaeg tuleks lugeda järgituks või alternatiivselt taotleb kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja põhjendab, et PRIA
  18. veebruari
  19. a otsusest nr 12-6/19/329 ei ilmnenud kaebajale arusaadavalt, et lisaks toetuse mittemaksmisele rakendatakse kaebaja suhtes halduskaristust, mis võrdub kogu toetuse summaga ning see ilmnes kaebajale alles PRIA
  20. jaanuari
  21. a teatisest nr 6-19/20/
  22. PRIA
  23. veebruari
  24. a otsus nr 12-6/19/329 on eelhaldusakt ning alles eelhaldusakti ja PRIA
  25. jaanuari
  26. a teatise nr 6-19/20/122 koostoime tulemusena selgus, et kaebaja õigusi rikutakse.
  27. PRIA jättis
  28. märtsi
  29. a otsusega nr 12-4/20/87-1 kaebaja taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel. PRIA põhjendab, et PRIA
  30. veebruari
  31. a otsus nr 12-6/19/329 on kaebajale elektrooniliselt kätte toimetatud
  32. veebruaril 2019 ning eelnimetatud otsuse peale vaide esitamise tähtpäev oli HMS §-st 75 tulenevalt
  33. märts
  34. Vaie on esitatud aasta aega hiljem, mistõttu on vaide esitamise tähtaega ületatud. PRIA
  35. jaanuari
  36. a teatis nr 6-19/20/122 on informatiivse sisuga teade toetuste tasaarveldamisest ning lõplik haldusakt on PRIA
  37. veebruari
  38. a otsus nr 12-6/19/
  39. Vaidlustatud otsuses on ära toodud kõik puudused ja rikkumised, mis vaide esitaja
  40. a toetustaotluste menetlemise käigus on tuvastatud, samuti puudustega kaasnevad vähendamised, sh lisakaristuse kohaldamine summas 7788 eurot. Vaide esitamise tähtaja kulgemine ei ole seatud sõltuvusse sellest, millal vaide esitaja jõuab selgusele, kas otsus rikub tema õigusi või mitte. Olukorras, kus kaebajal oli raske mõista otsuse sisu, oli tal võimalus pöörduda õigusnõustaja või PRIA poole ning seejärel otsustada vaidlustamise küsimuse üle.
  41. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  42. märtsil 2020 kaebuse, milles palub tühistada PRIA
  43. veebruari
  44. a otsus nr 12-6/19/329 osas, millega kohaldati kaebajale lisakaristust summas 7788 eurot ja millega jäeti kaebajale määramata mahepõllumajandusega jätkamise toetus 12,98 ha põldherne kastavamise eest, kohustada PRIA-t määrama vastav toetus ning tuvastada, et kaebaja esitas
  45. veebruaril 2020 PRIA-le vaide tähtaegselt või ennistada vaide esitamise tähtaeg.
  46. PRIA esitas kohtule
  47. aprillil 2020 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
  48. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on esitanud HKMS § 37 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel nõuded PRIA
  49. veebruari
  50. a otsuse nr 12-6/19/329 osaliseks tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks määrata kaebajale mahepõllumajandusega jätkamise toetus 12,98 ha põldherne kasvatamise eest. Kuigi kaebaja palub lisaks esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudele tuvastada, et ta esitas
  51. veebruaril 2020 PRIA-le vaide tähtaegselt või ennistada vaide esitamise tähtaeg, ei käsitle kohus kaebaja taotlusi eraldiseisvate nõuetena. Kohtule ei nähtu, et see oleks ka kaebaja tahe. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise ning kohus hindab seda tühistamis- ja kohustamisnõude lubatavuse kindlakstegemisel. 2 3-20-577
  52. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg-s
  54. Kaebaja esitas PRIA-le
  55. veebruaril 2020 vaide ning vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse, kuid PRIA jättis
  56. märtsi
  57. a otsusega nr 12-4/20/87-1 kaebaja taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastas kaebaja vaide. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui isiku vaie on tagastatud, on lubatav siis, kui vaie on tagastatud ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi
  58. oktoobri
  59. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
  60. septembri
  61. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Seega peab kohus hindama, kas PRIA
  62. märtsi
  63. a otsus nr 12-4/20/87-1 on õiguspärane.
  64. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
  65. PRIA on õigesti leidnud, et kaebajale õiguslikke tagajärgi toov lõplik haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes on PRIA
  66. veebruari
  67. a otsus nr 12-6/19/329, kuivõrd eelnimetatud otsusega lahendati kaebaja toetustaotlus, määrati kaebajale lisakaristus summas 7788 eurot ning otsustati eelnimetatud summa tasaarvestamine mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele kaebajal on õigus seoses taotlustega, mille ta esitab järgneva kolme kalendriaasta jooksul. PRIA
  68. jaanuari
  69. a teatis nr 6-19/20/122 on üksnes informatiivse tähendusega toiming, millega teavitati kaebajat PRIA
  70. veebruari
  71. a otsusega nr 12-6/19/329 määratud lisakaristusest tulenevast toetuste tasaarveldamisest summas 5287 eurot ja 50 senti. Teatisega ei reguleeritud täiendavalt kaebaja õigusi või kohustusi ning PRIA
  72. veebruari
  73. a otsus nr 12-6/19/329 ei ole teatisele eelnenud eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes. Kaebaja pidi oma õiguste kaitseks vaidemenetluses vaidlustama üksnes PRIA
  74. veebruari
  75. a otsust nr 12-6/19/
  76. Seega tuleb vaide esitamise tähtaja kulgemist arvestada kaebajale viimati nimetatud haldusakti kättetoimetamisest.
  77. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kuna kaebaja on andnud PRIA-le nõusoleku otsuste teatavakstegemiseks elektroonilise kättetoimetamisega ning PRIA saatis kaebaja e-posti aadressile
  78. veebruaril 2019 teate PRIA
  79. veebruari
  80. a otsuse nr 12-6/19/329 resolutsioonist ja vaidlustamise korrast, andes ühtlasi teada, et otsus on kättesaadav elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu, on vaidlustatud otsus kaebajale kätte toimetatud
  81. veebruaril 2019 (ELÜPS § 10 lg 2 ja lg 3 p 2). PRIA
  82. veebruari
  83. a otsuse nr 12-6/19/329 peale vaide esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema
  84. veebruaril 2019 ning möödus
  85. märtsil
  86. Seega on PRIA
  87. märtsi
  88. a otsuses nr 12-4/20/87-1 õigesti leidnud, et kaebaja esitas vaide
  89. veebruaril 2020 ligikaudu aasta võrra tähtaega ületades.
  90. HMS §-st 77 ja § 34 lg-st 1 tulenevalt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel vaide esitamise tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada 3 3-20-577 nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ei saanud isik aru haldusakti vaidlustamise vajadusest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  91. jaanuari
  92. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17;
  93. juuni
  94. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
  95. mai
  96. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kaebaja põhjendab vaide hilinenult esitamist sellega, et PRIA
  97. veebruari
  98. a otsusest nr 12-6/19/329 ei ilmnenud arusaadavalt, et kaebaja suhtes kohaldatakse halduskaristust. Kaebaja märgib, et eelnev ilmnes talle alles PRIA
  99. jaanuari
  100. a teatisest nr 6-19/20/
  102. PRIA
  103. veebruari
  104. a otsuses nr 12-6/19/329 on selgelt märgitud, et kaebaja suhtes kohaldatakse lisakaristust summas 7788 eurot ning et see summa tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele kaebajal on õigus seoses taotlustega, mille ta esitab järgneva kolme kalendriaasta jooksul. Asjaolu, et PRIA oleks saanud lisakaristuse määramise haldusaktis selgemalt esitada ning et kaebaja jaoks võis haldusaktist mõnevõrra raskendatud olla otsust lisakaristuse määramise kohta üles leida, ei õigusta vaide tähtaja sedavõrd pikka ületamist. PRIA
  105. veebruari
  106. a otsus nr 12-6/19/329 on kaebajat puudutavas osas 1,5 lk pikk ning seda lugedes selgub üheselt, mis tagajärjed kaebajale otsusega kaasnevad. Otsusega hoolikalt tutvudes ei saa eeltoodu isikule arusaamatuks jääda. PRIA on
  107. märtsi
  108. a otsuses nr 12-4/20/87-1 õigesti märkinud, et olukorras, kus kaebajal oli tõepoolest raske PRIA
  109. veebruari
  110. a otsuse nr 12-6/19/329 sisu mõista, oli tal võimalik pöörduda õigusnõustaja või PRIA poole ning seejärel otsustada haldusakti vaidlustamise küsimuse üle. Kaebajal oli võimalus oma kohustuste ulatuse osas oluliselt varem kui pärast PRIA
  111. jaanuari
  112. a teatisega nr 6-19/20/122 tutvumist PRIA poole pöörduda. Vaidlustatud otsuses on selgelt välja toodud ka edasikaebamise kord ning tähtaeg.
  113. Kaebaja soovib
  114. veebruari
  115. a vaides ja kohtule esitatud kaebuses vaidlustada PRIA
  116. veebruari
  117. a otsust nr 12-6/19/329 ka osas, millega jäeti kaebajale määramata mahepõllumajandusega jätkamise toetus 12,98 ha põldherne kastavamise eest, kuid selles osas ei ole kaebaja väitnud, et ei saanud PRIA
  118. veebruari
  119. a otsusest nr 12-6/19/329 pärast sellega tutvumist aru. Samuti ei ole kaebaja selles osas PRIA-le vaide hilinenult esitamist põhjendanud ning ka kohtule ei ilmne, et vaide hilinenult esitamine oleks õigustatud.
  120. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA jättis õigesti kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse mõjuva põhjuse puudumise tõttu rahuldamata. Kuna HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistada, on kaebaja vaie ka õiguspäraselt tagastatud.
  121. Arvestades, et PRIA
  122. märtsi
  123. a otsus nr 12-4/20/87-1 on õiguspärane, ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks lugeda ning kohus tagastab Mäeotsa Mahetalu OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  124. Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.