← Eesti

3-17-1426/24

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-17-1426 Otsuse kuupäev 26. oktoobril 2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OSAÜHINGU MELAMORE, Osaühingu Moosen ja X e

§ 165lg 2).

  1. Kaebajate I ja II suhtes tehtud maksuotsused on oma iseloomult OÜ-de suhtes mittekoormavad haldusaktid. Kusjuures materiaalõiguslik alus, millele vaidlustatud maksuotsuste andmisel on tuginetud, ei piira maksuotsuse tegemise õigust üksnes koormava haldusakti andmise võimalusega, sest makse makstakse maksuseaduste alusel. Kaebaja III puhul võib maksuotsuste kehtivus mõjutada perehüvitistega seonduvaid õigussuhteid riigiga, millele viitas ka vastustaja maksuotsustes ja vastuses kaebusele.
  2. Kaebajate I ja II seadusliku esindaja Z 27.09.
  3. a maksukohustuslase suulise seletuse protokolli kohaselt (vt kaebaja I maksutoimik) ta ettevõtete majandustegevusest vaidlusalusel perioodil ei tea ja peab kaebajat I tööjõurendi osutajaks. Kaebaja II on seadusliku esindaja seletuse kohaselt soetatud, et hiljem likvideerida ja likvideerimisest kasu saada. Z volituse alusel tegutses ettevõtetega Y, kellele seaduslik esindaja palub adresseerida ka kõik küsimused äriühingutega. X tegeles paberimajandusega kaebajas II, kuid seaduslik esindaja ei tea, milles täpselt X tegevus seisnes. Kaebajas I X seadusliku esindaja seletuse kohaselt ei tegutsenud.
  4. Y 02.09.
  5. a kolmanda isiku suuliste seletuste protokollis fikseeritud seletuste kohaselt (vt kaebaja I maksutoimik) osutas ta vaidlusalusel perioodil kaebajate I ja II kaudu inkasso ja likvideerimise teenust. Y tegutses Z lihtvolituse alusel. Tööd tõi Z. Kaebajad I ja II väljastasid likvideeritavatele ettevõtetele arved likvideerimisteenuse eest. X maksis volitatud esindaja töötasu sularahas. Töötasu makstes koostas kassa väljaminekuorderi. X sai palgateatise. Mõlema ettevõtte peale oli kokku 30–40 klienti. Y seletuse kohaselt tal endal raha ei olnud ja kaebajate I ja II tegevuses hoidmiseks vajaliku bensiiniraha sai emalt.
  6. Kaebaja I on maksumenetluses ettevõtte tegutsemisest tõendamiseks esitanud W kirjaliku seletuse.
  7. Kaebaja I poolt ainukese teenusesaajana nimetatud AS Trofee juhatuse liikme W 10.02.
  8. a kirjaliku seletuse kohaselt maksuhaldurile (vt kaebaja I maksutoimik) oli Y ülesandeks AS Trofee seaduslik likvideerimine või aktsiate müümine. Y kui AS-i uus seaduslik esindaja pidi korrastama dokumentatsiooni ja osalema pankrotimenetluses. A. Söödi teadmist mööda esitas Y dokumendid välismaisele ostjale, kuid selleks ajaks esitati juba pankrotiavaldus ja AS jäi müümata. W on OÜ MELAMORE tuttav, tegemist on Y esindatava äriühinguga, mille esitatava arve alusel tasuti Yle teenuste eest 5000 eurot. X oli Y firmas raamatupidaja vms, 5 kellele andis tööülesanded Y. W 18.02.
  9. a kirjaliku seletuse kohaselt maksuhaldurile (vt kaebaja I maksutoimik) tuleks AS Trofee dokumente ja täpsustavaid küsimusi küsida Ylt, kes oli alates 16.04.
  10. a äriühingu seaduslik esindaja ja dokumentide eest vastutav isik. OÜ Melamore arve pidi olema esitatud ja tasutud enne seda, kui AS Yle üle läks.
  11. AS Trofee raamatupidaja EK 20.01.
  12. a seletuse kohaselt maksuhaldurile (vt kaebaja I maksutoimik) andis ta AS-i dokumendid 15.04.
  13. a W ja seisuga 31.03.
  14. a olid kõik raamatupidajani jõudnud nõuded ja kohustused kajastatud. Korrastada dokumente tarvis ei olnud.
  15. Kohus on seisukohal, et vastustaja on maksumenetluses õigesti tuvastanud olulised vastuolud kaebaja I ja AS Trofee võtmeisikute seletustes, mille tõttu ei ole kaebaja I kaasaaitamiskohustuse raames esitatud kirjalike tõenditega tõendatud kaebaja I poolt AS-le Trofee ettevõtte likvideerimise teenuse osutamine. Asjaolu, kas Y võis füüsilise isikuna vastavat teenust AS-le osutada, ei mõjuta vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust, sest kaebaja I arvet, mille kaebaja I esitas väidetavalt AS-le Trofee ja väidetava arve tasumist tõendavaid dokumente ei ole kaebaja I, eriti aga Y vastustajale esitatud. W seletuse kohaselt pidid toimingud arve esitamise ja selle eest tasumisega olema toimunud sel perioodil, kui AS Trofee raamatupidamisdokumentatsiooniga tegeles EK, kes andis need vahetult enne AS-i Y kontrolli alla minekut üle W ja kelle käest need pidid kaebaja I tõendite kohaselt minema Y kui AS Trofee uuele seaduslikule esindajale. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus AS-i raamatupidaja EK kinnitab maksuhaldurile esitatud kirjalikus seletuses, et andis 15.04.
  16. a kõik nõuetele vastavad dokumendid üle W. W on maksuhaldurile antud seletuses kinnitanud, et tema makstud ettevõtte likvideerimise tasu kohta tuleb kõik küsimused pärast 16.04.
  17. a esitada Y, kui dokumentide eest vastutavale isikule. Vastustajal on kaebaja I poolt esitatud tõendite alusel õigustatult tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja I majandustegevuse puudumisest vaidlusalusel perioodil. Samuti ka kaebaja I esitatud tõendite alusel väidetava teenuse AS-ile Trofee mitteosutamisest.
  18. Kohus kontrollis poolte väidete ja tõendite asjakohasust ja põhjendatust avalikest andmekogudest. Kohtute infosüsteemist on kättesaadav Tartu Maakohtu 21.04.
  19. a määrus tsiviilasjas nr 214-62548, mis halduskohtu hinnangul kinnitab vastustaja järelduste põhjendatust. Nimelt on kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-62548 lõpetatud AS Trofee (endine juhatuse liige AW, uus juhatuse liige Y) vastu esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maakohus kohustas määrusega ajutist pankrotihaldurit ST likvideerima AS-i Trofee, kui juriidilisest isikust võlgniku ja määras Y AS Trofee raamatupidamisdokumentide hoidjaks.
  20. Seega kinnitab ka kohtumäärus kaebaja I tunnistaja W ütluste ebausaldusväärsust. Seda nimelt AS-i likvideerimise korraldamisest kaebaja I poolt, kelle esindajaks oli Y. Osundatud kohtumääruse kohaselt oli AS-i uueks juhatuse liikmeks Y, kellele maakohus pani ka AS-i dokumentide hoidmise kohustuse. Teisalt kummutab maakohtu määrus samuti kaebaja I volitatud esindaja Y seletused OÜ MELAMORE raamatupidamisdokumentide saatusest (kolmandate isikute poolt utiliseerimine). Sõltumata OÜ MELAMORE raamatupidamisdokumentide tegelikult saatusest oli Y, kui AS Trofee raamatupidamisdokumentide hoidjal olemas võimalus ja kohustus tõendada OÜ MELAMORE poolt teenuse osutamist AS-le Trofee ja selle eest kaebaja I poolt tasu saamist. Seda seetõttu, et AS Trofee raamatupidamisdokumentide hoidjaks on kohtumääruse alusel määratud Y. OÜ MELAMORE seaduslik esindaja Z ei ole maksuhaldurile antud seletuste kohaselt kursis OÜ 6 MELAMORE majandustegevusega, kuna ta väitis 27.09.
  21. a maksuhaldurile antud seletuse protokollis, et kaebaja I majandustegevuseks oli ilmselt tööjõurent ja käskis maksuhalduril pöörduda Y poole. Olukorras, kus maakohus on AS-i likvideerimise teinud ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile, mitte kaebajale I ja/või Yle, siis ei saa kohus toetada kaebaja väiteid ja nõustub maksuhalduri järeldustega maksuotsuses. Kaebaja I versiooni kohases OÜ tegevuse tegelikul korraldajal Yl oli maksumenetluses võimalus tõendada kaebaja I poolt teenuse osutamist ainukesele väidetavale teenuse saajale AS-le Trofee. Tõendamiskoormus on vaieldamatult üle läinud kaebajale I, kes ei ole suutnud maksuotsuse alusetust ka kohtumenetluses tõendada. Vastustaja on pöördunud ka AS Trofee ajutise pankrotihalduri ST poole (vt kaebaja I maksutoimik), kes ei kinnita aga maksuhaldurile saadetud vastuses kaebaja I versiooni tõele vastavust, sest on arusaadav, et pankrotihaldur ei ole asjakohaseid tõendeid Y vastava järelepärimise alusel saanud. Mis puudutab kaebaja I majandustegevust vaidlusalusel perioodil, siis tõendavad nii Z kui Y maksuhaldurile antud seletused majandustegevuse puudumist, sõltumata teistest kaebaja I poolt maksuhaldurile esitatud tõenditest. Väärib rõhutamist, et kaebaja I seaduslik esindaja ei tea esialgses seletuses kaebaja I majandustegevuse olemasolust midagi, pidades kaebajat I tööjõurendiga seotuks. Y selgitab aga, et majandustegevuses puudus kaebajal I igasugune tulu, mille tõttu ta soetas isegi ettevõtte tegutsemiseks tarvilikku autokütust emalt saadud vahenditest. Seega kummutab Y ka ise A. Söödi kirjaliku seletuse õigsuse. Kokkuvõtvalt Y, kui AS Trofee raamatupidamisdokumentide seadusejärgsel hoidjal oli kaebajaga I seotud volitatud isikuna võimalus AS Trofee raamatupidamisdokumentides kaebaja I arve olemasolul ja arve kaebajale I tasumise korral, tõendada kaebaja I poolt AS-le teenuse osutamist. Seda võimalust ei ole maksumenetluses kasutatud, kaebaja I väited teenuse osutamisest ja seega majandustegevuse olemasolu ei ole tõendatud.
  22. Kaebaja II on maksumenetluses ettevõtte majandustegevusest tõendina esitanud AB kirjaliku seletuse.
  23. AB poolt Z 08.–09.02.
  24. a e-kirjavahetuses esitatud AB vastuse kohaselt (kaebaja II maksutoimik), müüs AB Yle
  25. a märtsis OÜ Mantra Maja osad. Y ülesandeks oli osaleda osaühingu pankrotiprotsessis ja firma lõpetada. Notari juures vahetas Y firma nime. Enne seda sai ta ABlt OÜ Mantra Maja kassas olnud 4000 eurot ja kogu raamatupidamise dokumentatsiooni. OÜ Moosen, mida esindas Y pidi esitama OÜ-le Mantra Majad arve 4000 eurole ja AB teada pidi OÜ Moosen arve tasumine toimuma Yle üleantud OÜ Mantra Maja kassas oleva raha arvelt.
  26. Halduskohus, hinnates AB e-kirja sisu, nõustub vastustajaga, et nimetatud tõend ei tõenda kaebaja II poolt OÜ-le Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) teenuste osutamist ja seega kaebaja II majandustegevust vaidlusalusel perioodil. AB on sõnaselgelt kirjeldanud
  27. a märtsi sündmusi ja tema enda ja Y kokkulepet, mille kohaselt pidi Y alles pärast OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) seaduslikuks esindajaks saamist esitama kaebaja I nimel OÜ-le Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) arve ja selle ka ise hiljem OÜ Mantra Maja kassas olnud sularahast tasuma. Seega ei saa AB e-kiri kinnitada kaebaja II majandustegevust, konkreetsemalt teenuse osutamist, kuna AB on kirjeldanud üksnes seda, milline oli tema kokkulepe Yga
  28. aasta märtsis. AB ei saa seega teada, kas kaebaja II ka tegelikkuses OÜ-le Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) arve esitas ja selle ka hiljem kaebajale II tasus või, mis sai tegelikkuses OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) kassas olnud sularahast ja kas kokku lepitud sularaha väljamakse kaebajale II ka tegelikkuses dokumenteeriti. Kui arve oleks tegelikkuses kaebaja II poolt esitatud, pidanuks selle tasumine olema ka OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) raamatupidamises kajastatud. ABi seletuse alusel on usutav, et AB maksis 7 sularahas vahetult Yle vastavalt kokku lepitule, kuid tõendatud ei ole Y edasised toimingud ABilt saadud sularahaga ja selle raha jõudmine kaebajani II.
  29. Seetõttu ei saa kohus nõustuda kaebaja II väidetega maksuhalduri järelduste ekslikkusest ja on seisukohal, et vastustaja on AB e-kirjale andnud õige hinnangu. Nimelt on vastustaja positsiooniks, et AB andis e-kirjas küll teada, et Y läbi OÜ Mooseni osutas OÜ-le Mantra Maja ( uue nimega Mehantroop OÜ) teenust, kuid muud tõendid (äriregistris olevad Mehantroop OÜ kohta olemasolevad andmed) lükkavad selle väite ümber.
  30. Äriregistri andmeid OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) kohta vaidlusalusest ajaperioodist on käsitletud kohtute infosüsteemist kättesaadavas Harju Maakohtu 01.08.
  31. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-8686, millega lõpetati OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse kohaselt on alates 20.03.
  32. a Y nii OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) juhatuse liikmeks kui osanikuks. Kohtumäärus ei tee mingeidki viiteid kaebajale II seoses OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) likvideerimis- või pankrotimenetlusega. Vastupidiselt kaebaja II väidetele on kohus teinud ajutisele pankrotihaldurile ülesandeks OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) likvideerimise ja määranud juhatuse liikme Y OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) dokumentide hoidjaks.
  33. Kohus märgib seetõttu vastuseks kaebajatele, et olukorras, kus maakohus on OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) likvideerimise teinud ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile, mitte kaebajale II ja/või Yle, siis ei saa kohus toetada kaebaja väiteid ja nõustub maksuhalduri järeldustega maksuotsuses, et AB kirjalik selgitus ei tõenda kaebaja II majandustegevust vaidlusalusel perioodil. Kaebaja II versiooni tõele vastavuse vastu räägib asjaolu, et Y oli maksumenetluses võimalus tõendada kaebaja II poolt teenuse osutamist ainukesele väidetavale teenusesaajale OÜ-le Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ), kuna ta oli kohtumäärusega määratud selle OÜ dokumentide hoidjaks. Tõendamiskoormus on vaieldamatult üle läinud kaebajale II, kes ei ole suutnud aga maksuotsuse alusetust ka kohtumenetluses tõendada, kuna vaidlusaluse perioodi kohta ei ole majandustegevust tõendavaid tõendeid kaebaja II poolt esitatud. Vastustaja on pöördunud ka OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) ajutise pankrotihalduri Urmas Trossi poole, kes ei kinnita aga kaebaja II versiooni tõele vastavust (vt kaebaja II maksutoimik). Samuti ei tõenda kaebaja II majandustegevust Z ja Y seletused maksuhaldurile, mida on eelpool käsitletud. Kokkuvõtvalt oli Y, kui OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) raamatupidamisdokumentide seadusejärgsel hoidjal ja kaebajaga II seotud volitatud isikuna võimalus OÜ Mantra Maja (uue nimega Mehantroop OÜ) raamatupidamisdokumentides kaebaja II arve olemasolul ja selle arve kaebajale II tasumise korral, tõendada kaebaja II poolt OÜ-le teenuse osutamist. Seda võimalust ei ole maksumenetluses kasutatud. Maksuhaldurile esitatud tõenditega ei ole tõendatud kaebaja II väited teenuste osutamisest ja majandustegevuse olemasolust.
  34. Kaebaja III pidas maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt õigeks maksuhalduriga suhelda üksnes kirjalikult vastates ja menetlusdokumentides vastustajat arvustades, mille tõttu kuulas halduskohus omaalgatuslikult ära kaebaja III kohtuistungil vande all, selgitamaks välja asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Kaebaja III kohtuistungil vande all antud seletuse (tl 158p–160p) kohaselt sai ta
  35. aastal abikaasa MK teada, et Y oleks vaja abilist dokumentide korrastamiseks firmade likvideerimisel. Y oli tarvis kedagi, kes teeks paberitööd, paneks dokumendid kaustadesse ja otsiks võlglasi. 8 Töötamine toimus põhitöö kõrvalt. Y tõi kaebajale III hunniku pabereid ja õpetas teda. Kaustad tuli panna kronoloogilisse järjekorda ja leida võlglasi. Y tõi kõnekaadi, nuppudega telefoni, sülearvuti ja mälupulga. Kaebaja III töö seisnes maksmata arvete otsimises ja kui arvele oli märgitud viivis, siis arvutas kaebaja III mitu päeva on maksetähtaega ületatud ja kui palju võlgu ollakse. Ettevõttes olevad varad kirjutas kaebaja III Yle välja. Mõnikord sai nädalaga korda, mõnikord kulus kaks nädalat. Töötasu maksti iga kuu esimeses pooles sularahas. Töösuhe lõppes
  36. a alguses. OÜ Melamore ja OÜ Moosen olid kas Y nimel või oli ta nendes volitatud esindaja. Kaebaja III töötas töölepingu järgi juhi abina mõlemas ettevõttes. Kaebaja III ei oska selgitada, milles seisnes erinevus nende ettevõtete vahel ja miks ta töötas kahes ettevõttes. Y soov oli kaebaja III mõlemasse ettevõttesse tööle vormistada. Kaebaja III ei saanud aru kumma ettevõtte tööd ta parajasti tegi ja milline tulem oli tema tööl. Kaebaja III ei oska selgitada, milles seisnes tema poolt MTA-le töö sisuna selgitatud dokumentide kontroll, vastused maksuhalduri küsimustele maksumenetluses aitas koostada kaebaja III volitatud esindaja. Kaebaja III pidi vaatama, kas arved on allkirjastatud ja lepingud korras. Kaebaja III ei mäleta firmade nimesid, mille dokumentidega ta tegeles. MTA-le nimetas kahe ettevõtte nimed. Rohkem kui Trofee ja Mehantroop, kaebaja III firmasid nimetada ei oska. Samuti ei tea kaebaja III, kellega kaaskaebajatest Trofee ja Mehantroop olid seotud. Kaebaja III ei küsinud millise firma asju ta parasjagu tegi. Kaebaja III kodus oli interneti ühendus, kuid Y tõi interneti pulga, et kaebaja III kasutaks seda. Kaustade saamisel pidi kaebaja krediidiinfost kontrollima, kas ettevõte on võlgu või mitte, pidi maksuvõlgasid jms kontrollima. Mälupulgale salvestas kaebaja blankettidele võlgu oleva firma nime vms. Seal ei olnud kirjas, millise ettevõtte kohta ta blanketi koostas. Y tõi paberid, kus olid firmad, kellel oli arve maksmata, siis selle firma nime pidi kaebaja blanketile panema. Kaebaja ei tea, kas Y korrastas dokumente või otsustas nende osas midagi, kaebaja III pani lihtsalt asjad valmis. Kaebaja III pole raamatupidaja, kuid laiendatud bilanssidest vaatas seda, kas firmal on varasid. Kindlasti mõnel ettevõttel oli varasid ja laiendatud bilanssi vähe. Laiendatud bilansis on väljatoodud ettevõtte varad. Vaatas maksmata arveid ja pangakonto väljavõtteid kuu lõikes või poole aasta kaupa. Nende firmade pangakontode väljavõtteid, mis Y tõi ja teiste omi ka. Kaebajal III oli maksmata arvete nimekiri ja ta vaatas, kas on laekumisi. Laekumisi vaatas pangakonto väljavõttelt, mis talle anti. Kaebaja III oli teinud põhitööl laekumiste arvestust või nende üle kontrolli. Kõrvaliseks tegevuseks oli viiviste arvutamine. Blankettidel, mida kaebaja täitis, oli firma nimi, kes oli võlgu sellele firmale, kelle paberid Y tõi. Näiteks Trofee paberitest vaatas, kes on Trofeele võlgu, kas on maksmata arveid. Kirjutas blanketile selle firma nime, kes oli Trofeele võlgu, kas oli viiviseid ja kas oli varasid. Palga saamist näitab see, et perele saadi osta kasvuhoone ja aed oma maja ümber. Palga saamist tõendavad palgalehed koos töötasuga. Kaebaja III andis allkirja palgalehe teisele eksemplarile, mille andis Yle tagasi. Kaebaja III teada ei olnud OÜ Moosen ja OÜ Melamore likvideerimisel. Kaebaja III ei oska öelda, millega ettevõtted täpsemalt tegelesid. Kaebajad I ja II ostsid firmasid, kes läksid või olid likvideerimisel. Neid ettevõtteid oli suur hulk 40–50 ringis. Mõnel polnud midagi kontrollida dokumentidest. Y tahtis, et suheldakse tema ostetud telefoniga. Kaebaja III ei oska öelda oma töötelefoni numbrit ja Y number oli ka ainult nimena salvestatud. Y telefoni numbrit kaebaja III ei tea. Kasutas telefoni selleks, et vaatas krediidiinfost kontaktandmeid, kes oli võlgu ja teinekord tegi vastamata kõne numbri kehtivuse kontrollimiseks. Kaebaja III abikaasa on millalgi töötanud Y ettevõtetes. Tööaega Yga kokkulepitud ei olnud. Kaebaja ei mäleta, mida luges ettevõtte aktivateks ja kas üldse oleks lugenud.
  37. Halduskohus on seisukohal, et X e vande all antud seletus ei tõenda kaebajate I ja II majandustegevust ja teenuste osutamist vaidlusalusel perioodil, kaebaja III töötamist kaebajates I ja II ning neilt töötasu saamist. Kaebaja III kohtuistungil antud seletus on sedavõrd üldsõnaline, et ei tõenda kaebajate I ja II kasuks töötamist. Kuna kaebajad I ja II tõendavad oma majandustegevust peamiselt asjaoluga, et kaebaja III töötas nendes ettevõtetes, siis ei tõenda kaebaja III seletus ka kaebajate I ja II 9 kaebuse väiteid. Kaebaja III kirjeldused täidetud tööülesannetest on vastuolulised ja kohati ka sisutühjad. Kord seletab kaebaja III, et ta otsis nende ettevõttete võlgnevusi, mille dokumendid talle toodi, kord seletab ta, et otsis nendele ettevõtetele võlgu olevaid ettevõtteid. Kusjuures kaebaja III ei ole selgitanud, mis oli likvideeritavate ettevõtete võlgade otsimise eesmärk ja tulem kaebajatele I ja II. Kui kaebaja III oleks tegelikkuses pangakontode väljavõtetest kontrollinud laekumisi kaebajate I ja II arvetele või likvideeritavate ettevõtete arvetele, mäletaks ta, millise ettevõtte pangakontodele laekumisi ta kontrollis ja suudaks siduda oma tööülesannete täitmise ka kaebajatega I ja II seonduvate elusündmustega, mida ta aga käesoleval juhul ei teinud. Kaebaja III seletuse kohaselt tegeles ta kaebajate I ja II kasuks töötades mitmekümne likvideerimisel oleva ettevõtte raamatupidamisdokumentidega, otsides nende hulgast võlas olevaid arveid ja otsides internetist andmeid nii likvideeritavate ettevõtete, kui nendele võlgu olevate ettevõtete kohta. Halduskohus suhtub kaebaja III seletusse kriitiliselt üldsõnalisuse tõttu, sest ei ole eluliselt usutav, et kaebaja III vanuses, suhteliselt noor inimene ei suutnud ei maksumenetluses ega kohtumenetluses nimetada ega meenutada ühtegi ettevõtte nime, kelle likvideerimise raames ta dokumente korrastas või kelle kohta ta andmeid otsis. Kaebaja III seletused on sedavõrd üldised ja fakte mitte avavad, et nende alusel ei tundu eluliselt usutav, et töötaja, kes väidetavalt töötas kahe ettevõtte juhiabina, ei mäleta oma töö sisu kohta ühtegi taolist asjaolu, mis võimaldaks kasvõi avalikes registrites leiduvate andmete alusel veenduda kaebaja III poolt kaebajate I ja II kasuks juhiabina tegelikus töötamises. Kaebaja III kohtuistungil antud seletus kattub üldistuse tasemelt kaebajate I ja II seadusliku ja volitatud esindaja Y poolt pärast esmaseid seletusi maksuhaldurile menetlusdokumentides väidetuga. Samuti kaebaja III kirjalike seletustega maksuhaldurile, mille ta koostas kohtuistungil antud seletuse kohaselt kaebajate I–III volitatud esindaja osalusel. Seega on kaebaja III seletusega kohtuistungil muuhulgas vastuvaidlematult tõendatud kaebajate I ja II seadusliku esindaja, volitatud esindaja ja kaebaja III poolt maksuhaldurile esitatud menetlusdokumentides selgituste omavaheline kooskõlastamine, sest kaebajad I–III on sama esindajat kasutanud ka kohtumenetluses, millele viitab üheselt kohtule esitatud kaebuse sisu ja kasutatud terminite samasus maksuhaldurile esitatud menetlusdokumentidega. Kaebaja III osales kohtuistungil kaebajate I–III volitatud esindajaga. Ka seletusi andes kasutas kaebaja III esindaja abi ja nõustamist. Kohtule ei jäänud kaebaja III seletust kuulates ja tema antud ütlusi ja kehakeelt jälgides märkamatuks, et kaebaja III jälgis seletust andes ja küsimustele vastates oma volitatud esindaja sülearvuti kuvarit, kes ilmselgelt trükkis arvutisse kaebajale III vastuste sisu ette. Taoline tegevus ei ole keelatud, kuna kaebajal on õigus esindusele kohtuistungil, kuid kohtu jaoks kahandas taoline tegevus kaebaja III seletuste usaldusväärsust. Kaebaja III kaebajate I ja II kasuks töötamise kontrollimise välistamine on tingitud ka konspiratiivsusest väidetavalt töö tegemisel, millega kaebaja III on seletuse kohaselt nõustunud. Konspiratiivsus ja kaebajate I ja II majandustegevuse kohta faktiliselt kontrollimist mittevõimaldavate seletuste andmine viitab kohtu hinnangul sellele, et kaebaja ei teinud kaebajatele I ja II tööd, mis oli tarvilik ettevõtete likvideerimise korraldamiseks. Kui kaebaja III oleks tegelikkuses kaebajate I ja II kasuks töötanud, siis jääb arusaamatuks, miks oli selleks näiteks tarvis kasutada telefoni, mille numbrit ta isegi ei tea, ning helistada volitatud esindajale telefoninumbrile, mida ta samuti ei tea. Pole eluliselt ka usutav, et kaebaja III ei tea oma väidetava juhi (Y) telefoninumbrit olukorras, kus tegemist oli tema perekonna tuttavaga ja isikuga, kes külastas tema kodu. Kui kaebaja III oleks avalikest andmebaasidest kontrollinud võlas olevate ettevõtete telefoninumbrite jätkuvat kasutusel olemist, oleks ta mäletanud kasvõi mõnda ettevõtetest, kelle telefoniumbrit ta kontrollis ja mil moel ta teavitas või tegi telefoninumbri jätkuva kasutusel olemise teatavaks väidetavatele tööandjatele. 10 Telefoninumbrid pidid salvestuma kaebaja kasutatavasse telefoni. Kohtu jaoks ei selgunud kaebaja III seletusest ühtegi põhjust, miks oli tal kodus, kus on interneti ühendus, tarvis kasutada üksnes väidetava tööandja arvutiga seotud internetiühendust, mis välistas tal hilisemalt võimaluse internetist tööks tarvilike andmete otsimise hilisemalt nt tehniliselt külastatud internetilehekülgede tõendamiseks. Vaatamata väidetavale internetist andmete otsimisele ja väidetavatele vastamata kõnede tegemisele, on eluliselt usutav, et kaebaja vanune inimene suudaks meenutada mõndagi ettevõtet, kelle võlgnevusi ja maksevõimet ta püüdis tööülesandeid täites välja selgitada. Kaebaja III nimetas kaebajatega I ja II analoogselt ainult AS-i Trofee ja OÜ-d Mehantroop nimed, kelle likvideerimisega ta väidetavalt Y korraldusel ning kaebajate I ja II kasuks tegeles. Märkimist väärib, et juhiabina töötanud inimene ei tea, kummaga kaebajatest need ettevõtted olid seotud. Seda olukorras, kus kaebaja väidete kohaselt oli tema ülesandeks likvideeritavate ettevõtete majandustehingute ja tehingupartnerite välja selgitamine ja andmete vastavale blanketile kandmine. Nagu eelnevalt osundatud, ei tõenda nimetatud ettevõtetega seotud isikute seletused ega ükski teine objektiivne tõend, et kaebajad I ja II oleks nimetatud ettevõtetele mingeidki teenuseid osutanud. Seda ei tõenda ka kaebaja III seletus, mis on nimetatud ettevõtete osas sedavõrd üldsõnaline, et ei tõenda kaebajate I ja II kasuks töötamist seonduvalt AS-ga Trofee ja OÜ-ga Mehantroop. Asjaolu, et maksuhaldurile on esitatud üks paberkandjal ühe nende ettevõtte väidetavast raamatupidamise dokumendist, ei muuda kohtu seisukohta kaebajatel I ja II majandustegevuse tegelikust puudumisest. Mis puudutab kaebaja III poolt kirjeldatud kujul sularahas väidetavalt igakuiselt palga saamist, siis selles osas on kaebaja III ja Y kirjalik seletus olulises osas vasturääkivad. Nimelt seletas kaebaja III, et igakuiselt palga saamisel sai ta Ylt palgalehe kahes eksemplaris, millest ühe tagastas allkirjastatult Yle. Kohtule jääb arusaamatuks tavapäraseid raamatupidamisreegleid arvestades, miks oleks pidanud Y, kui kaebajate I ja II volitatud esindaja võtma kaebajalt III palga väidetava saamise kohta allkirja palgalaehele. Seda olukorras, kus palka maksti väidetavalt sularahas. Nimelt on Y maksuhaldurile antud seletuses selgitanud, et ta võttis X elt palga sularahas saamise kohta allkirja kassa väljaminekuorderile. Palgalehtede valguskoopiad, mis on maksuhaldurile esitatud palga maksmise tõendamiseks ja tavapärased kassa väljaminekuorderid ei ole samasisulised ja samatähenduslikud dokumendid ega isegi tavapäraselt sama formaadis dokumendid raamatupidamises. Seega ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne kaebaja III seletus ka sularahas kaebajatelt I ja II töötasu saamise kohta, kuna on mh vastuolus palka sularahas väidetavalt maksnud Y kirjaliku seletusega, millele sai viidatud eelpool. Siinjuures väärib märkimist, et kaebajate I ja II versiooni kohaselt esitasid kaebajad likvideeritavatele ettevõtetele arveid, mille alusel tasuti kaebajatele. Samas on Y selgitanud, et kaebajatel I ja II ei olnud vahendeid isegi bensiini eest tasumiseks, kuid vahendid olid kaebajale töötasu maksmiseks. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebajatel I ja II rahalisi vahendeid ei olnud, eelistas volitatud esindaja Y kaebajale III töötasu maksmist ettevõtete tegevuskulu finantseerimisele oma ema vahenditest. Kaebajad I ja II osundavad kaebuses, et maksuhalduril ei ole arusaama, kuidas likvideerimisteenuse osutamine käib. Kohus on kaebajate I ja II seadusliku ja volitatud esindaja ning kaebaja III seletuste alusel seisukohal, et kaebajad I ja II tegid omalt poolt kõik võimaliku, et maksuhalduril ei saakski tekkida arusaama sellest, kuidas väidetavat likvideerimisteenust tegelikkuses osutati ja kas seda tehti kaebajate I ja II majandustegevuse raames või osutati seda kaebajatega I ja II seotud füüsiliste isikute poolt.
  38. Seoses kaebaja III kaebuse tõendamiseks nimetatud tõenditega märgib kohus vastuseks kaebajale III, et ükski tema poolt maksuhaldurile esitatud tõend üksikuna ega kogumis ei tõenda kaebaja III töösuhet kaebajatega I ja II ega nendele tehtud töö eest töötasu saamist. Kaebaja III pidas kohtumenetluses seletust andes asjakohaseks jätkata maksumenetluses kõigi kaebajate poolt valitud üldsõnalist informatsiooni andmist. Kui kaebaja III ei ole kohtumenetluses pidanud vajalikuks selliste andmete esitamist, mis võimaldaks veenduda 11 kaebaja III poolt kaebajate I ja II kasuks tegelikus töötamises ja selle töö eest töötasu saamises, siis samast positsioonist ja üldistuse tasemest lähtudes on kaebaja III pidanud õigeks võtta kirjalikud selgitused ka oma sugulastelt ja hõimlasest ning teistelt lähedastelt.
  39. Kuna kaebajate versiooni kohaselt otsis kaebajale III lisatöö tema abikaasa MK, siis arusaadavalt kinnitab MK poolt maksuhaldurile esitatud kirjalik selgitus (vt kaebaja I maksutoimik) kaebajate versiooni X se töötamise asjaoludest. TP i selgituse kohaselt soovitas ta Yle tööle X t ja TP on ka ise ostnud Ylt ettevõtte Timel Auto OÜ likvideerimisteenust. TP seletuse kohaselt andis ta Timel Auto OÜ dokumentatsiooni Yle
  40. a suvel. Uueks ettevõtte omanikuks oli Z. Kaebaja III ema, MT kinnitab maksuhaldurile antud selgituses, et
  41. aastal sai tütar X tasuva töö ettevõtete likvideerimisega tegelevas firmas, mille nime ta ei ole nimetanud. MT seletuse kohaselt on ta Yt näinud tütre poole mingeid pabereid toomas. Kaebaja III ämm, HK kinnitab maksuhaldurile esitatud selgituses, et tema minia töötas Y nimelise tätoveeritud mehe kasuks, mille tõttu pidi tema ja ka tema poeg hoidma sel ajal last. AT seletuse kohaselt nägi ta K pool käies X töötamas dokumentidega, kuid AT seletusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid kaebaja III tööandja või tööandjate nimedele, nimetatud on üksnes Yt kui AT tuttavat. Kaebaja III tööandja Corpowear OÜ vastusest maksuhaldurile ei nähtu faktilisi asjaolusid, millest saaks järeldada, et Corpowear OÜ juhatuse liige JJ teaks, kes oli kaebaja III tööandjaks Corpowear OÜ kõrval. Seda ei nähtu ka kolmanda isiku MS 23.01.
  42. a suulise seletuse protokollist. Protokolli kohaselt töötas MS Corpowear OÜ-s koos X ega.
  43. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kaebajal III oli tarvis põhitööandjalt kõrvaltöö tegemiseks üldse luba küsida, kui Corpowear OÜ ei selgitanud välja, kas tegemist võib olla samal turul tegutseva ettevõttega ja mis alal teine tööandja tegutseb vmt taolisi ettevõtluse seisukohalt asjakohaseid andmeid. Seega ei tõenda JJ ja MS kirjalikud seletused kaebaja III poolt kaebajate I ja II kasuks töötamist, sest nad ei tea kes oli kaebaja III tööandjaks. Mis puutub TP i selgitusse, siis äriregistrist käesoleva kohtuotsuse ajal leitavad andmed ei kinnita TP selgituse õigsust. Nimelt on äriregistri andmetel Timel Auto OÜ osanikuks juba alates 16.03.
  44. a Y, mitte Z, nagu selgitas TP maksuhaldurile. Kuna äriregistri andmetel on TP asemel OÜ osanikuks juba
  45. a maist Y, siis ei ole TP selgitus usaldusväärne ka selles osas, et OÜ Moosen osutas
  46. a suvel TP saadud dokumentatsiooni alusel vaidlusalusel perioodil Timel Auto OÜ likvideerimisteenust. TP on maksuhaldurile esitatud selgituses rääkinud
  47. aastast olukorras, kus Y on juba
  48. aastal saanud OÜ osanikuks. Samuti ei ole äriregistri andmetel tegelikkuses Z olnud ettevõtte uueks omanikuks, nagu selgitas TP. Neil asjaoludel ei nõustu kohus ka kaebajate käsitlusega, et maksuhaldur on äriregistrist jätnud kaebajate poolt esitatud andmete õigsuse kontrollimata, kuna kaebajad ei ole ise maksumenetluses tõeseid ja kontrollimist võimaldavaid andmeid esitanud.
  49. Võttes arvesse MELAMORE OÜ ja Moosen OÜ 01.02.
  50. a volikirju Yle (vt kaebaja I ja kaebaja II maksutoimik), nõustub halduskohus vastustaja kahtlusega kaebajate I ja II ning kaebaja III vahel sõlmitud 20.01.
  51. a töölepingute tagantjärgi koostamisest Y poolt. Seda seetõttu, et töölepingute preambuli kohaselt tegutses Y volikirjade alusel, kuid tegelikkuses ei saanud tal 20.01.
  52. a volikirju veel olla, kuna volikirjad, mis esitati maksuhaldurile on allkirjastatud Ze poolt alles 01.02.
  53. a. Töölepingute näilisusele viitab veel ka töölepingutele nende koostaja poolt antud numeratsioon. Nimelt kannab OÜ Moosen tööleping numbrit 2014-3 ja OÜ Melamore tööleping numbrit 2014-
  54. Seega on kasutatud samade tunnustega numeratsiooni kahe erineva ettevõtte puhul. Kuna kaebajate I ja II versiooniks 12 maksumenetluses on, et mõlema äriühingu ainukeseks töötajaks oli X , siis jääb arusaamatuks taolise ja ühtse numeratsiooni kasutamine kaebajate versiooni kohaselt erinevate äriühingute puhul ja tunnusnumbrite 3 ja 4 kasutamine olukorras, kus TSD-d kajastavad
  55. aastal ainult ühte töötajat. Kaebajad on küll kaebuses selgitanud, et tegemist on ema- ja tütarettevõttega, kuid kuna kaebajate versiooni kohaselt oli X ainukeseks töötajaks mõlemas äriühingus, siis viitab ka sel juhul kasutatud ebaloogiline järjestikuste numbritega seotud numeratsioon töölepingute näilisusele. Halduskohus peab lisaks tarvilikuks lisada, et kaebajate versiooni kohaselt on Y nii töölepingute koostajaks kui nende tööandjate poolt alla kirjutajaks olukorras, kus maksuhaldurile esitatud tõendite kohaselt ei olnud töölepingute dateerimise ajaks Z veel andnud Y volikirju, millele aga töölepingutes tehakse viide kui olemasolevatele.
  56. Puutuvalt kaebaja III abikaasa MK selgitusega maksuhaldurile märgib kohus seoses selgituse usaldusväärsusega järgmist. Kaebaja III kohtuistungil antud seletuse kohaselt on tema abikaasa töötanud Yga seotud ettevõttes. Kohtute infosüsteemist kaebaja III seletuse õigsust kontrollides selgus, et kohtuasja nr 3-17-863 materjalide kohaselt on maksuhaldur teinud 01.02.
  57. a maksuotsuse nr 12.23/037089-25, millega tunnistas kehtetuks OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) töötamise registri registrikande nr 1341000 MK kohta. Kusjuures nimetatud maksuotsuse kohaselt OÜ Metsanõunik (likvideerimisel) sel perioodil Z ja Y kontrolli all. Neil asjaoludel loeb halduskohus tõendatuks maksuhalduri kaalutluse, et tegemist oli seotud isikutega, mis on võimaldanud neil ka käesolevas maksumenetluses oma seletusi ja maksuhaldurile esitatud versiooni kooskõlastada, millest maksuhaldur on maksuotsuste kohaselt kaebajate I–III puhul järeldanud tahtliku maksupettuse toimepanemist.
  58. Seoses kaebaja III poolt maksuhaldurile esitatud kirjalike seletuste ja kohtuistungil antud seletuse usaldusväärsusega osundab halduskohus ka kaebaja III ja tema abikaasa
  59. a ja
  60. a tuludeklaratsioonidele, mille kohaselt moodustab kaebajatelt I ja II väidetavalt saadud töötasu kaebaja III poolt deklareeritud maksustavast tulust määrava osa. Seega kinnitavad ka tuludeklaratsiooni andmed kaebaja III seletuse elulist mitteusutavust. Seda seetõttu, et kaebaja III on maksuhaldurile ja kohtule püüdnud oma seletuses luua kaebajate I ja II kasuks töötamisest pilti kui tööst, mis toimus vaba aja ja perekonna arvelt, mille tõttu kõik hõimlased kinnitavad kaebaja lisatööd. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et isik mäletaks paar aastat pärast oma peamise sissetuleku allika kasuks tehtud tööd täpsemalt kui kaebaja III on avaldanud maksuhaldurile ja kohtule. Kaebaja III seletuste elulist usutavust kahandab asjaolu, et tema ema ja ämm ei tea äriühinguid, kus tütar ja minia töötavad, kuna nii ema kui ämm on kaebaja III soovil maksuhaldurile edastatud selgitustes tuvastamist võimaldavalt kirjeldanud üksnes Yt, mitte aga äriühinguid, kus kaebaja III väidetavalt töötas perekonna ja oma vaba aja arvelt. Kohtule ei nähtu ühtki eluliselt usutavat ja mõistlikku põhjust, miks peaks isik tuludeklaratsioonides kajastatud tööandjate nimesid mitte avaldama oma lähisugulastele ja hõimlastele, kes töötamiseks vajalike tingimuste loomisse panustavad oma aega ja hoolt lapselapsele.
  61. Kohus ei jaga kaebajate I–III seisukohti vastustaja poolt kaebajate õiguste rikkumisest maksumenetluses. Kohus kordab siinkohal kohtuistungil avaldatut, et kaebajate I ja II versiooni kohane kaebajate I ja II majandustegevuse korraldaja Y on maksuhalduri juures seletusi andnud vandeadvokaat Rene Varuli juuresolekul. Vandeadvokaadist lepingulisel esindajal ei ole olnud menetlusdokumentide kohaselt maksuhalduri menetlustoimingule pretensioone. Z on seadusliku esindaja seletuse protokolli kohaselt palunud maksuhalduril kõik küsimused esitada Yle. Z ei ole esitanud mingeidki pretensioone seletuse võtmisel. X ei ole maksuhalduri 13 nõudmisele suulise seletuse andmiseks maksuhalduri ruumidesse ilmumiseks allunud. Maksuhaldur ei ole temale sanktsioone rakendanud ja on aktsepteerinud kirjalikke vastuseid maksuhalduri küsimustele Neil asjaoludel ei ole tõendatud maksuhalduri ametnikele etteheidetud erapoolikus kaebajate I– III suhtes ega hea halduse tava eiramine nende poolt. Maksuhaldur on kaebajatelt I–III andmete saamisel andmeid kontrollinud vastavalt esitatud andmete detailsusastmest lähtuvatele võimalustele. Kohus ei tähelda vastustaja poolt uurimisprintsiibi ja ära kuulamise õiguse rikkumist kaebajate suhtes. Tõendite kogumile kaebajatest erineva hinnangu andmine ei ole aluseks ametniku taandamisele, ei ole vastuolus hea halduse tava ega uurimisprintsiibiga. Maksuotsus on tehtud seaduse alusel, mille tõttu ei saanud maksuhaldur eirata diskretsioonireegleid, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktidega, vaid seaduse alusel tehtavate maksuotsustega.
  62. Neil asjaoludel on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud maksuotsused ei riku kaebajate I–III õigusi ja puudub alus maksuotsuste tühistamiseks. 43.

§ 108

lg 1 kohaselt peavad kaebajad kandma seoses ühise kaebuse rahuldamata jätmisega kohtu poolt, nii enda kui vastaspoole menetluskulud. Kuna vastustaja ei taotle menetluskulude kaebajatelt välja mõistmist, jäävad poolte menetlusulud nende endi kanda. 44. Kohtu algatusel tuleb füüsilisest isikust andmesubjektide nimed asendada avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.