Obsah (9)

§ 187§ 371§ 168§ 663§ 67§ 62§ 463§ 181§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-14146

) § 68 lõike 4 teine lause, § 390 lõike 1 esimene lause). Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused 2 Vastavalt

§ 187

lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu 01.11.2019 määrus 1. 14.09.2019 esitas hageja maakohtule avalduse kostja vastu Tallinna üürikomisjoni 23.08.2019 otsuse nr 11-1/20/19 tühistamiseks. 2. Harju Maakohus keeldus 01.11.2019 määrusega avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lõike 1 punkti 4 alusel.

Kohus tugines üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 lõikele 1 ja märkis, et üürivaidluse asja nr 11-1/20/19 materjalidest nähtub, et hageja on kinnitanud Tallinna üürikomisjoni 23.08.2019 otsuse kättesaamist 23.08.

1. Seega oli hagejal võimalik hagi kohtusse esitada hiljemalt 12.09.
2. Hagi esitati 14.09.2019, mistõttu on see esitatud hilinenult. ÜVLS § 22 lõike 1 alusel on Tallinna üürikomisjoni 23.08.2019 otsus asjas nr 11-1/20/19 jõustunud 13.09.
3. Tulenevalt ÜVLS § 23 lõike 1 järgi on komisjoni jõustunud otsus pooltele täitmiseks kohustuslik ning sama sätte lõike 2 järgi pärast otsuse jõustumist ei või pooled esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest. 3.

§ 168lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud, seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. XX 14.11.2019 määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. 14.11.2019 esitas hageja määruskaebuse maakohtu 01.11.2019 määrusele ja 25.11.2019 kaebuse täienduse. Hageja palub ennistada hagi esitamise tähtaeg ja võtta hagi menetlusse.
2. Hageja sai üürikomisjoni otsuse kätte 23.08.2019 ning arvestas edasikaebetähtaega selliselt, et 13.09.2019 sai täis 20 päeva. Hageja on 100% töövõimetu ja puudega, mistõttu on ka probleeme mäluga. 13.09.2019 olid ka probleemid arvutiga ID-kaardiga allkirjastamisel, kuna internet kiilus kinni just saatmise hetkel. Hagejal tekkis ärevus ja paanikahäire, seega esimene kiri läks välja manuseta, järgmiste kirjadega õnnestus lisada juurde manus allkirjastatuna. Interneti kinni kiilumise või aegluse tõttu jõudsid järgmised e-mailid kohale peale südaööd. Kuna tähtaja möödalaskmine ei võimaldaks enam menetlustoimingut teha, põhjustaks see hagejale väga negatiivse tagajärje tulenevalt üürivaidluskomisjoni ebaõigest otsusest, mis läheb talle maksma palju raha. Hagejal ei ole rahalisi vahendeid maksta praegust eluaset ja kogu nõudesummat.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Maakohtu 18.12.2019 määrus

1. Harju Maakohus jättis 18.12.2019 määrusega hageja taotluse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 3
2. Hageja esitas 14.11.2019 määruskaebuses taotluse tähtaja ennistamiseks. Kohus tugines

§ 67

lõikele 1 ja § 68 lõikele 2 leides, et hageja esitatud asjaolud ei ole mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmiseks hagi esitamisel. Hagejal oli võimalik hagi kohtule esitada ka varem, mitte jätta seda viimasele hetkele. Hageja ei ole veenvalt põhistanud hagi esitamise tähtaja möödalaskmist. Mõjuvaks põhjuseks ei ole ka hagi esitamise vajadus ainuüksi paljasõnalise väitega, et üürivaidluskomisjoni otsus on ebaõige ning põhjendus, et hagejal puudub raha üürivaidluskomisjoni otsuse täitmiseks. XX 30.01.2020 määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. 30.01.2020 esitas hageja määruskaebuse maakohtu 18.12.2019 määrusele, paludes ennistada tähtaeg ja võtta hagi menetlusse.
2. Hageja ei nõustu tähtaja ennistamata jätmisega, sest ei venitanud tahtlikult hagi esitamist viimasele hetkele, vaid selleks olid veel teised mõjuvad põhjused, mis ei olnud tingitud temast. Hageja soovis esialgselt teise osapoolega kokkuleppel asja lahendada. Kostja venitas otsustamisega. Kirjavahetusest selgub, et kostja ei vastanud hageja viimasele 12.09.2019 kirjale. Hageja ei teadnud kuidas toimida, teadmata, mis on kostja vastus. Hageja alustas kostjaga suhtlemist juba augusti lõpus, kostja aga pani hageja ootele ja lubas ise ühendust võtta. Kostja juba algselt lootis sellele, et hageja ebaõnnestuks ega esitaks hagi kohtule. Hageja palub arvestada, et kirjeldatud olukord toob talle negatiivse tagajärje.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 01.11.2019 ja 18.12.2019 määrused on õiged ja põhjendatud ning hageja 14.11.2019 ja 30.01.2020 määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruste muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrused jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium järgmist. 13. Kuivõrd tähtaja ennistamata jätmise määruse õigsusest sõltub hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse õigsus, käsitleb ringkonnakohus esmalt tähtaja ennistamata jätmisega seonduvat. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab

§ 67lõike 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu lahendid nr 2-15-2894/111, punkt 10; nr 3-2-1-24-14, punkt 9). Hageja esiletoodud asjaolud seoses tähtaja valesti arvestamisega ei ole seega mõjuvaks põhjuseks

§ 67lõike 1 mõistes, kuivõrd tegemist on hageja mõjusfääris oleva asjaoluga.

Kuna tähtaja järgimine on hageja kohustuseks ning hageja oli ise tähtaja valesti arvestanud, ei ole mõjuvaks põhjuseks ka väidetavad probleemid arvutiga hagi esitamise ajal, sest 13.09.2019, kui hageja sõnul kiilus tema arvuti kinni, oli juba hagi esitamise tähtaeg möödunud.

1. Seoses määruskaebuses täiendavalt esiletooduga, et hageja ootas kostja vastust kompromissiettepanekule, mistõttu ei olnud hagi esitamine viimasel hetkel tingitud hagejast, märgib kolleegium järgmist. Olukorras, kus kostjal puudus huvi pöörduda 4 üürivaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse, ei pidanud kostja hageja kompromissiettepanekule vastates jälgima hagi esitamise tähtaega. Kui hageja soovis hagi esitada, pidi ta ise vastavat tähtaega jälgima ja korraldama läbirääkimised kostjaga vastavalt sellele. Juhul kui kostja jättis hageja ettepanekule vastamata, tulnuks hagejal siiski hagi kohtule õigeaegselt esitada. Hageja esiletoodu ning määruskaebusele lisatud pooltevahelise e-kirjavahetuse väljavõtte (t lk 62–64) põhjal ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks kuidagi hagejat tähtaja arvestamisega seonduvalt eksitanud või muul viisil pahauskselt käitunud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti tähtaja ennistamata.
2. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub tähtaja ennistamata jätmisega, puudub alus hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus leidis õigesti, et arvestades, et hageja sai üürikomisjoni otsuse kätte 23.08.2019, tuli ÜVLS § 21 lõike 1 alusel esitada hagi hiljemalt 12.09.2019.

§ 62lõike 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lõike 1 alusel hakkas hagi esitamise tähtaeg kulgema 24.08.2019 ning

§ 62lõikest 2 tulenevalt võis hagi esitada kuni 12.09.2019 kell 24.00.

Hageja esitas hagi 14.09.2019, seega hilinenult. 16.

§ 463

lõike 2 ja § 445 lõike 5 alusel lahendab kolleegium järgnevalt seni lahendamata kaebaja taotlused hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks menetlusabi saamiseks ja hagi tagamise abinõu rakendamiseks. 17. Vastuseks ringkonnakohtu 10.02.2020 määrusele, millega kohus jättis hagi tagamise taotluse käiguta (tasumata riigilõiv), esitas kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks (riigilõivu tasumisest vabastamiseks). Kolleegium on seisukohal, et taotlus rahuldamisele ei kuulu.

§ 181

lõike 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui: 1) taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Käesoleval juhul ei analüüsi kohus taotleja majanduslikku seisundit, kuna puudub alus eeldada, et hagi tagamise taotlus osutuks edukaks. Hagi tagamise otsustamisel tuleb kohtul mh hinnata tagatava hagi perspektiivikust. Maakohus on keeldunud tagatava hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lõike 1 punkti 4 alusel põhjusel, et olemas on jõustunud lahend kohtueelses menetluses (Tallinna üürikomisjoni otsus 23.08.2019), mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Eelnevalt käesolevas määruses ringkonnakohus nõustus maakohtuga. Seega ei ole käesolevas asjas hageja poolt esitatud hagi, mille perspektiivikust saaks hinnata, mistõttu ei saa eeldada ka hagi tagamise edukust, mistõttu jäävad nii menetlusabi kui hagi tagamise taotlused rahuldamata. 18. Määruskaebuste menetlemisega seotud kulud jäävad kaebuste rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lõike 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna avalduse menetlusse võtmisest keelduti, mistõttu vastaspoolt menetluses ei osalenud. (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu