← Eesti

2-19-9059/25

Obsah (10)§ 217§ 221§ 128§ 127§ 115§ 218§ 101§ 220§ 14§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Otsuse teatavaks tegemise aeg 29. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviila

) § 365 lg-le 1. Maakohus käsitles esmalt sõiduki mootoriketi (jõuajami keti) purunemisest tulenevat nõuet. Selleks tuvastas maakohus, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama ning leidis, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ja kostja rikkus puudusest teavitamise kohustust. Kuna müügilepingus puuduvad täpsemad kokkulepped sõiduki omaduste kohta, pidi sõiduk vastama vähemalt keskmisele kvaliteedil (

§ 217lg 1 ja § 77 lg 1).

Vähem kui 3000 km sõitmise järel mootoriketi purunemine ja sõiduki seeläbi kasutamiskõlbmatuks muutumine ei ole käsitatav tavapärase kulumisena/keskmise kasutatud auto kvaliteedina ligi 6 aasta vanuse ja korralikult hooldatud sõiduki puhul. Vastavalt kohtupraktikale tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada. Kuna kostja kinnitusel oli sõiduk enne müüki läbinud hoolduse, pidi mootoriketi purunemine olema tingitud sõiduki puudusest, mitte selle tavapärasest kulumisest. Vaidlusaluse sõiduki hooldusvälp on 30 000 km või kaks aastat, sõltuvalt kumb enne täitub. Hageja ei ole sõidukit kasutanud pika aja jooksul ega intensiivselt, mis annaks alust lugeda sõiduki mootoriketi purunemise tavapärasest kasutamisest tingitud kulumiseks. Kostja rikkus hageja ja liisinguandja teavitamiskohustust, sest oleks kasutatud autode müüjana pidanud neid teavitama võimalikust moorotiketi purunemise võimalusest. Kostja ei ole tõendanud, et täitis oma teavitamiskohustuse. Kostja esindaja kinnitusel puudutati keti purunemise teemat auto ülevaatusel üksnes põgusalt. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja kirjeldas sõiduki puuduseid üldsõnaliselt ega tõendanud sõidukil puuduse esinemist müügilepingu sõlmimise hetkel. Poolte ekirjavahetuses on pooled olnud küll erinevatel seisukohtadel mootoriketi purunemise osas, kuid kostja pole kordagi väitnud, et hageja poleks oma etteheiteid piisavalt täpselt kirjeldanud või et need oleks muul viisil arusaamatud. Olukorras, kus kostja sõiduki müügihetkel mootoriketi korrasolekut ja kulumist ei kontrollinud ning hooldatud sõiduki mootorikett purunes võrreldes hooldusvälbaga väga lühikese aja ja vahemaa möödudes pärast sõiduki müüki, tuleb eeldada, et sõiduki mootoriketi purunemiseni viinud puudus või selle põhjus eksisteeris ka müügi hetke seisuga. Kostja kasutatud autode müüjana ei ole esitanud tõendeid, et mootoriketi purunemiseni oleks viinud sõiduki kasutamise käigus toimunud väline mõjutus. Kostja rikkus müügilepingust tulenevaid kohustusi sellega, et müüs hagejale teavitamiskohustust nõuetekohaselt täitmata sõiduki, millel ilmnes mootoriketi purunemiseni viinud varjatud puudus, seega on hagejale üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. Maakohus leidis, et parandamise nõude eeldused on

§ 221

lg 1 järgi täidetud ja kostjat tuleb kohustada omal kulul parandama sõiduki jõuajamil esinevad vigastused, mis tekkisid jõuajami keti purunemise tagajärjel. Primaarnõude rahuldamise tõttu ei pea tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-st 8 järgi alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seejärel käsitles maakohus hageja nõuet parandada sõiduki tagumise veermiku rikked ja vahetada parem tagumine õhkpadi. Maakohus tuvastas, et kostja on hageja nõude vabatahtlikult täitnud, mistõttu tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Viimasena käsitles maakohus hageja nõuet asendussõiduki üürikulu hüvitamiseks ja leidis, et see on põhjendamata. Asendussõiduki üürikulu ei ole käsitatav kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantava mõistliku kuluna

§ 128lg 3 mõttes.

Samuti ei ole põhjuslikku seost hageja asendussõiduki kasutamisega tekkiva kahju ja kostja rikkumise vahel, sest kahju põhjustas hageja enda tegevusetus. Hagejal on olnud piisavalt aega enne 13. juunit 2019 lasta sõiduk parandada kolmandal isikul ning asuda seejärel ka sõidukit kasutama. Esmakordselt tõstatas hageja asendussõiduki üürikulu teema sellises menetlusstaadiumis, kui kostja oli juba hagile vastanud. Seetõttu ei vasta hageja täiendav kahjunõue kahju ettenähtavuse kriteeriumile (

§ 127lg 3). Ka ei ole kahju tekkimine hagejale tõendatud, kuna üürilepingu 4

(9)asendussõiduki üürimiseks on sõlminud SÕ enda nimel. Seda asjaolu ei muuda hageja esitatud e-kirjas avaldatu või arvete väljastamine isikule, kes ei ole lepingupooleks. Apellatsioonkaebus
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus põhjendamatult, et praegusel juhul tuleb asjaolusid arvestades eeldada, et mootoriketi purunemiseni viinud puudus või selle põhjus eksisteeris sõidukil ka müügi hetkel. Seadusest sellist eeldust ei tulene ja see on vastuolus tõendamisreeglitega. Maakohtu otsusest ei nähtu, milline konkreetne puudus põhjustas mootoriketi purunemise. Piisav ei ole üldsõnaline seisukoht, et sõidukil olid müügi hetkel varjatud puudused, mis viisid mootoriketi purunemiseni. Maakohus hindas sõiduki keskmisele kvaliteedile vastavust vastuoluliselt ja valesti. Kuigi maakohus märkis lahendis, et ei saa eeldada, et ettenähtud hooldusvälba jooksul ei pea kasutatud sõidukil mistahes detaile välja vahetamata, siis antud juhul oleks see maakohtu arvates ikkagi pidanud nii olema. Maakohus jättis tähelepanuta, et sõiduk läbis küll peale müüki kahe kuuga ligi 3000 kilomeetrit, kuid kogu läbitud kilometraaž oli selleks hetkeks kokku 188 584 km. Seega tuleb hinnata sõiduki kvaliteeti ja vastavust 188 584 km läbinud sõidukiga. Pooled ei leppinud kokku täiendavas garantiis. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates valesti, et kostja ei täitnud teavitamiskohustust. Kostja esitas tõendi, millest nähtub, et hageja oli teadlik, et tema omandatud sõiduki tüübil võivad esineda probleemid mootoriketiga ning selgitati ka seda, et keti vahetu kontrollimine müügi hetkel ei ole võimalik, kuna see eeldab mootori maha võtmist ja avamist. Vaatamata sellele soovis hageja sõiduki liisinguettevõtte vahendusel omandada. Vastuapellatsioonkaebus
  2. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 4850 eurot välja mõistmata ja menetluskulud poolte endi kanda ning teha uue otsuse, millega hagi vaidlustatud osas rahuldada või saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ühes vastuapellatsioonkaebusega esitas hageja uued tõendid (Easy Car Rent OÜ kinnituse Tallinna Ringkonnakohtule ja OÜ ALERT AUTO
  3. juuni
  4. a ekiri). Vastuapellatsioonikaebuse väidete kohaselt jättis maakohus asjas olulise tõendi hindamata ja tuvastas valesti, et asendussõiduki üüris hageja juhatuse liige SÕ kui füüsiline isik. Hageja esitas
  5. septembri
  6. a menetlusdokumendis Easy Car Rent OÜ esindaja e-kirja, milles kinnitatakse, et asendussõiduk on üüritud hagejale ja kõik arved on tasunud hageja. Maakohus seda tõendit ei hinnanud, vaid järeldas põhjendamatult, et hageja ei tõendanud asendussõiduki üürimist. Maakohus leidis ekslikult, et asendussõiduki üürikulu ei olnud kostjale ettenähtav. Kuna hageja on juriidiline isik, pidi kostjale olema arusaadav, et hageja kasutab sõidukit oma majandustegevuses. Seega pidi olema kostjale ettenähtav, et kui hageja ei saa sõidukit enam kasutada, vajab hageja mingit teist sõidukit. Eelnevat kinnitab ka see, et kostja andis hagejale peale sõiduki mootoriketi purunemist kasutada asendussõiduki Mercedes-Benz, mida hageja sai kasutada kuni
  7. juunini 2019, mil kostja nõudis kõnealuse auto tagastamist. Kohtupraktika kohaselt loetakse asendusasja üürikulu, kui asja ei ole võimalik kasutada, vajalikuks kuluks

§ 128lg 3 mõttes.

Kuna kostja kohustuse rikkumine on tõendatud, on ilmselge, et sellest tulenevalt tekkisid hagejal ka asendussõidukiga seoses kulutused. Põhjuslik seos kostja kohustuse rikkumise ning hageja tehtud kulutuste näol on seega olemas ja tõendatud. 5

(9)Vastused kaebustele
  1. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu. apellatsioonkaebusega esitatud uued tõendid vastu võtmata. Kostja palus jätta ühes Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja kohustuse täitmise nõude. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab osaliselt alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude. Muus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, jääb maakohtu otsus muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat oma kuludega parandama sõiduki tagumise veermiku rikked (TsMS § 456 lg 4). TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  3. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet kohustada kostjat parandama sõiduki jõuajamil esinevad vigastused. Kolleegiumi hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, menetledes ebaselget nõuet. Maakohtule esitatud kohustuse täitmise nõue on liiga üldine, mis hagi rahuldamise korral võib tekitada ebaselgust kohtulahendi sundtäitmisel (TsMS § 442 lg 5). Apellatsiooniastmes saab eeltoodud rikkumise kõrvaldada ja hagejale anti võimalus oma nõuet täpsustada (TsMS § 340¹ lg 1; vt
  4. detsembri
  5. a määruse p 7; tl-d 128-129). Hageja esitas järgmises sõnastuses täpsustatud nõude: „Kohustada OÜ ALERT AUTO kõrvaldama esimesel võimalusel omal kulul sõiduautol BMW 525xd (reg nr XXXXXX) esinevad puudused, s.o parandama omal kulul sõiduki jõuajami ajastusketi (mootoriketi) purunemise tagajärjel tekkinud jõuajami kahjustused (sh vahetama välja/parandama purunenud mootoriketi) ning taastama sõiduki jõuajam töötavasse seisukorda, s.o seisukorda, mis võimaldab sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada“ (vt hageja
  6. detsembri
  7. a menetlusdokument; tl-d 130 ja pöördel). 8.
  8. Kolleegiumi hinnangul on täpsustatud nõue täitmiseks ebaselge. Ka praeguses asjas vaidlesid pooled maakohtus selle üle, kas kostja on nõuetekohaselt parandanud sõiduki tagumise veermiku rikked (vt maakohtu otsuse p-d 60-61). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kohustuse täitmise nõude osas võimalik määratleta, millised kahjustused kuuluvad parandamisele ja milline seisukord vastab sõiduki sihtotstarbelisele kasutamisele. Hagiesemes ei ole esitatud viisi, kuidas hageja arvates täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. 8.
  9. Kuna hageja lepingu täitmise nõuet ei saa selle ebaselguse tõttu menetleda, siis tuleb hinnata hageja alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõuet. Esitatud asjaolude järgi on vaidluse all olevad kulutused tegemata, st hageja nõuab puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist. Selliste kulutuste hüvitamist saab nõuda

§ 115

lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Riigikohus on märkinud, et

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115lg 1); 6

(9)• • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19): • • • puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); • sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); • ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

8.

  1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja mittevastavuse lepingutingimustele nõuetekohaselt tuvastanud. Tegemist on lepingu rikkumisega, mille eest müüja vastutab. Kolleegium leiab, et maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et vähem kui 3000 km sõitmise järel mootoriketi purunemine ja sõiduki seeläbi kasutamiskõlbmatuks muutumine ei ole käsitletav tavapärase kulumisena ega keskmise 6 aasta vanuse ja korralikult hooldatud sõiduki kvaliteedina. Kostja rikkumine seisnes selles, et ta ei täitnud nõuetekohaselt oma teavitamiskohustust, et informeerida hagejat võimalikest kontrollimatutest riskidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ja seda ei korda (TsMS § 654 lg 6). 8.
  2. Hindamisel, kas asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine, tuleb mh arvestada poolte kohustusi lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Kuigi maakohus ei viidanud

§-le 14, on ta vaatamata sellele õigesti kohaldanud

§ 217

. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust lepingueelsete läbirääkimise sätetega. Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt

§ 14

lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lisaks teavitamiskohustusele näeb

§ 14

lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710/105, p-d 25.1 ja 25.2; vt ka
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-14, p 12). Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Ka

§ 14

lg 2 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel esitada

§ 115alusel kahju hüvitamise nõue. 7

(9)Kolleegium leiab, et

§ 14

lg-test 1 ja 2 tulenes kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale müüjale kohustus teavitada hagejat mootoriketi purunemisega seotud riskist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja seda ei teinud (vt maakohtu otsuse p 54). Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme. 8.

  1. Maakohus leidis, et alusetu on kostja etteheide, et tema vastutuse eeldusena pole maakohus tuvastanud mootoriketi purunemise põhjust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest kostja esindaja on ise sidunud mootoriketi purunemise sõiduki kulumise ja läbisõiduga (nn varjatud puudus, mis esines juba asja üleandmise hetkel). Hageja tugines eeltoodud asjaolule ning tõendas oma väidet e-kirjaga (tl 24). Maakohus on õigesti jaganud poolte tõendamiskoormise ning pole eeltoodud asjaolude tuvastamisel kohaldanud tarbijalemüügi sätteid. Kui kostja leidis, et selle rikke põhjuseks oli muu asjaolu, tulnuks tal oma väidet tõendada (TsMS § 230 lg 1). Hageja ei pea tõendama, et mootorikett ei saanud puruneda mingil muul (alternatiivsel) põhjusel. 8.
  2. Hageja on esitanud kostjale nõudekirja puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 26-27 pöördel). Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hageja on puuduste esinemisest kostjat teavitanud ja puudusi kirjeldanud (maakohtu otsuse p 58). Kolleegium sellest ka lähtub.
  3. Järgnevalt hindab ringkonnakohus kahju suurust. Esmalt nõudis hageja kostjalt kahjuhüvitisena 4470,29 eurot (vt hageja
  4. juuni
  5. a menetlusdokument; tl 39). Ringkonnakohtu menetluses vähendas hageja nõuet ja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 3201,08 eurot ja loobub 1269,21 euro osas nõudest (vt hageja
  6. jaanuari
  7. a menetlusdokument; tl 141-142). 9.
  8. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on jätnud tähelepanuta, et maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis sõiduki veermiku remontimise (parema tagumise õhkpadja vahetus) kohustamise nõude rahuldamata. Seega ei saa hageja selles osas, s.o 628,99 eurot, kahju hüvitamise nõudest loobuda. Ringkonnakohus saab võtta vastu hagist loobumise 640,22 euro nõude osas (pakkumise nr 1013 käibemaks) ja selles osas menetluse lõpetada (TsMS § 431 lg 1). TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kolleegium leiab, et puuduvad asjaolud, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta osaline hagist loobumine vastu võtmata. Seega tuleb osaline hagist loobumine vastu võtta ja menetlus kahjuhüvitise 640,22 euro väljamõistmise osas lõpetada (TsMS § 431 lg 1). 9.
  9. Hageja nõuab asja parandamise kuluna 3201,08 eurot pakkumise nr 1013 alusel (tl 28). Varaliseks kahjuks on puuduse kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnanguline maksumus. Hageja nõuab maksumust käibemaksuta. Hageja on esitanud vaidluse all oleva puuduse kõrvaldamise võimaliku maksumuse kohta kolm hinnapakkumist: 1) pakkumine nr P001999 summas 2869,35 eurot (tl 21); 2) pakkumine nr P002000 summas 1808,54 eurot (tl 22); 3) pakkumine nr 1013 summas 3201,08 eurot (tl 28). Hageja ei ole põhjendanud, miks peaks asja kordategemise kulu tulenema just kõige kallimast pakkumisest. Kostja väitel on 1808,54 eurot minimaalne sõiduki kordategemise kulu. Hageja ei ole tõendanud, et asja ei ole võimalik korda teha pakkumises nr P002000 toodud maksumusega. Arvestades kahju hüvitamise eesmärki, rahuldab ringkonnakohus hageja nõude kostjalt kahjuhüvitise 1808,54 euro väljamõistmiseks.
  10. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja asendusauto üürimise kulu 4850 euro hüvitamiseks rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohtu lõppjäreldus nõude rahuldamata jätmiseks on õige, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. 8

(9)10.1. Maakohus jättis asendusauto üürimise kulu nõude rahuldamata põhjustel, et: tegemist ei ole mõistliku kuluga

§ 128

lg 3 mõttes; selline kahju ei saanud olla kostjale ettenähtav

§ 127

lg 3 mõttes; ning kuna rendilepingu pooleks on SÕ, siis ei ole kahju hagejale tekkinud. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asendusauto rendilepingu pooleks ei ole hageja, mistõttu ei saanud hagejale hüvitatavaid kulusid tekkida. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata

  1. septembri
  2. a e-kirja, rikkudes sellega TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 sätteid. Kolleegiumi hinnangul tõendab viidatud e-kiri, et lepingu pooleks on hageja, kes tasub ka asendusauto üürimise kulud. 10.
  3. Kuigi maakohus on eeltoodud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme, siis see ei viinud nõude ebaõige lahendamiseni. Kolleegiumi hinnangul tuleb kulutuste hüvitamise nõude lahendamisel kohaldada

§ 132

lg-t 4, mille esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks (vt 13. detsembri 2019. a määruse p 9; tl-d 128-129).

§ 132

lg 4 esimese lause kohaldamise eelduseks on see, et asi oli isikule vajalik või kasulik. Selle sätte tähenduses peab kahjustatud asi olema isikule tarviklik või tulus majandus- või kutsetegevuse või tööga võrreldaval põhjusel. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud, sest hageja ei ole tõendanud, et hageja majandustegevuses on sõiduki kasutamine vajalik (vt 19. augusti 2019. a menetlusdokumendi p 1.2, tl 68 pöördel).

§ 132lg-s 4 sätestatud eeldusi pidi tõendama hageja. Tulenevalt Ts

MS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Hageja ei ole tõendanud, et ITlahenduste ja tehnilise toe pakkumise teenuse osutamisel on hagejale sõiduk vajalik (TsMS § 5 lg 2). Seega jääb hageja nõue asendusauto kulutuste hüvitamiseks rahuldamata.
  3. Hageja esitas
  4. jaanuaril 2020 taotluse riigilõivu 50 euro tagastamiseks seoses nõudest 1269,21 euro osas loobumisega (tl tl-d 141-142). Ringkonnakohus saab loobumise vastu võtta ja menetluse lõpetada 640,22 euro osas (vt otsuse p 9.1). Tsiviilasjalt, mille hind on kuni 9000 eurot, tuleb tasuda riigilõivu 500 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 eurot 550 eurot. Hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi osaliselt rahuldamisele, s.o (50/2) 25 euro tagastamise osas. Riigilõivu tagastamise taotluse osaline rahuldamata jätmine ei ole vaidlustatav (TsMS § 150 lg 8).
  5. Ringkonnakohus muudab maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Hageja esitas hagi, mille hinnaks oli selle esitamise ajal 9320,29 eurot. Hageja hagi rahuldatakse osaliselt (1808,54 eurot) 19 % ulatuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4 jäävad esimese astme menetluskuludest 19 % kostja kanda ja 81 % hageja kanda. Kaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kummagi poole kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.