← Eesti

3-19-1424/20

Obsah (11)§ 8§ 3§ 15§ 20§ 1§ 17§ 12§ 14§ 9§ 19§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1424 Haldusasi MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ (määrus nr 10) lisa

  2. Vastustaja avalikustas 14.01.2019 metsaühistu toetuse taotlusvoorus metsaühistute esitatud lisa 9 algandmed ja summaarsed tulemused metsaühistute listis, kuhu kuulus ka kaebaja.
  3. Kaebaja esitas 18.01.2019 vastustajale nõustamistoetuse taotluse juurde lisa 9, mille andmed erinesid kaebaja poolt 03.09.2018 koos metsaühistu toetuse taotlusega esitatud lisa 9 andmetest.
  4. Vastustaja kinnitas 26.03.2019 otsusega nr 5-1/19/39
  5. a nõustamistoetuse tulemusmõõdikute summaarsed tulemused. Kaebaja summaarne tulemus

lisas 6 esitatud tulemusmõõdikute alusel oli 4,46 ehk 18% parima metsaühistu summaarsest tulemusest (25,12). 5. Vastustaja jättis 27.03.2019 otsusega nr 5-1/19/40 kaebaja taotluse erametsaomanike nõustamise toetuse saamiseks rahuldamata, sest tema summaarne tulemus oli alla 20% parima metsaühistu summaarsest tulemusest (

§ 8lg 3 p 1).

Kaebaja puhul arvestati 03.09.2018 koos metsaühistu toetuse taotlusega esitatud lisa 9 andmetega. 18.01.2019 esitatud uus lisa 9 esitati hilinenult, sest taotluse dokumentide esitamise tähtpäevaks oli 03.12.

  1. Seetõttu sellega ei arvestatud. Puudusid põhjused tähtaja ennistamiseks. Lisa 9 andmed hõlmasid kaebaja
  2. a tegevusi, seega ei ole tõenäoline, et 18.01.2019 saavad need muutuda. Kaebaja enda erinev tõlgendus lisa 9 kirjete osas ei ole piisav alus nõuda lisa 9 andmete uut esitamist. Uue lisa 9 vastuvõtmisel koheldaks kaebajat soodsamalt ja ebavõrdselt teiste metsaühistutega võrreldes.
  3. Vastustaja jättis 03.06.2019 vaideotsusega nr 5-6/18/11-8 kaebaja 02.05.2019 vaide vastustaja 26.03.2019 ja 27.03.2019 otsuste peale rahuldamata.
  4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.03.2019 ja 27.03.2019 otsuste ning 03.06.2019 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused: 7.
  5. Kaebaja vastas

§ 3

lg-s 2 toodud toetuse saamise tingimustele, esitas 03.12.2019 taotluse ja liikmete nimekirja ning 18.01.2019 lisa 9. Kaebaja ei ole esitanud kahte lisa 9.

järgi tuli lisa 9 esitada koos taotlusega. Vastustaja jättis kaebaja esitatud lisaga 9 arvestamata. Kaebajal oli

§ 15

järgi õigus esitatud taotlust muuta kuni taotluse kohta tehtud otsuse vastuvõtmiseni. 7.

  1. Vaidlusalused otsused on õigusvastased ainuüksi põhjusel, et puudub lisa 9 täitmise juhend, seletuskiri või metoodika. Seetõttu pole metsaühistud täitnud lisa 9 ühtsetel alustel ja need andmed ei ole omavahel võrreldavad ning võrdlemise tulemust ei saa kasutada otsuse tegemisel. Ka vastustaja on möönnud, et kogub lisaga 9 andmeid, mille tõelevastavust on raske kontrollida. Vastustajal on halduslepingust tulenev kohustus töötada välja haldusülesande täitmiseks vajalikud protseduurid. 7.2.
  2. Lisa 9 real 2.3.2 tuleb näidata metsa uuendamise tööd. Vastustaja hinnangul tuleks kajastada ka istutusmaterjali hankimine. Samas ei reguleeri ükski õigusakt istutusmaterjali hankimist kui metsa uuendamise tööd. 2

(20)3-19-1424 7.2.
  1. Lisa 9 real 2.3.3 tuleb näidata nõustatud erametsaomanike arv. Nõustamistoetuse määr ühe nõuandeteenuse saanud erametsaomaniku kohta on 80 eurot. Metsaühistute esitatud lisa 9 andmetest nähtub, et nõustatud metsaomanike arv ületab nõustamistoetuse summat. 7.2.
  2. Lisa 9 real 2.3.4 tuleb näidata rühmanõustamisel osalenud erametsaomanike arv. Rühmanõustamistel pole keelatud osaleda isikutel, kes pole erametsaomanikud. Samas ei tohi neid isikuid märkida reale 2.3.
  3. Kaebaja palus vastustajalt välja nõuda metsaühistute
  4. a rühmanõustamise nimekirjad, et veenduda, kas metsaühistud on kandnud lisa 9 reale 2.3.4 vaid rühmanõustamisel osalenud erametsaomanikud. 7.2.
  5. Lisa 9 real 2.3.7 tuleb näidata erametsaomanike arv, kelle metsakinnistutel on korraldatud valgustusraiet, ja real 3.2.3 valgustusraie maht. Parima metsaühistu valgustusraie pindala oli 4439,3 ha ja paremuselt järgmisel 471 ha, seega on erinevus 10-kordne. Kaebaja valgustusraie pindala oli
  6. a 6,2 ha, kuigi tema liikmete arv erines parima metsaühistu liikmete arvust vaid 2 korda. Kaebaja palus vastustajalt välja nõuda parima metsaühistu
  7. a teostatud valgustusraiete nimekirja, et veenduda, kas lisa 9 real 2.3.7 on kajastatud metsaalad, mille keskmine rinnasdiameeter töö tegemise ajal oli kuni 8 cm. Juhul, kui osad metsaühistud on kajastanud sellel real lisaks valgustusraiele ka harvendusraiet, siis ei ole andmed omavahel võrreldavad. Kuna erametsades kasutatakse 10 aastat kehtivat takseerkirjeldust, puudub teadmine, kas tegemist oli valgustus- või muu raiega. Vastustajal on piisavalt kvalifitseeritud töötajaid, et valgustusraiete toimumist kontrollida. Parima metsaühistu tulemuste muutmine muudab ka teiste metsaühistute tulemusi ja lõpptulemust. 7.2.
  8. Lisa 9 real 2.3.8 tuleb näidata metsamaaparandustööde korraldamine. Vastustaja selgituste kohaselt tuleb kajastada maaparandusseadusega kooskõlas olevad tegevused. Maaparandustoetuse taotluse täitmist ja esitamist ei arvestata. Kuna maaparandussüsteemide projekteerimine ja ehitamine on litsentseeritud tegevus, siis neid tegevusi ei saa sellel real kajastada. Samuti ei tegele erametsaomanikud maaparandussüsteemi hoiuga. Seega pole selge, milliseid tegevusi saab sellel real kajastada. 7.
  9. Kaebaja esitas uue lisa 9 seetõttu, et pärast vastustaja poolt 14.01.2019 algandmete avaldamist selgus, et metsaühistud ei ole kajastanud lisas 9 andmeid sama metoodika alusel. Ainus, kes teistest erinevaid andmeid esitas, oli kaebaja. Seetõttu palus kaebaja nõuda vastustajalt välja lisa 9 täitmise kirjelduse, millele on tuginenud teised metsaühistud. 7.
  10. Vastustaja ei ole tõendanud, et on metsaühistuid erinevatel koolitustel, kohtumistel ja nõupidamistel juhendanud lisa 9 täitmise osas. Kaebaja palus vastustajalt vastavad tõendid välja nõuda. Kaebaja väitel ei ole selliseid nõustamisi kuni 04.12.2018 toimunud. Samuti on vastustaja andnud kaebaja järelepärimistele vastused alles pärast kaebajaga kohtumist 25.01.
  11. 7.
  12. Vastustajale ei antud halduslepinguga toetuse taotlemise tähtaja määramise õigust. Seega on vastustaja rikkunud lepingut. 7.
  13. Kaebaja on abikõlblikkuse perioodil metsaomanikke nõustanud, seega puudub takistus talle toetuse tagantjärele väljamaksmiseks. 7.
  14. Kaebaja ei ole vaidluse eset muutnud. Kogu vaidlus tugineb sellele, et vastustaja pole koostanud lisa 9 täitmise juhendit. 7.
  15. Kaebaja täiendas kaebust 14.02.2020 uute nõuetega, millega palus keelata vastustajal kuulutada
  16. a välja nõustamistoetuse taotlusvooru enne, kui on välja töötatud protseduurireeglid, mis on tehtud kõigile kättesaadavaks. Samuti palus kaebaja kohustada vastustajat hindama metsaühistute esitatud lisasid 9 ühtsete protseduurireeglite alusel uuesti. 3
(20)3-19-1424 Teiste metsaühistute tulemused muutuvad vaid juhul, kui parima metsaühistu tulemused muutuvad. On tõenäoline, et uuel hindamisel võib kaebaja tulemuseks olla 20% parima metsaühistu tulemusest.
  1. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 8.
  2. Vastustajal puudub õigus ja kohustus kehtestada lisa 9 täitmiseks juhendit. Vastustaja kui eraõigusliku juriidilise isiku pädevusse ei ole sellist ülesannet antud. Kohustuslike normide andmise pädevus on Keskkonnaministeeriumil. Vastustaja võib anda juhiseid siseaktina, mis on juhendiks vastustaja töötajatele. Halduskohtus ei saa lahendada õigustloova akti puudumise vaidlust. Lisa 9 on kehtinud samasisulisena alates
  3. a. Analoogseid andmeid tuli metsaühistu toetuse saamiseks esitada alates
  4. a. Nõustamistoetuse osas hakati lisa 9 andmeid arvestama 09.01.
  5. 8.
  6. Kaebajal on olnud aastaid võimalus lisa 9 osas selgitusi küsida. Vastustaja on korduvalt läbi viinud koolitusi, nõupidamisi ja kohtumisi metsaühistute esindajatega, kus on selgitatud toetuse taotluse kohta esitatavaid nõudeid ja toetuse taotlemise korda. Samuti on kõigil olnud võimalik enne taotluse esitamise tähtpäeva pöörduda suuliste või kirjalike selgitustaotlustega vastustaja poole. Vastustaja nõustab isikuid ka telefoni teel. Lisaks on vastustaja veebilehel https://www.eramets.ee/ lisa 9 vormi juurde kirjutatud kommentaarid, mis täpsustavad andmeid, mida tuleb lisa 9 ridadel kajastada. Täiendava juhise või seletuskirja järele puudub vajadus, sest lisa 9 andmestik on esitatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt. Kaebaja on alates
  7. a toetusi taotlenud, sh nõustamistoetust. Seega ei ole lisa 9 täitmise juhendi puudumine takistanud tal toetust taotleda. Kõik metsaühistud olid võrdsel positsioonil ja lähtusid samast teabest. Pärast toetuse taotluse esitamise tähtaja möödumist ei ole võimalik taotlust ega selle lisasid muuta. Vastasel korral oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Sellisel juhul tuleks kõigile metsaühistutele anda võimalus andmeid muuta, mis tähendab konkreetse taotlusvooru tulemuste tühistamist ja uue taotlusvooru korraldamist. Seda ei ole võimalik teha, sest toetuse abikõlblikkuse periood lõppes novembris
  8. Kaebaja ei ole põhjendanud, milliseid mitmetimõistetavusi lisa 9 põhjustas või mis osas ei ole metsaühistute andmed omavahel võrreldavad. Lisa 9 täitmise juhendi puudumine ei riku kaebaja õigusi, sest kaebajal puudub kohustus toetust taotleda. 8.
  9. Praktikas ei esita metsaühistud nõustamistoetuse taotluse juurde enam lisa 9, sest see esitatakse varem koos metsaühistu toetuse taotlusega. Ka kaebaja ei esitanud 03.12.2018 nõustamistoetuse taotluse juurde lisa 9, kuna oli selle esitanud juba 03.09.
  10. Selline praktika on põhjendatud, sest eelneva aasta tulemused ei saa tagantjärele muutuda. Nõustamistoetuse taotluse juurde esitatakse lisa 9 eraldi vaid erandjuhtudel. Seetõttu võttis vastustaja kaebaja taotluse hindamisel aluseks tema 03.09.2018 esitatud lisa
  11. 18.01.2019 esitatud lisa 9, mis erineb 03.09.2018 esitatud lisast 9, kuigi peab kajastama samu
  12. a andmeid, esitati alles pärast seda, kui vastustaja avaldas kõikide metsaühistute tulemusmõõdikute andmed võrreldaval kujul. Kaebaja ei ole põhjendanud, millised lisa 9 andmed ja miks olid ajavahemikul 03.09.2018–18.01.2019 muutunud ja miks kaebajal ei olnud võimalik esitada lisa 9 juba varem. 8.
  13. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetuse saamiseks, isegi juhul, kui toetuse taotlus vastab toetuse saamise tingimustele või kui toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus tunnistatakse kehtetuks. Kaebajal puudub õigus toetust saada, sest tema tulemuste osakaal parima metsaühistu tulemusest on alla 20%. Kaebaja ei ole vaidlustanud teiste metsaühistute tulemusi ega andmete õigsust. Vastustaja on lähtunud kehtivast õigusest. Kaebus on paljasõnaline ja ebausutav. Kaebaja on ise hoolsuskohustust rikkudes esitanud pealiskaudsete andmetega taotluse või ongi tema tulemused
  14. a halvemad kui varasematel aastatel. Kaebaja tulemused on olnud langustrendis (
  15. a tulemuseks oli 36,75%,
  16. a 27,21%, 4
(20)3-19-1424
  1. a 22%,
  2. a 18%). Kaebaja tegevuse tulemusi võivad olla pidurdanud kriminaal- ja tsiviilvaidlused kaebaja ja tema endise juhatuse liikme Peep Põntsoni suhtes. Toetuse määramata jätmine ei takista kaebaja tegevust. Metsaühistu eesmärk ei saa olla tegevuse arendamine riigi toetusele tuginedes. 8.
  3. Metsaühistu tegevusega arvestamist nõustamistoetuse andmisel on selgitatud määruse seletuskirjas.

§ 8

lg 3 p 1 nõude kehtestamise eesmärk on hinnata metsaühistu võimekust erinevate näitajate alusel. Nõustamistoetust on mõistlik ja eesmärgipärane maksta üksnes nendele metsaühistutele, kes igapäevaselt tegelevad erametsaomanike metsandusalase ühistegevuse korraldamisega ja kes omavad selleks vajalikku organisatsioonilist, majanduslikku jm võimekust, pädevust ja kogemust. 8.

  1. Kaebaja on ära kuulatud ja tema teabenõuetele on vastatud. Samuti korraldati kaebajaga kohtumine. 8.
  2. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud lisa 9 iga rea osas uusi väiteid ja küsimusi, mille osas tal eelnevalt kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses küsimusi ei olnud. See näitab, et tegemist on otsitud põhjendustega ja vaidluse eseme muutmisega. 8.7.
  3. Vastustaja on 07.02.2019 kirjas selgitanud kaebajale, et lisa 9 real 2.3.3 kajastatakse kõiki nõustamisi, mitte ainult nõustamistoetuse raames toimunud nõustamisi. Sellele viitavad ka ridade 2.3.3 ja 2.3 pealkirjad. 8.7.
  4. Valgustusraie on sisustatud metsaseaduse (MS) § 28 lg 4 p-s 2 ja lg 7 p-s 1 ning keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (määrus nr 88) § 6 lg-s
  5. Lisaks sisustavad seda muud metsamajanduse võtted, kus teiste raiete välistamise ja võrdlemise teel suudab iga metsanduse haridusega inimene vastuseid jagada. 8.7.
  6. Metsamaaparandustööd on sisustatud maaparandusseaduses. 8.
  7. Vastustaja palub jätta kaebaja tõendite taotlused rahuldamata. Kaebaja tõendite taotlused ja uued nõuded ei seondu kaebuse esemega ning nende eesmärgiks on vastustajat ja kohut koormata. Kaebajal endal lasub toetuse taotlemisel kõrgendatud tõendamiskoormus. Toetuse andmise aluseks olevad lisa 9 andmed hõlmavad
  8. a andmeid. Nende muutmine ja ka tõendamine
  9. a ei ole enam suures osas võimalik. 8.8.
  10. Kaebaja ei ole põhjendanud rühmanõustamise nimekirjade esitamise vajadust. Tegemist on 22 metsaühistu andmetega ja igaüks neist on läbi viinud umbes 4 nõustamist. Mõned nimekirjad kajastavad ka isikuandmeid. Kaebaja taotluse täitmiseks tuleks vastustajal ümber töödelda umbes 80-100 dokumenti, et neid saaks kohtule esitada. Suurematel metsaühistutel ei pruugi lisa 9 ja metsaühistu toetuse aruande andmed kattuda, kui läbi on viidud enam rühmanõustamisi, kui toetuse taotlemiseks esitati. Tegemist on kolmandate isikute andmetega, mille osas saavad vaid kolmandad isikud selgitusi jagada. 8.8.
  11. Valgustusraie tööd, mida kaebaja soovib analüüsida, on tehtud 3 aastat tagasi (
  12. a) ja neid võib ainuüksi ühe 900-liikmelise metsaühistu puhul olla 1000 ringis. Metsad kasvavad ja nende rinnasdiameeter muutub, erinevates kasvukohtades erineva kiirusega. 8.8.
  13. Põhjendamatu on nõue vastustaja läbiviidud koolituste ja nõupidamiste tõendamiseks. Vastustaja kinnitab, et korraldab ühistutele kvartaalselt kohtumisi ja koolitusi, kus on alati võimalik küsimusi esitada ja arutada erinevatel teemadel. Vastustaja on kõik võimalused ühistutele selgituste saamiseks loonud. 5

(20)3-19-1424 8.
  1. Tühistamiskaebust ei ole võimalik rahuldada. Nõustamistoetuse abikõlblikkuse periood kestis kuni 18.11.
  2. Pärast seda ei ole võimalik toetuse otsuseid ja rahaeraldusi muuta. Õigusaktid ei võimalda menetlust tagasi pöörata ning see rikuks ka haldusakti adressaatide õiguspärast ootust ja usaldust haldusakti kehtimajäämise suhtes. Vastustajal pole õigust toetusrahasid reservi arvata, et neid tulevikus tekkivate nõuete katmiseks kasutada. Toetusrahade eelarve kasutamise alus tuleb riigieelarve seadusest ja toetus tuleb välja maksta reeglina eelarveaasta jooksul. Haldusakti tühistamine ei muudaks kaebaja tulemust, mis oleks ikkagi 18%. Otsuse tühistamise tagajärjeks ei saa olla menetluses uute dokumentide esitamine, sest taotluse esitamise tähtaeg möödus juba 03.12.
  3. Asjas pole tõendamist leidnud, et juhendi puudumise või lisa 9 ridade erineva tõlgendamise tõttu suureneks kaebaja tulemus 20%-ni. Kuna toetuse abikõlblikkuse periood lõppes 18.11.2019, siis ei ole tagasiulatuvalt võimalik metsaomanikke nõustada. 8.
  4. Vaideotsuse vaidlustamiseks puudub kaebeõigus, sest vaideotsus ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kohus kohustas menetlusosalisi 12.09.2019 määrusega esitama oma täiendavad seisukohad, taotlused ja tõendid, sh menetluskulu dokumendid hiljemalt 14.02.
  6. Teise menetlusosalise esitatule sai vastata kuni 28.02.
  7. Vastustaja esitas oma viimased seisukohad 03.03.
  8. Kaebaja esitas viimased tõendid 28.02.2020 ja viimased seisukohad 06.03.
  9. Nimetatud seisukohad ja tõendid on esitatud kohtu määratud tähtaegu rikkudes. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole kumbki pool hilinemist põhjendanud. Samas ei too nende dokumentide asja juurde võtmine kaasa menetluse viibimist, seetõttu võtab kohus need dokumendid asja juurde.
  10. Vastustaja heidab ette, et kaebaja on muutnud vaidluse alust vaidega võrreldes. 10.
  11. Kaebaja vaidlustas vaides vastustaja 26.03.2019 ja 27.03.2019 otsuseid põhjusel, et vastustaja ei arvestanud otsuste tegemisel kaebaja poolt 18.01.2019 esitatud lisaga 9, kuigi

§ 15lg 1 lubab taotlust kuni selle kohta tehtud otsuse vastuvõtmiseni muuta.

Samuti pole õigusakti, metoodika või juhendiga selgitatud, milliseid andmeid tuleb lisa 9 erinevatel ridadel näidata, seega ei toetu metsaühistute esitatud andmed ühtsetele alustele ega ole omavahel võrreldavad. Kaebaja esitas kaebuses mitmeid uusi põhjendusi, millele ta ei ole haldusmenetluses tuginenud. Tegemist ei ole siiski vaidluse eseme muutmisega. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja alus (HKMS § 41 lg 1), mitte kaebaja õiguslikud väited (vt Riigikohtu 10.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 14). Seega on kaebajal õigus esitada kohtumenetluses uusi õiguslikke väiteid. Õiguslik on kaebaja väide, et vastustajal puudus toetuse taotlemise tähtaja määramise õigus. Selline väide seondub kaebaja seisukohaga, et tal oli õigus ka pärast vastustaja määratud tähtaega toetuse taotluse dokumente täiendada. Lisa 9 erinevate ridade osas ebaselguste väljatoomine ei ole uus vaidluse alus, vaid põhjenduste täpsustamine, miks kaebaja leiab, et metsaühistud ei ole esitanud andmeid ühtsetel alustel ja miks need andmed ei ole omavahel võrreldavad. Kaebaja etteheited selle kohta, et vastustaja ei ole välja töötanud lisa 9 täitmise metoodikat või juhendit ja vastustaja ei ole viinud läbi koolitusi või nõupidamisi lisa 9 täitmise 6

(20)3-19-1424 selgitamiseks, toetavad kaebaja seisukohta, et lisa 9 täitmise osas puudub ühene arusaadavus. Seega ei ole kaebaja vaidluse alust muutnud. 10.2. Vastustajal on õigus selles, et kohustusliku kohtueelse menetluse korral ei saa kaebust esitada nõude ega aluse osas, milles ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 47 lg 1). Põhjenduste täiendamine ja muutmine keelatud ei ole (HKMS § 49 lg 3 p 1). Vastustaja leiab aga ekslikult, et MS § 10 lg 141 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Viidanud norm ei sätesta kohtueelse vaidemenetluse läbimise kohustust, vaid vaide lahendamise tähtaja, mis erineb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-s 1 sätestatud tavapärasest vaide lahendamise 10-päevasest tähtajast. Ka ükski muu MS-i ega

säte ei näe ette, et erametsatoetuse taotlemisel oleks kohustus läbida enne kaebusega kohtusse pöördumist kohtueelne vaidemenetlus. MS § 10 lg 141 lisati seadusesse metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadusega, mille eelnõu 463 SE seletuskirja1 kohaselt oli sätte seadusesse lisamise eesmärgiks pikendada vaide lahendamise tähtaega, et anda vastustajale rohkem aega vaide aluseks olevaid asjaolusid uurida, tõsta vaideotsuste kvaliteeti ja vältida uute kohtuasjade algatamist (lk 4-5). Seega ei olnud seadusandja eesmärgiks kehtestada kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust.

  1. Kaebaja täiendas kaebust 14.02.2020 uute nõuetega. HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. 11.
  2. Kaebaja palus keelata vastustajal kuulutada
  3. a nõustamistoetuse taotlusvooru välja enne, kui on välja töötatud protseduurireeglid, mis on tehtud kõigile kättesaadavaks. Kohtu arvates ei seondu selline nõue praeguse vaidluse esemega. Kaebuse esemeks on vastustaja
  4. a otsused, mis käsitlevad 03.12.2018 taotlusvooru nõustamistoetuse jagamist. Kaebaja eesmärgiks nende otsuste vaidlustamisel on saada nõustamistoetust selle taotlusvooru käigus. Kaebaja keelamisnõue, mis on suunatud uuele taotlusvoorule, ei aita kuidagi kaebajal saavutada oma eesmärki saada toetust 03.12.2018 taotlusvoorus ega ole seetõttu otstarbekas. HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamist, lubades seda esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Praegusel hetkel ei ole veel teada, kas kaebaja taotleb ka uues taotlusvoorus nõustamistoetust ja milliseks kujuneb tema tulemus. Seetõttu pole teada, kas vastustaja otsus saab kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Kui vastustaja jätab ka uues taotlusvoorus kaebaja taotluse rahuldamata, on kaebajal võimalik vaidlustada seda otsust kohtus. Samuti on kaebajal võimalik vajadusel taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega on kaebajal olemas tõhus võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta haldusakti vaidlustamisega. Järelikult ei ole kaebaja keelamiskaebus otstarbekas ega lubatav ja kohus keeldub kaebuse muutmise vastuvõtmisest selles osas. 11.
  5. Teise uue nõudega palus kaebaja kohustada vastustajat hindama metsaühistute esitatud lisasid 9 ühtsete protseduurireeglite alusel uuesti. HKMS § 2 lg 2 teise lause järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus saab kaebaja nõudest aru selliselt, et kaebaja soovib, et kohus kohustaks pärast vaidlusaluste otsuste tühistamist vastustajat tegema metsaühistute toetuse taotluste osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on selline kohustamisnõue 1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0c341917-a704-4d28-8da1-63e05b77ef1b. 7

(20)3-19-1424 kaebaja eesmärgi saavutamiseks põhjendatud ja otstarbekas. Juhul, kui kohus tühistab vaidlusalused haldusaktid, tuleb vastustajal teha toetuse jagamise osas uued otsused ja vajadusel hinnata taotlusi uuesti. Seda, kas uus hindamine tuleks läbi viia kaebaja viidatud protseduurireeglite vm alusel, hindab kohus asja lahendamise käigus. Seetõttu lubab kohus kaebajal kaebust muuta. Kohustamisnõude esitamine on HKMS-i kohaselt lubatav. Vastustaja on esitanud oma täiendavad seisukohad 03.03.2020 ja kohus on need ka vastu võtnud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks anda vastustajale uut tähtaega oma seisukohtade esitamiseks kohustamisnõude osas.
  1. Vastustaja arvates puudub kaebajal õigus nõuda vaidlusaluste otsuste tühistamist, sest need on juba täidetud ja toetuse saanud metsaühistud on haldusakti kehtima jäämist usaldades toetuse ära kasutanud. Kaebajale toetuse määramiseks puuduvad rahalised vahendid. 12.
  2. Kohtu arvates ei anna need asjaolud alust jätta kaebaja tühistamiskaebust läbi vaatamata. Kaebuse esitamise ajal oli kaebajal kaebeõigus otsuste tühistamise nõudes olemas. Vaatamata sellele, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele, on tal õigus tema taotluse õiguspärasele menetlusele. Kui menetluses on olnud rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist, on kaebajal õigus nõuda vaidlusaluste otsuste tühistamist ja asja uuesti otsustamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause järgi hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega kui kohus tuvastab, et vaidlusalused otsused olid nende andmise ajal õigusvastased, saab kohus need otsused tühistada. Küsimused, kas uue otsuse tegemisel tuleks kaebajale toetus määrata ja kas selleks on rahalisi vahendeid, peab vastustaja lahendama asja uuesti otsustamise käigus (vt nt Riigikohtu 06.02.2018 otsus asjas nr 3-15-103, p 27). Selliseid küsimusi ei saa otsustada kohus praeguse asja lahendamise käigus, sest see ei kuulu vaidluse esemesse. Kui asja uuel otsustamisel peaks selguma, et kaebajale tuleks küll toetus määrata, kuid rahalisi vahendeid selleks ei ole, saab vastustaja jätta uue otsusega kaebajale toetuse määramata (

§ 3lg 3).

Sel juhul oleks kaebajal võimalik taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist (vt nt Riigikohtu 02.04.2019 otsus asjas nr 3-16-1048, p 17). 12.

  1. Asjakohatu on vastustaja viide teiste metsaühistute usalduse kaitsmise vajadusele. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja otsuseid, millega määrati teistele metsaühistutele toetused. Kaebaja vaidlustas vastustaja 26.03.2019 otsust, millega kinnitati nõustamistoetuse tulemusmõõdikute summaarsed tulemused. Selle otsusega ei ole veel metsaühistutele toetusi määratud. Tegemist on eelhaldusaktiga (HMS § 52 lg 1 p 2) toetuse määramise menetluses. Toetused määrati või jäeti määramata lõplike haldusaktidega (HMS § 51 lg 1). Kaebaja on vaidlustanud vaid tema kohta tehtud lõpliku haldusakti (vastustaja 27.03.2019 otsuse), mitte teiste metsaühistute kohta tehtud lõplikke haldusakte. Seega ei otsustata praeguse vaidluse käigus teistele metsaühistutele määratud toetuste tagasinõudmise üle. Eelhaldusakti tühistamise korral muutuvad küll sellele tuginevad lõplikud haldusaktid õigusvastaseks, kuid mitte tühiseks ega kehtetuks. Nende kehtetuks tunnistamise üle peab vastustaja ise HMS-i
  2. peatüki
  3. jao sätete alusel otsustama, kaaludes olulisi asjaolusid (HMS § 64 lg-d 2 ja 3) ja arvestades metsaühistute usalduse kaitset (HMS § 66 lg 1). Vastustaja võib kaalumise tulemusel otsustada jätta haldusaktid nende õigusvastasusele vaatamata kehtima ja toetused tagasi nõudmata (

§ 20lg 11).

Sellist otsust ei saa aga teha vastustaja asemel kohus praeguse asja lahendamise käigus. 12.3. Kaebajal on õigus vaidlustada vastustaja 26.03.2019 otsust terves ulatuses, sest selles kajastatud tulemustest sõltub kaebaja võimalus toetust saada ja määratava toetuse suurus.

§ 8

lg 3 p 1 järgi võib nõustamistoetust taotleda metsaühistu, kellel on summaarne tulemus lisas 6 esitatud tulemusmõõdikute alusel vähemalt 20% parima metsaühistu summaarsest tulemusest.

lisast 6 nähtuvalt leitakse metsaühistu summaarne 8

(20)3-19-1424 tulemus lisa 9 andmete alusel. Kaebaja heidab ette, et parim metsaühistu on kajastanud lisas 9 valeandmeid ja oma tulemusmõõdikuid lubamatult suurendanud. Sellises olukorras sõltub kaebaja tulemus parima metsaühistu tulemusest ja kaebajal peab olema võimalus parima metsaühistu tulemust vaidlustada.

§ 8

lg 101 järgi saab metsaühistu ühes taotlusvoorus taotleda nõustamistoetust maksimaalselt summas, mis moodustab vooru eelarvest sama suure osakaalu, kui on tema liikmete osakaal kõigist selles voorus nõustamistoetust taotlenud ühistute liikmete koguarvust. Seega sõltub kaebajale määratava toetuse suurus sellest, kui palju metsaühistuid jääb pärast uut hindamist taotlejate hulka ja mis on nende liikmete arv. Järelikult peab kaebajal olema võimalus vaidlustada ka teiste metsaühistute tulemusi.

  1. Vastustaja arvates puudub kaebajal kaebeõigus vaideotsuse vaidlustamiseks. Kohus ei nõustu vastustajaga. Vastustaja on HKMS § 45 lg-t 4 ebaõigesti tõlgendanud. Nimetatud säte piirab vaideotsuse eraldiseisvat vaidlustamist, st ilma haldusakti või toimingut vaidlustamata, mille peale vaie esitati. Kaebaja ei olegi esitanud kaebust eraldiseisvalt ainult vaideotsuse peale, vaid vaidlustanud vaideotsuse koos haldusaktidega, mida ta vaidlustas ka vaides. Seega on kaebajal praeguses asjas vaideotsuse vaidlustamiseks kaebeõigus olemas. Kohtu hinnangul on vaideotsuse vaidlustamine koos vaide esemeks olevate haldusaktidega põhjendatud, sest tegemist on omavahel seotud otsustega. Vastustaja hindas vaideotsuses haldusaktide õiguspärasust ja sai täiendada haldusaktide põhjendusi. Seega moodustavad need süsteemse terviku ja tuleb kohtus läbi vaadata ühiselt. Kui kohus leiab, et haldusaktid on õigusvastased, ei saa ka nende kohta tehtud vaideotsus olla õiguspärane ja tuleb õigusselguse mõttes tühistada, et sama asja kohta ei jääks kehtima vastuolulised otsused.
  2. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vastustajal puudus pädevus toetuse taotluse esitamise tähtaja määramiseks. MS § 6 lg 3 järgi võib Keskkonnaministeerium MS-is sätestatud erametsanduse toetuste haldamise ülesande volitada erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele, kellel on metsanduse valdkonna toetuste menetlemisel küllaldane kogemus, ja sõlmida temaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Nimetatud sätte alusel on Keskkonnaministeerium sõlminud vastustajaga 10.01.2014 metsanduse valdkonna toetuste menetlemise halduslepingu nr 4-1.1/14/42, mis kehtis 01.01.2014–02.03.
  3. Alates 03.03.2019 kehtib Keskkonnaministeeriumi ja vastustaja vahel 27.02.2019 sõlmitud haldusleping nr 1-6/19/
  4. Kuna 03.12.2018 taotlusvooru väljakuulutamise ajal kehtis
  5. a sõlmitud haldusleping, siis lähtub kohus vastustaja pädevuse kontrollimisel sellest. Viidatud lepingu kohaselt oli lepingu eesmärgiks anda vastustajale täitmiseks haldusülesanne, mis seisneb MS § 10 alusel erametsanduse toetuste menetlemises lähtudes MS-i ja MS § 10 lg 11 alusel kehtestatud

nõuetest. Viidatud lepingu p-ga 2.1 anti vastustaja ülesandeks MS-i alusel esitatud erametsanduse toetuse taotluste menetlemine. Nimetatud ülesanne hõlmab ka toetuse taotluse esitamise tähtaja kindlaksmääramist, sest tegemist on otseselt taotluse menetlusega seotud küsimusega. Viidatud punkti alapunktis toodud ülesannete loetelu ei ole lõplik, mida näitab p-s 2.1 kasutatud sõna „sealhulgas“, ega välista seega teisi taotluste menetlemisega seotud ülesandeid. Vastustaja pädevuse korraldada

alusel toetuste andmist näeb ette ka

§ 1lg 2.

Lisaks toetab kohtu hinnangut, et ka tähtaegade määramine on vastustaja otsustada,

§ 3lg 4 teine lause.

Ükski MS-i ega

säte ei jäta võimalust tõlgenduseks, et vaatamata kohustusele menetleda toetuse taotlusi ja teha selles menetluses 2 3 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/101122015011. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/128022019013. 9

(20)3-19-1424 taotluste kohta erinevaid otsuseid (MS § 10 lg 14,

§-d 14, 17, 19, 20), on taotluste esitamise tähtaja määramise pädevus jäetud Keskkonnaministeeriumi otsustada. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas kehtivate normidega ja ka loogiline või kuidagi mõistlikult põhjendatav. Ilmselgelt on tähtaja määramine seotud vastustaja töökorralduse ja -koormusega. Seega on just vastustajal kõige parem otsustada, mis ajaks toetuse taotlusvoor välja kuulutada. Kohtu jaoks ei ole ära nähtav, kuidas ja milliseid Keskkonnaministeeriumi tööülesandeid peaks toetuse taotluse tähtaja kindlaksmääramine puudutama või miks peaks selle tähtaja määramine olema kuidagi ministeeriumi huvides või kontrolli all. 15.

§ 8lg 2 järgi võib erametsaomanike nõustamistoetust taotleda ja saada metsaühistu.

Sama määruse § 3 lg 4 järgi esitab taotleja toetuse taotlemiseks lisas 1 esitatud vormi kohase taotluse ning muud samas määruses nimetatud taotlemiseks vajalikud dokumendid. Vastustaja teatab taotluse esitamise tähtpäeva ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes ning veebilehel www.eramets.ee.

§ 8

lg 31 järgi esitab taotleja nõustamistoetuse taotlemisel PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, määruse § 3 lg 2 p-s 3 nimetatud nimekirja ja lisa 9 vormil andmed metsaühistu tegevuse kohta taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal. Ametlikes Teadaannetes 22.10.2018 avaldatud vastustaja teate4 järgi oli erametsaomanike nõustamise toetuse 2019. a taotlusvooru taotluse esitamise tähtpäevaks 03.12.2018. Eeltoodust nähtuvalt tuli kaebajal erametsaomanike nõustamistoetuse taotlemiseks esitada hiljemalt 03.12.2018 vastustajale

lisa 1 vormi kohane taotlus ja lisa 9 vormil andmed oma tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal ning

§ 3lg 2 p 3 kohane liikmete nimekiri.

Vaidluse all ei ole, et kaebaja esitas 03.12.2018 vastustajale toetuse taotluse, millele oli lisatud liikmete nimekiri. Lisa 9 taotlusele lisatud ei olnud. Kaebaja esitas lisa 9 alles 18.01.

  1. Vastustaja arvestas kaebaja taotluse hindamisel kaebaja poolt 03.09.2018 koos metsaühistu toetuse taotlusega esitatud lisaga
  2. Kaebaja vaidlustab tema 03.09.2018 esitatud lisaga 9 arvestamist ja tema 18.01.2019 esitatud lisaga 9 arvestamata jätmist.
  3. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi sellega, et arvestas kaebaja nõustamistoetuse taotluse hindamisel kaebaja 03.09.2018 esitatud lisaga
  4. Kaebaja oli rikkunud toetuse taotlusele esitatavaid nõudeid ja jätnud nõutava lisa 9 taotlusele lisamata. Selle tõttu saanuks jätta kaebaja taotluse rahuldamata (

§ 17lg 3, MS § 10 lg 91).

See, et vastustaja ei jätnud kaebaja taotlust puudusele vaatamata rahuldamata, vaid arvestas tema poolt varem esitatud lisaga 9, oli vastutulek kaebajale ja toimus tema huvides, mitte tema õigusi rikkuvalt. Kui kaebaja eesmärk ei olnud, et vastustaja arvestaks tema nõustamistoetuse taotluse hindamisel 03.09.2018 esitatud lisaga 9, tulnuks tal endal esitada nõutav lisa 9 tähtaegselt koos nõustamistoetuse taotlusega. Kaebaja ei ole lisa 9 tähtaegset esitamata jätmist vaatamata kohtu sellekohasele nõudmisele kuidagi põhjendanud. Vastustaja selgitas, et praktikas on tavapärane, et metsaühistud ei esita metsaühistu toetuse ja nõustamistoetuse taotlemisel lisa 9 korduvalt. Vastustaja arvestab hilisema taotluse hindamisel varasemale taotlusele lisatud lisaga 9. Vastustaja selgituste kohaselt on selline praktika põhjendatud, sest lisas 9 kajastatakse andmeid taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta kohta, mis ei saa toetuse taotlemise aastal enam muutuda. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja praktika õigusvastane ega riku taotlejate õigusi.

§ 12

lg 16 p-st 3 ja § 8 lg-st 31 nähtub, et nii metsaühistu toetuse kui ka nõustamistoetuse taotlemisel tuleb lisada taotlusele lisa

  1. Viidatud sätetest nähtub, et lisas 9 tuleb kajastada 4 Kättesaadav https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=
  2. 10

(20)3-19-1424 andmed metsaühistu tegevuse kohta taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal. Seega küsitakse mõlema taotluse puhul samu andmeid. Arvestades, et küsitud andmed käivad eelneva aasta kohta, on põhjendatud vastustaja seisukoht, et need andmed ei saa käimasoleval aastal enam muutuda vaatamata asjaolule, et metsaühistu toetuse taotluse ja nõustamistoetuse taotluse esitamise tähtpäeva vahele jäi 3 kuud. See, et vastustaja ei küsi kummagi taotluse juurde eraldi lisa 9, vaid arvestab hilisema taotluse hindamisel varasema taotluse juurde lisatud lisaga 9, on taotlejaid soodustav. Sellega säästetakse taotlejaid samade andmete uuesti esitamise kohustusest. Samas on taotlejatel alati võimalik lisada hilisemale taotlusele uus lisa 9, nt juhul, kui võrreldes varasema taotlusega olid andmed muutunud. Lisaks on selline praktika ka halduskoormust vähendav, sest vastustaja ei pea kulutama aega erinevates menetlustes samasisuliste dokumentide korduvale kontrollimisele ja andmete korduvale hindamisele. Aja säästmine võimaldab lahendada taotlusi kiiremini ja on seega ka taotlejate huvides. Kohtu hinnangul näitab kaebaja käitumine, kus ta ei esitanud koos nõustamistoetuse taotlusega vastustajale tähtaegselt uut lisa 9, kaebaja teadlikkust vastustaja eelviidatud halduspraktikast ja sellega nõustumist. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal oleks olnud nõustamistoetuse taotluse juurde lisa 9 lisamata jätmiseks muud põhjused. Seega oli kaebaja eesmärgiks nõustamistoetuse taotluse esitamisel, et vastustaja arvestaks tema poolt koos metsaühistu toetuse taotlusega esitatud lisaga 9. Samuti näitab see, et kaebaja andmed ei olnud vahepeal muutunud. Vastasel korral oleks ta esitanud nõustamistaotluse juurde uute andmetega lisa 9. Kaebaja on muutnud oma seisukohta alles pärast seda, kui ta sai vastustaja 14.01.2019 e-kirjast teada teiste metsaühistute tulemused ja enda tulemuse teistega võrreldes, mis ei võimaldanud talle toetust määrata. Selline käitumine ei ole heausklik. 17. Vastustaja edastas 14.01.2019 e-kirjaga metsaühistute listi, kuhu kuulus ka kaebaja, metsaühistu toetuse 2018. a taotlusvooru tulemusmõõdikute tabeli, mille järgi oli kaebaja tulemuseks 17,77%. Pärast seda esitas kaebaja 18.01.2019 vastustajale nõustamistoetuse taotluse juurde uute andmetega lisa 9. Vaidluse all on, kas kaebajal oli õigus rohkem kui 1 kuu pärast nõustamistoetuse taotluse esitamise tähtaja (03.12.2018) möödumist esitada taotluse juurde uute andmetega lisa 9. 18.

§ 15

lg 1 järgi võib vastustajale esitatud taotlust muuta kuni taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmiseni juhul, kui selguvad asjaolud, millest tingituna ei ole võimalik taotluses käsitletud tegevust ellu viia või kui taotluses esineb ebatäpsusi või eksimusi. Kaebaja ei tugine esimesele alternatiivile ehk sellele, et tal ei ole võimalik nõustamistegevust ellu viia. Kaebaja soovis lisa 9 muuta põhjusel, et väidetavalt ei olnud talle lisa 9 täitmine arusaadav ja võrdlusest teiste metsaühistute esitatud andmetega nähtus, et nemad olid lähtunud lisa 9 täitmisel teistest põhimõtetest. Seega tugineb kaebaja teisele alternatiivile ehk sellele, et tema varem esitatud lisa 9 sisaldas ebatäpsusi ja eksimusi. Kaebaja ei väida seejuures, et tema

  1. a tegevusandmed oleksid tagantjärele muutunud.
  2. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et tema poolt uute andmetega lisa 9 hilinenult esitamist õigustas ainuüksi see, et vastustaja ei ole kehtestanud lisa 9 täitmise juhendit/metoodikat. Samuti ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et vastustajal oli sellise juhendi väljatöötamise kohustus.
  3. MS § 10 lg 11 järgi kehtestab toetuse andmise alused, taotlusele esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega oli taotlusele esitatavate nõuete kehtestamise õigus ja kohustus seaduse järgi keskkonnaministril, mitte vastustajal toetuse andjana. Keskkonnaminister on viidatud normi alusel võtnud vastu

, mis sätestab 11

(20)3-19-1424 nii taotlusele kui ka selle lisadele esitatavad nõuded. Kaebajal oli toetuse taotlemisel kohustus järgida nii MS-is kui ka määruses nr 10 toodud nõudeid (vt nt MS § 10 lg 6,

§-d 3, 4, 5, 8). Vastustajal puudus pädevus toetuse taotlejale või toetuse taotlusele täiendavaid kohustuslikke tingimusi seada. Sellist pädevust ei ole talle antud MS-iga ega määrusega nr 10. Vastustajal oli kohustus kontrollida taotluste ja taotlejate vastavust MS-i ja

nõuetele (

§ 14lg 1, § 19 lg 3).

Vastustajal on õigus jätta toetuse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta määruses nr 10 või MS-is sätestatud nõuetele (

§ 17lg 3, MS § 10 lg 91).

Kuni 31.12.2013 kehtinud MS § 10 lg 10 andis toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestamise õiguse vastustajale. Nimetatud norm tunnistati metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse p-ga 10 kehtetuks. Seda põhjendati eelnõu seletuskirjas sellega, et eraõiguslik juriidiline isik ei saa kehtestada regulatsiooni, millel on üldine iseloom ning mis on suunatud haldusvälistele isikutele, samuti kehtestada üldkohustuslikke norme. Selline regulatsioon kehtestatakse seaduse alusel antava määrusega (lk 4). Seega oli seadusandja eesmärk kehtestada toetusele ja taotlejale esitatavad nõuded ministri määrusega, mitte vastustaja juhendi või protseduuriga. Kaebaja viide vastustaja ja Keskkonnaministeeriumi vahel 2014. a sõlmitud halduslepingule on asjakohatu. Esiteks sätestab lepingu p 1 selgelt, et vastustajal on kohustus menetleda toetusi MS-i ja

nõuetest lähtuvalt. Teiseks ei anna lepingu p 3.1.1 vastustajale pädevust kehtestada õigusakte. Nimetatud lepingupunkt annab vastustajale õiguse välja töötada ja kehtestada vaid tema enda tööd reguleerivaid siseakte. Sellised siseaktid (halduseeskirjad) saavad olla siduvad vaid vastustajale endale, aidates tal oma ülesandeid paremini ja kiiremini täita ning halduspraktikat ühtlustada/parandada. Samuti aitavad sellised protseduurid ministril vastustaja tegevuse üle järelevalvet teostada. Sellised siseaktid ei loo ega saagi luua mingeid õigusi ega kohustusi haldusvälistele isikutele (toetuse taotlejatele). Õigustloova akti andmise pädevus vastustajal kui eraõiguslikul juriidilisel isikul puudub ja sellist õigust ei saanud anda talle ka halduslepinguga, sest sellisel juhul oleks haldusleping vastuolus seadusega. Sõna „protseduur“ tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu järgi toimimisviisi, toimumise korda ja toimingut

  1. Ka see näitab, et lepinguga anti vastustajale ülesanne ise oma tegevus- või menetlusreeglid paika panna. Neile lisaks tuli aga vastustajal lähtuda tema tegevust reguleerivatest õigusnormidest (MS, määrus nr 10, HMS). Kaebaja ei ole viidatud halduslepingu pool ja see leping ei reguleeri kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub kaebajal lepingule tuginedes õigus nõuda vastustajalt lepingu täitmist, sh p-s 3.1.1 nimetatud protseduuride väljatöötamist.
  2. Seega on kohus seisukohal, et vastustajal ei olnud kohustust töötada välja toetuse taotlejatele taotluse või selle lisade täitmiseks mingeid juhiseid/protseduure ja kaebajal puudub õigus nende väljatöötamist nõuda. Vastustajal oli taotluste menetlejana õigus ja kohustus selgitada taotlejatele toetuse taotlemise tingimusi ja abistada või juhendada neid taotluste täitmisel, kuid selle ülesande täitmiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. HMS § 5 lg 1 järgi määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Seega võis vastustaja juhendada taotlejaid suuliselt (koolitused, infopäevad, telefoni teel, kohtumised vms) ja/või kirjalikult (kirja või e-kirja teel, veebilehel, ajalehes, infolehtedel vms). Vastustaja selgitas, et ta on juhendanud ja nõustanud taotlejaid toetuse taotlemise osas koolitustel, infopäevadel, telefoni teel, kohtumistel ja kirjadele vastates. Samuti on vastustaja veebilehel olemas vajalik teave toetuse taotlemiseks. Kohtul puudub alus vastustaja selgituste 5 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=protseduur&F=M. 12

(20)3-19-1424 usaldusväärsuses kahelda. Vastustaja veebilehel on metsaühistutele mõeldud toetuste kohta antud selgitused lihtsasti leitavad
  1. Selgitatud on, milliseid toetusi võib metsaühistu taotleda, millistele nõuetele peab metsaühistu vastama, kuidas taotlust esitada, kuidas arvutada toetuse suurust ja kuidas toetust välja makstakse. Eraldi lingid on toetusi reguleerivatele õigusaktidele, taotlusele ja sellele lisadele. Taotlus ja lisad on allalaaditavad ning sisaldavad täitmise juhiseid/kommentaare (kursori liigutamisel tabeli lahtrites olevatele punastele kolmnurkadele). Ka kaebaja enda esitatud tõendid näitavad, et ta on saanud esitada vastustajale toetuse taotluse täitmise osas järelepärimisi, millele vastustaja on andnud põhjalikke vastuseid. Samuti sisaldab kaebaja esitatud lisa 9 samu kommentaare, mis on vastustaja veebilehel kättesaadavad. Seega oli kaebajal võimalik neist lisa 9 täitmisel juhinduda. Järelikult on taotlejatel olnud võimalik vajadusel taotluse täitmise osas vastustajalt selgitusi küsida ja saada. Eraldi protseduuride või juhendite väljatöötamine taotluse täitmise osas ei olnud kohustuslik ja nende puudumine ei muuda vastustaja menetlust ega selle käigus vastu võetud haldusakte õigusvastaseks. Seega on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et vaidlusalused otsused on õigusvastased ainuüksi põhjusel, et puuduvad lisa 9 täitmise juhised. Isegi kui vastustaja oleks kaebaja viidatud protseduurid/juhendid kehtestanud, ei oleks need olnud haldusvälistele isikutele siduvad ja taotluse nõuetelevastavust tulnuks ikkagi kontrollida seaduse ja määruse alusel. Samuti ei oleks sellise juhendi väljatöötamine ikkagi välistanud, et mõned metsaühistud võivad esitada taotluses valeandmeid, et enda tulemust paremana näidata, või tõlgendavad esitatud nõudeid teisiti.
  2. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja väites, et ta on korraldanud enne taotlusvooru väljakuulutamist koolitusi/infopäevi metsaühistute nõustamiseks. Koolituste ja infopäevade toimumise kohta leiab teavet ka internetist
  3. Erinevate seminaride ettekanded on siiani vastustaja veebilehel üleval
  4. Seega ei pea kohus vajalikuks koguda vastustaja käest täiendavalt teavet koolituste/infopäevade korraldamise kohta ning kaebaja vastav tõendi kogumise taotlus jääb rahuldamata. Isegi kui vastustaja ei oleks koolitusi/infopäevi korraldanud, oleks toetuse taotlejal igal juhul olnud kohustus enne toetuse taotlemist taotlusele ja taotlejale esitatavad nõuded välja selgitada. Kaebaja ei saa oma hoolsuskohustuse rikkumist põhjendada väitega, et vastustaja ei ole infopäevi/koolitusi korraldanud.
  5. Kuna kaebaja soovitud protseduuride kehtestamiseks puudus kohustus ja taotlejatel, sh kaebajal on olnud võimalik enne taotluse esitamist küsida vastustajalt juhiseid/selgitusi taotluse ja selle lisade täitmise kohta, siis ei saa kaebaja tugineda uute andmetega lisa 9 esitamisel sellele, et vastustaja ei ole kehtestanud selle täitmise juhendit. Selline põhjendus on asjakohatu ega õigusta tähtaja rikkumist. Kaebajal oli endal kohustus selgitada enne taotluse esitamist välja taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, pöördudes vajadusel järelepärimisega vastustaja poole. Sellised järelepärimised tuli teha enne taotluse esitamise tähtaja möödumist. Taotlust esitades on kaebaja kinnitanud, et ta on teadlik

tingimustest ning taotlemisele ja toetuse saamisele kehtestatud nõuetest. Kui kaebaja leidis, et talle ei ole lisa 9 täitmine arusaadav, kuid ta jättis sellele vaatamata vajalikud järelepärimised tegemata ning ise taotlusele ja selle lisadele esitatavad nõuded välja uurimata, on ta ise rikkunud oma hoolsuskohustust. 6 Vt https://www.eramets.ee/toetused/uhistutoetus/. Vt https://www.eramets.ee/metsandusuudised/toetuste-infopaevad-tartumaal-ja-tallinnas/; https://www.eramets.ee/metsandusuudised/uleriigilisel-infopaeval-peateemaks-metsatoetused/; https://www.eramets.ee/metsandusuudised/jaanuari-lopus-toimuvad-metsandustoetuste-infopaevad/. 8 Vt https://www.eramets.ee/kasulik-ja-huvitav/seminaride-ettekanded/. 7 13

(20)3-19-1424 Selle eest ei vastuta vastustaja. Kohtu hinnangul ei anna selline hoolsuskohustuse rikkumine õigust esitada uut taotlust või selle lisasid pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist.
  1. Kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav, et kaebajale sai lisa 9 täitmine tekitada arusaamatusi. Tegemist on tagantjärele otsitud põhjendusega, millega põhjendada enda kehva tulemust teiste metsaühistutega võrreldes. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja taotlenud metsaühistu toetust alates
  2. a ja nõustamistoetust alates
  3. a. Vastustaja esitas erinevatel ajaperioodidel kehtinud lisa 9 vormid. Nende võrdlusest nähtub, et lisa 9 on peaaegu samasugusena kehtinud alates 20.04.
  4. Aja jooksul on mõned read juurde tulnud ja mõned ära kadunud. Suurem osa andmeid on jäänud aga samaks. Seega on kaebaja metsaühistu toetusi ja nõustamistoetusi taotledes korduvalt täitnud ja esitanud taotluste juurde ka lisa 9 ning selle täitmise osas ei saanud tal tekkida äkki
  5. a mingeid arusaamatusi. Kui need ka tekkisid, tulnuks need klaarida enne taotluse esitamise tähtaja möödumist.
  6. Kaebaja väidetavad segadused lisa 9 täitmisel ei ole ka sisuliselt põhjendatud. 25.
  7. Lisa 9 real 2.3.2 tuleb näidata metsa uuendamise korraldamine ja mõõtühikuks on erametsaomanike arv. Vastustaja veebilehelt kättesaadava kommentaaridega lisa 9 kohaselt tuleb selles lahtris näidata metsaomanike arv, kellele ühistu on korraldanud metsa uuendamist, st maapinna ettevalmistus + istutamine + külv + kultuuri hooldamine + taimede hankimine. Arvesse ei lähe metsaomanikule toetuse taotlemine. Kaebaja leiab, et istutusmaterjali hankimise kajastamine sellel real ei ole kooskõlas õigusaktidega. Metsa uuendamise võtted on sätestatud MS § 24 lg-s 2, mille p 3 nimetab ära puude istutamise. Ilmselgelt ei ole võimalik puid istutada, kui ei ole eelnevalt hangitud selleks istutusmaterjali (puuistikuid). Tegemist on olemuslikult ja lahutamatult seotud ülesannetega.

§ 9lg 5 reguleerib, millised kulud on metsa uuendamise toetuse puhul abikõlblikud.

Viidatud sätte p 2 loeb abikõlblikuks metsataimede soetamise ja istutamise kulud. Seega kuulub metsataimede/istikute soetamine samuti metsa uuendamise korraldamise alla. 25.2. Lisa 9 real 2.3.3 tuleb näidata erametsaomanike nõustamine ja mõõtühikuks on erametsaomanike arv. Kommentaaridega lisas 9 ei ole selle lahtri kohta kommentaare lisatud. Kaebaja viitab nõustamistoetuse määrale (80 eurot) ja leiab, et teiste metsaühistute esitatud andmetest nähtub, et metsaomanikke on nõustatud rohkem kui toetus võimaldaks. Samuti vaidles kaebaja vastu sellele, et sellel real võiks kajastada muid nõustamisi peale nõustamistoetuse raames toimuvate nõustamiste. Vastustaja selgitas, et real 2.3.3 kajastatakse kõiki nõustamisi, mitte ainult nõustamistoetuse raames toimunud nõustamisi. Sellele viitavad ka ridade 2.3.3 ja 2.3 pealkirjad. Kohus ei nõustu kaebaja tõlgenduse ja etteheidetega. Lisa 9 real 2.3.3 tuleb kajastada erametsaomanike arv, keda metsaühistu on nõustanud. Ühestki õigusaktist, sh lisast 9 ei tulene, et sellel real tuleb kajastada vaid selliseid nõustamisi, mida on osutatud nõustamistoetuse eest. Sellele ei viita ka vaidlusaluse rea pealkiri („Erametsaomanike nõustamine“) ega lisa 9 esitamise eesmärk. Lisa 9 eesmärgiks ei ole kajastada metsaühistule määratud toetuste kasutamist (selle kohta peavad metsaühistud esitama aruande – vt

§ 8

lg 11), vaid andmeid metsaühistu tegevuse kohta (mida näitab ka lisa 9 pealkiri „Andmed metsaühistu tegevuse kohta“). Metsaühistud tegutsevad ja peavadki tegutsema lisaks mahus, mida riik rahaliselt ei toeta. Metsaühistu ei saa oma tegevuses toetuda vaid riigi makstavale toetusele ja lõpetada oma tegevust juhul, kui riik toetust ei maksa. Sealjuures võivad ja peavad metsaühistud erametsaomanikke nõustama ka ilma riigipoolse toetuseta. Sellisel juhul maksavad nõustamise 14

(20)3-19-1424 eest erametsaomanikud ise. See, et metsaühistu tegutseb suuremas mahus, kui riigi makstav toetus seda võimaldab, näitab tema elujõulisust, aktiivsust ja efektiivsust. Just selliste metsaühistute toetamist riik soosibki, sest sellisele metsaühistule makstav toetus on suurema kasuteguriga ja erametsaomanike huvides. Eeltoodud seisukohta toetab keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 82 „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord” muutmine“ eelnõu seletuskiri9, kus on selgitatud, et nõustamistoetus otsustatakse tulemusmõõdikute põhjal, kuna see võimaldab toetusraha jaotada õiglasemalt. Metsaühistud, kes on panustanud erinevatesse metsamajanduslikesse tegevustesse aktiivsemalt, saavad raha rohkem ja vastupidi (lk 2, 4). Seletuskirjas on selgitatud nt 200 liikme nõuet (

§ 3

lg 2 p 1) sellega, et sellise liikmete arvuga metsaühistud on elujõulisemad ja nõue aitab tagada, et metsaomanikke (ühistu liikmeid) teenindatakse kvaliteetsemalt. Samuti aitab piirang vältida selliste ühistute teket, mille ainus eesmärk on riigilt toetust saada, kuid puudub sisuline soov ühistegevust arendada (lk 3). Nõustamise toetamise tihedam sidumine metsaühistute hindamisega aitab tagada, et nõustamine ei jää pelgalt metsaomanikule pakutavaks teoreetiliseks soovituseks, vaid soovitatud metsakasvatustöid aidatakse metsaühistu korraldamisel ka ellu viia (lk 4). Seega on riigi eesmärk soosida elujõulisemaid ja aktiivsemaid metsaühistuid. Lisaks on kaebaja jätnud arvestamata sellega, et

§ 8

lg-s 7 nimetatud nõustamistoetuse määr kuni 80 eurot ühe nõuande teenuse saanud erametsaomaniku kohta määrab kindlaks toetuse maksimummäära. Nõustamisteenuse eest ei pea aga tingimata võtma tasu toetuse maksimummääras. Kui nõustamine võtab vähem aega ja/või toob metsaühistule kaasa väiksemad kulud, võidakse nõustamist osutada ka väiksema summa eest. Sellisel juhul jätkub metsaühistul riigi makstavat toetust enamate metsaomanike nõustamiseks. Kaebaja on teinud kaebuses arvutused just toetuse maksimummääraga, seega on ta lähtunud valest eeldusest. Sellised kaebaja arvutused ei ole adekvaatsed ega tõenda kuidagi, et teised metsaühistud oleksid esitanud oma taotlustes valeandmeid. 25.

  1. Lisa 9 real 2.3.4 tuleb näidata rühmanõustamine ja mõõtühikuks on erametsaomanike arv. Kommentaaridega lisa 9 järgi tuleb selles lahtris näidata
  2. a rühmanõustamistel osalenud metsaomanike arv. Kaebaja arvab, et teised metsaühistud on kajastanud selles lahtris lisaks erametsaomanikele ka teisi rühmanõustamisel osalenud isikuid ja palub vastustajalt välja nõuda teiste metsaühistute
  3. a rühmanõustamiste nimekirjad. Kohtu hinnangul ei saa rea 2.3.4 kirjest ega lisatud kommentaarist jääda arusaamatuks, milliseid andmeid tuleb sellel real kajastada. Kaebaja saab õigesti aru sellest, et vaidlusalusel real tuleb kajastada vaid rühmanõustamisel osalenud erametsaomanike arv. Samas ei ole ta kuidagi põhjendanud kahtlust, et teised metsaühistud oleksid siinkohal lisa 9 täitmisel eksinud või tahtlikult valeandmeid esitanud. Tulemusmõõdikute tabeli kohaselt jäävad kõigil metsaühistutel peale MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit rühmanõustamisel osalenud isikute arv alla metsaühistu liikmete arvust, seega puudub põhjendatud alus kahtlustada, et metsaühistud võivad olla kajastanud siinkohal valesid andmeid. MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit on märkinud rühmanõustamisel osalenud isikute arvu 59 võrra suuremana oma liikmete arvust. Eeltoodu ei anna aga veel alust kahtluseks, et ta oleks esitanud lisas 9 valeandmeid.

§ 12

lg 8 p 1 järgi on metsaühistu toetuse määr erametsaomanike rühmanõustamise korral 9 Kättesaadav http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/26f38aea-f9d0-4326-bdc8dbda93430ad2?activity=1#o9ODgnLi. 15

(20)3-19-1424 kuni 500 eurot ühe rühmanõustamise kohta, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot aastas. Seega saab metsaühistu korraldada aastas vähemalt 4 rühmanõustamist. Kui mõned liikmed osalevad aastas rohkem kui ühel rühmanõustamisel, saab aastane rühmanõustamisel osalejate arv ületada metsaühistu liikmete arvu. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja teiste metsaühistute rühmanõustamiste nimekirjad. Kohtu ülesandeks ei ole vastustaja asemel haldusmenetlust läbi viia ja taotluste nõuetelevastavust hinnata. Seda peab tegema vastustaja ise. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas vastustaja on viinud haldusmenetluse läbi õiguspäraselt. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et vastustaja ei ole siinkohal taotlusi õiguspäraselt kontrollinud ja hinnanud. Kaebaja ebamäärased ja hüpoteetilised väited ei anna põhjust koguda asja juurde kõikvõimalikke tõendeid, mille osas pole teada, kas need on asja lahendamiseks vajalikud. Arvestades toetust taotlenud metsaühistute arvu
(24), nende korraldatud rühmanõustamiste arvu ja neil osalenud isikute arvu
(2013), oleks tegemist väga mahukate andmetega, mis koormaksid kohtutoimikut märkimisväärselt. Seega peaks selliste tõendite kogumine olema põhjendatud. Kaebaja ülesanne on tõendi kogumist põhjendada. Pealegi ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et rühmanõustamistel, mida korraldatakse metsaomanikele nõu andmiseks, osaleksid ka muud isikud, keda selline nõustamine ei saaks kuidagi puudutada. Eneseharimiseks ja ajaveetmiseks on olemas teised võimalused. Samuti ei ole usutav, et metsaühistud, kes teavad, milliseid andmeid nad peavad toetuse taotlemisel esitama, kajastaksid teadlikult rühmanõustamisel osalenud isikute hulgas ka neid, kes ei ole metsaomanikud. Eriti olles teadlikud sellest, et vastustaja kontrollib taotluses esitatud andmeid (

§ 14lg 1, § 19 lg 3).

Sellisel juhul riskiksid nad nii taotletud toetusest ka kui järgmise aasta toetusest ilmajäämisega (vt MS § 10 lg 91 p 3,

§ 19lg 2 p 2), samuti juba makstud toetuse tagasinõudmisega (MS § 10 lg 9).

25.

  1. Lisa 9 real 2.3.7 tuleb näidata valgustusraie korraldamine ja mõõtühikuks on erametsaomanike arv ning lisa 9 real 3.2.2 tuleb näidata valgustusraie ja mõõtühikuks on hektar. Kommentaaridega lisas 9 ei ole nende lahtrite kohta kommentaare lisatud. Kaebaja seadis kahtluse alla parima metsaühistu valgustusraiete kohta esitatud andmed, mis ületasid teiste metsaühistute näitajaid mitmekordselt. Kaebaja palus vastustajalt välja nõuda parima metsaühistu
  2. a valgustusraiete nimekirja, et veenduda esitatud andmete õigsuses. MS § 28 lg 4 p 1 järgi kuuluvad hooldusraie hulka valgustusraie kuni 8-sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8-sentimeetrilise ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie. Sama paragrahvi lg 7 p 1 järgi tehakse valgustusraiet puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Määruse nr 88 § 6 lg 1 järgi võib valgustusraiet teha kõikides kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on valgustusraie õigusaktides selgesti defineeritud ja metsaühistutel ei saanud toetuse taotluse esitamisel jääda kahtlusi, milliseid andmeid tuleb selles osas lisas 9 kajastada. Valgustus- ja harvendusraie on teineteisest selgesti eristatavad puistu rinnasdiameetri suuruse järgi. Metsaühistud peavad tundma nende tegevust reguleerivaid õigusakte ega saa põhjendada taotluse ebaõiget täitmist juhendi puudumisega. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja parima metsaühistu valgustusraiete nimekiri. Esiteks ei ole kohtu ülesandeks hinnata vastustaja asemel toetuse taotlusi ja viia vastustaja asemel haldusmenetlust läbi. Vastustajal on

§ 14

lg 1 järgi kohustus kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust ning taotluse, taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust MS-is ja määruses nr 10 sätestatud nõuetele. Ilmselgelt ei saa 16

(20)3-19-1424 vastustajalt nõuda, et ta kõigi toetust taotlevate metsaühistute liikmete metsamaadel käiks valgustusraiete osas kohapealset kontrolli teostamas. Tulemusmõõdikute tabelist nähtuvalt esitas toetuse taotluse 24 metsaühistut, kelle liikmete arv oli kokku 10 569 ja neile liikmetele kuuluva metsamaa suurus oli kokku 440 831 ha. Sellise kontrolli teostamine ei oleks mõeldav ja tooks kaasa liiga suure halduskoormuse, mis ei võimaldaks toetuse taotlusi mõistliku tähtaja jooksul menetleda. Põhjendatud on kontrollida neid andmeid, mis äratavad kahtlust või on vastustajale teadaolevalt muude andmetega vastuolus. Kohus ei leia, et parima metsaühistu MTÜ Ühinenud Metsaomanikud valgustusraie andmed oleksid kahtlustäratavad vaatamata sellele, et need ületasid teiste metsaühistute andmeid mitmetes kordades. Tulemusmõõdikute tabelist nähtuvalt oli MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liikmete arv 723 ja liikmetele kuuluva metsamaa pindala kokku 163 898 ha, valgustusraiet tehti 4439,3 ha suurusel metsamaal, mis moodustab 3% kogu tema liikmetele kuuluvast metsamaast. Liikmete arvu poolest oli MTÜ Ühinenud Metsaomanikud teiste toetust taotlenud metsaühistute hulgas kolmandal kohal ja liikmetele kuuluva metsamaa kogupindala osas esimesel kohal. Kuna MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liikmetele kuuluva metsamaa kogupindala ongi mitmeid kordi suurem kui teiste metsaühistute liikmetele kuuluva metsamaa kogupindala, siis arusaadavalt saab ka MTÜ Ühinenud Metsaomanikud valgustusraiete pindala olla teiste metsaühistute valgustusraiete pindalast mitmeid kordi suurem. Arvestades valgustusraie pindala protsentuaalset osakaalu metsaühistu liikmetele kuuluvast metsamaa kogupindalast, ei ole MTÜ Ühinenud Metsaomanikud ainus suurima näitajaga metsaühistu. Samamoodi on 3% suurusel metsamaal teinud valgustusraiet MTÜ Metsahuviliste Selts. Seevastu 2% suurusel metsamaal on teinud valgustusraiet MTÜ Põlvamaa Metsaühistu, MTÜ Virumaa Metsaühistu ja MTÜ Viljandimaa Metsaselts. Seega ei ole MTÜ Ühinenud Metsaomanikud valgustusraie pindala teistega võrreldes kahtlustäratavalt suur. MTÜ Ühinenud Metsaomanikud veebilehe 10 andmetel on metsaühistul praeguse seisuga juba 1199 liiget ja neile kuuluva metsamaa pindala kokku 181 282 ha. Järelikult ongi tegemist ühe suurima metsaühistuga, kellel saavadki olla suuremad näitajad. Kaebaja liikmete arv oli tulemusmõõdiku tabelist nähtuvalt 347 ja neile kuuluva metsamaa pindala 7232 ha, järelikult tunduvalt väiksem parima metsaühistuga võrreldes. Ka valgustusraiete pindala osakaal oli vaid 0,09%, mis näitab, et kaebaja ei ole olnud võrreldaval perioodil sama tegus kui parim metsaühistu. Pelgalt kaebaja taotletud valgustusraiete nimekirja väljanõudmine ei võimaldaks asjas olulisi asjaolusid välja selgitada. MS § 41 lg 1 p 1 järgi esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie. Seega puudub valgustusraiete puhul võimalus raie teostamist metsateatiste abil kontrollida. Kohapealse kontrolli teostamine kõigis MTÜ Ühinenud Metsaomanike valgustusraie kohtades ei ole mõeldav ja see ei pruugi olla 3 aastat hiljem (raied teostati 2017. a) ka tulemuslik. Arvestades, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vastustaja oleks viinud haldusmenetluse läbi õigusvastaselt, ega selle kohta, et MTÜ Ühinenud Metsaomanikud oleks toetuse taotluses esitanud valeandmeid, samuti ei ole kaebaja oma väiteid usutavalt põhistanud, vaid esitanud üksnes ebamääraseid ja hüpoteetilisi kahtlusi, siis ei pea kohus põhjendatuks koormata kohtutoimikut mahukate andmetega, mis ei aita asja lahendamisele kaasa. Kaebaja ei saa oma kehva hindamistulemust ja vähetegusat 2017. a põhjendada teiste metsaühistute poolt valeandmete esitamisega. 25.5. Lisa 9 real 2.3.8 tuleb näidata metsamaaparandustööde korraldamine ja mõõtühikuks on erametsaomanike arv. Kommentaaridega lisas 9 ei ole selle lahtri kohta kommentaare lisatud. 10 Kättesaadav https://eestimetsad.ee/. 17
(20)3-19-1424 Kaebaja jaoks on ebaselge, milliseid töid saab siinkohal kajastada, sest maaparandustoetuste taotluste täitmist ja esitamist ei arvestata, maaparandussüsteemide projekteerimine ja ehitamine on litsentseeritud tegevus, mida ei saa samuti siinkohal kajastada, ning maaparandussüsteemi hoiuga erametsaomanikud ei tegele. Kohus nõustub vastustajaga, et metsas tehtavaid maaparandustöid reguleerib maaparandusseadus. Sellekohane viide nähtub MS § 27 lg-s 2 ja

§ 13lg-s 10.

Praeguses asjas tuleb lähtuda kuni 31.12.2018 kehtinud maaparandusseadusest, mille § 2 lg 1 kohaselt on maaparandus maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks.

§ 13võimaldab taotleda toetust metsamaaparandustööde tegemiseks.

Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt on metsamaaparandustööde toetuse andmise eesmärk metsamaa veerežiimi ja metsamaale juurdepääsu tingimuste ning metsa majandusliku kasutamise parandamine. Toetatavad tegevused on sätestatud sama paragrahvi lg-s 3 (vt ka

lisa 12). Eeltoodust tulenevalt ei saa olla ebaselgust küsimuses, milliseid töid tuleb real 2.3.8 kajastada. Ebaselguse korral tulnuks kaebajal väidetav ebaselgus kõrvaldada enne toetuse taotluse esitamise tähtaja möödumist. Kaebaja viide sellele, et maaparandustööde tegijal peavad olema vajalikud load/litsentsid, ei ole asjakohane. Metsaühistu ei pea maaparandustöid ise tegema, vaid aitama metsaomanikul nende tegemist korraldada, millele viitab selgelt ka rea 2.3.8 pealkiri. Samamoodi ei eelda metsamaaparandustööde toetuse saamine

§ 13

alusel, et füüsilisest isikust metsaomanik hakkab ise metsas maaparandustöid tegema, või metsaühistu toetuse saamine

§ 12alusel, et metsaühistu läheb ise metsa puid raiuma.

Tööde teostuse tellimine teiselt isikult ei võta õigust saada tööde korraldamise eest toetust ega võta õigust kajastada neid töid tegevusaruandes. Tegemist on ilmselgelt otsitud väitega.

  1. Põhjendamatu on kaebaja taotlus nõuda vastustajalt välja lisa 9 täitmise kirjeldus, millele on tuginenud lisa 9 täitmisel teised metsaühistud. Vastustaja on juba selgitanud, et mingit juhendit lisa 9 täitmise kohta ei ole koostatud, seega ei saa seda ka välja nõuda. Vastustaja veebilehel on olemas lisa 9 vorm koos selle täitmise kommentaaridega ja kaebajale on see olnud kättesaadav. Kaebaja enda andmed on nii 03.09.2018 kui ka 18.01.2019 esitatud sellisel kommenteeritud vormil. Vastustaja ei pea teadma, kas ja milliseid juhiseid teised metsaühistud lisa 9 täitmisel lisaks kasutasid. Selliseid andmeid ei pea metsaühistud vastustajale toetuse taotlemisel esitama. Kui kaebaja soovib seda teada, peab ta ise pöörduma vastava järelepärimisega teiste metsaühistute poole. Tegemist on asjakohatu ja põhjendamatu tõendi taotlusega, mis tuleb jätta rahuldamata.
  2. Kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, mis tingis tema andmete muutumise lisas
  3. Kuna lisa 9 peab kajastama metsaühistu tegevuse andmeid taotluse esitamisele eelneval aastal, siis ei ole eluliselt usutav, et need andmed saaksid tegevuste elluviimisele järgneval aastal muutuda. Kaebaja 18.01.2019 esitatud lisa 9 võrdlusest 03.09.2018 esitatud lisaga 9 nähtub, et kaebaja on muutnud oma liikmete arvu ning metsaomanike arvu, kellele osutati metsa uuendamise korraldust, nõustamist, rühmanõustamist, metsa ülestöötamise ja puidumüügi korraldust, valgustusraie korraldust ja metsamaaparandustööde korraldust. Lisaks on kaebaja muutnud kasvava metsa ülestöötamise ja metsamaterjali müügi korralduse andmeid, maapinna mineraliseerimise, istutuse/külvi ja valgustusraie andmeid. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, kuidas sai lisa 9 täitmise juhendi puudumine põhjustada nende andmete tagantjärgi muutumise või kuidas selgus kaebajale teiste metsaühistute tulemusandmetest, et kaebaja on neil ridadel kajastanud ekslikke andmeid. Kohtu poolt eelnevalt käsitletud kaebaja etteheited 18

(20)3-19-1424 lisa 9 erinevate ridade kohta olid ilmselgelt põhjendamatud ja otsitud ega saanud seepärast kaebaja tulemusi mõjutada. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kaebajale selgus pärast mitmeaastast toetuse taotlemist ja lisa 9 täitmist lõpuks 2019. a jaanuaris, milliseid andmeid taotlejatelt nõutakse ja kuidas lisa 9 täita tuleb. Tegemist on otsitud väidetega. Kohtu hinnangul on lisa 9 sisu ja eesmärk arusaadavad ega saanud koosmõjus kehtivate õigusaktidega tekitada ebaselgitusi. Kaebaja tegelikuks sooviks on muuta oma tegevusandmeid pärast seda, kui talle sai teatavaks, et need ei võimalda talle toetust määrata. Lisa 9 andmeid on muudetud täpselt nii palju, et kaebaja tulemused ületaks 20% lävendi ja kaebajal tekiks

§ 8lg 3 p 1 järgi alus toetust taotleda.

Selline andmete tagantjärele ilma põhjendusteta muutmine ei ärata usaldust kaebaja esitatud dokumendi ja neis kajastatud andmete tõelevastavuse suhtes. Seepärast jättis vastustaja kaebaja uue lisa 9 õiguspäraselt taotluste hindamisel arvesse võtmata. 28. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kaebajal oli õigus esitatud taotlust muuta põhjusel, et vastustaja tegi taotluste kohta otsuse alles märtsis 2019, st 2 kuud pärast kaebaja poolt andmete muutmist. Kaebajal on küll õigus selles, et taotluse muutmine jäi sellesse ajavahemikku, mil põhimõtteliselt oli võimalik taotlust muuta, kuid mitte igasugune taotluse muutmine ei ole lubatav.

§ 17

lg-st 1 ja § 19 lg-st 1 nähtuvalt on vastustajal taotluse rahuldamise ja toetuse maksmise otsuse tegemiseks aega 120 päeva taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Selline tähtaeg on vastustajale ette nähtud selleks, et ta jõuaks kõik taotlused läbi vaadata ja neis esitatud andmed ära kontrollida. Seega ei ole sellise tähtaja kehtestamise eesmärk anda taotlejatele piiramatuid võimalusi selle aja jooksul oma taotlusi muuta. Taotluste piiramatu muutmine takistaks vastustaja tööd, suurendaks tema halduskoormust ja venitaks menetlust. Määruse nr 20 eelnõu seletuskirjas11 (lk 16) on selgitatud taotluse muutmise võimaluse piiramist järgmiselt: „Sellised piirangud on seatud, et taotluste menetlusaeg ei veniks lubatust pikemaks. Taotluste rahuldamise otsuseid saab teha siis, kui EMK on kõik taotlused menetletud. Siis sõltuvalt toetuse liigist selgub, kas on tarvis seada taotlused paremusjärjestusse või kasutada rahastamise määra arvutusvalemit. Kui lubada taotlejatel teha taotlustes olulisi muudatusi, võib juhtuda, et menetlustähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada. Seetõttu on äärmiselt oluline, et taotleja oleks taotlust esitades läbi mõelnud kõik taotlemisega seotud asjaolud ja andmed üle kontrollinud.“ Järelikult ei ole keskkonnaminister näinud ette piiramatut võimalus taotluse andmeid muuta ja seda saab teha vaid erandjuhtudel, kui pärast taotluse esitamist selguvad uued asjaolud, mis ei olnud taotluse esitamisel teada, või on taotluses ebatäpsusi või eksimusi (

§ 15lg 1).

Pigem saavad sellised erandid käia taotluse enda, mitte selle lisade kohta. Erinevalt taotlusest, mis kajastab tulevikus planeeritavaid tegevusi ja on seetõttu pigem hinnanguline, kajastab lisa 9 metsaühistu eelneva aasta tegevuse andmeid, mis peaksid taotluse esitamise ajaks olema juba täpselt teada. Kuna kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud ega tõendanud tema taotluses eksimuste või ebatäpsuste olemasolu, siis puudus tal õigus sellele sättele tuginedes oma taotlust muuta, st uute andmetega lisa 9 esitada.

  1. Neil põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudusid mõjuvad põhjused pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist uute andmetega lisa 9 esitamiseks. Viited ebatäpsustele ja eksimustele on põhjendamata, tõendamata, ebausutavad ja otsitud. Seda eriti olukorras, kus kaebaja on esitanud samu andmeid vastustajale toetuste taotlemiseks juba aastaid. Samuti olnuks viidatud ebatäpsused ja eksimused olnud hoolsuskohustuse nõuetekohase järgimise korral juba enne taotluse esitamise tähtaja möödumist kõrvaldatavad. Lisa 9 ei ole kohtu hinnangul raskesti arusaadav ja selle täitmine ei eelda mingi juhendi olemasolu. Metsaühistu peab tundma tema tegevust reguleerivaid õigusakte ja neile tuginedes oskama täita lisa
  2. Samuti on põhjendamata ja hüpoteetilised kaebaja väited teiste metsaühistute poolt lisas 9 esitatud valeandmete kohta. 11 Kättesaadav http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4738d969-036a-4c57-9837c19d2c49b1dd?activity=1#sBAagaFE. 19

(20)3-19-1424 Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema
  1. a tegevusandmed oleksid muutunud ja seetõttu põhjustanud uue lisa 9 esitamise vajaduse. Kaebaja on põhjendanud uue lisa 9 esitamist vaid sellega, et hakkas lisaga 9 nõutavaid andmeid tõlgendama senisest erinevalt. Seetõttu jättis vastustaja kaebaja 18.01.2019 esitatud lisa 9 õiguspäraselt tähelepanuta.
  2. Kuna vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja poolt 18.01.2019 esitatud lisa 9 tema nõustamistoetuse taotluse hindamisel arvestamata ja kaebaja tulemused jäid 30.09.2018 esitatud lisa 9 andmetel alla nõutava 20% parima metsaühistu tulemustest, siis jättis vastustaja õiguspäraselt kaebajale
  3. a nõustamistoetuse määramata (

§ 8lg 3 p 1 ja § 17 lg 3, MS § 10 lg 91 p 1).

Kuna vastustaja 26.03.2019 ja 27.03.2019 otsused on õiguspärased, puudub alus nende tühistamiseks ja kaebus jääb selle osas rahuldamata. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka vastustaja 03.06.2019 vaideotsus, millega jäeti kaebaja vaie vastustaja 26.03.2019 ja 27.03.2019 otsuste peale rahuldamata. Kuna vastustaja otsused on õiguspärased ja jäävad tühistamata, siis puudub ka alus kohustada vastustajat taotluste osas uut otsust tegema ning kaebaja kohustamiskaebus tuleb jätta rahuldamata. Seega jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata. 31. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja taotles tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, kuid ei ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.