1-19-4999 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-4999 (19259000388) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Jelena Mu

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: Jätta Urmas Kesküla tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata OSAÜHINGule Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Urmas Keskülale Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 senti, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot ja 20 senti. Mõista Urmas Keskülalt Eesti Vabariigi kasuks välja 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700032797 ning selgitus „Urmas Kesküla, 1-19-4999, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 1-19-4999 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 18.06.2019 otsusega tunnistati U. Kesküla süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati

§ 65lg 2 sätteid kohaldades 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.

U. Kesküla karistusaja alguseks oli 17.06.

1. Kohtuotsus jõustus 04.07.
3. 17.03.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid U. Kesküla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. U. Kesküla karistusaeg algas 17.06.2019, see lõppeb 17.09.2021 ning

§ 76lg 1 p 1 kohane tähtaeg saabus 17.03.2020.

U. Kesküla isikuandmetele tuginedes vangla tema ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla ei toeta.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas ei toeta ka prokuratuur U. Kesküla tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Prokuratuur jagab ja tugineb vangla seisukohtadele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas U. Kesküla, et toetab ja taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele. U. Kesküla selgitas, et kahetseb tehtut ja lubab, et enam kuritegusid toime ei pane. Täiendavalt tunnistas U. Kesküla, et on alkoholisõltlane ja tal tuleb läbida alkoholivastase ravi. Plaanib võtta end esmalt arvele Töötukassas, seejärel soovib leida töökoha. Sugulasteks on vend ja isa, isaga hakkab jagama ühist elukohta. Tasumata rahalisi kohustusi on summas ca 900 eurot. Samuti lisas U. Kesküla, et tema sõiduautod on müüdud ja juhtimisõigus ära võetud.
3. Kaitsja väljendas seisukohta, et U. Kesküla vabastamiseks on alused olemas. U. Kesküla andis lubaduse korraldada oma edaspidist elu õiguskuulekalt. Tema käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas – distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vangistuses olles on ta läbinud sotsiaalprogrammi ja töötab xxx. Kaitsja hinnangul on U. Kesküla teadvustanud alkoholisõltuvusega seotud probleemi, samuti arusaama, et sellega tuleb tegeleda. U. Keskülal on olemas elukoht ja teda lubati võtta tagasi tööle, kui tööandja uuesti tööd alustab. Kaitsja märkis, et U. Kesküla on nõus alluma käitumiskontrollile kuni karistuseaja lõpuni. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kohtute infosüsteemi vahendusel tema varasemat karistust puudutavate andmetega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ning tema kaitsja seisukohad, leiab, et U. Kesküla tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 7.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 1-19-4999

1. Kohus möönab, et U. Kesküla on ära kandnud kolmandiku mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on U. Kesküla avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet ja korteri omanikud on andnud nõustumuse U. Kesküla sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Seega tuleb nentida U. Kesküla puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt U. Kesküla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Vaatamata sellele, et arutataval juhul on täidetud formaalsed eeldused U. Kesküla ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, ei pea kohus tema vabastamist põhjendatuks.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.

1. Esmalt märgib kohus, et U. Kesküla puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). U. Keskülal puuduvad distsiplinaarkaristused. Nimetatut on võimalik käsitada positiivse asjaoluna.
2. Hinnates U. Keskülaga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et U. Kesküla käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Ta on kinnipidamisasutuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi ja on töötanud xxx ning xxx. Hetkel ta töötab xxx. Lisaks on U. Keskülale vabanemisel tagatud elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. Lisaks on tal olemas toetav lähedaste ring. Tema vabanemise kasuks räägib seegi, et ta on teadvustanud endal alkoholiprobleemi olemasolu ja on valmis läbima vastavat ravi. Mis puudutab tema tulevast majanduslikku seisundit, siis leiab kohus, et vaatamata rahaliste kohustuste olemasolule, pole tasumata kohustuste suurus sedavõrd suur, mis võiks oluliselt mõjutada tema õiguskuulekust. Hinnates osutatud asjaolusid nende kogumis, asub kohus seisukohale, et tegemist on asjaoludega, mis toetavad U. Kesküla ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 12.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et U. Kesküla karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 13. U. Kesküla karistamise aluseks olev tegu seisneb korduvas joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises. Tuleb ka märkida, et kohus moodustas kohtuotsuste kogumis liitkaristuse (

§ 65lg 2).

See tähendab, et U. Kesküla pani toime karistuse aluseks oleva kuriteo toime ajal, mil eelmise kohtotsusega mõistetud karistus oli täielikult kandmata - varasema kohtuotsuse alusel jäeti U. Keskülale mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata.

1. Analüüsides eelnevat, nendib kohus järgmisi aspekte. Esmalt nähtub, et U. Kesküla pani katseaja jooksul toime uue tahtliku ja varasema kuriteoga samaliigilise kuriteo, ja teiseks – tema õiguskuulekust pole taganud ka teadmine, et tingimisi mõistetud karistus võidakse uue kuriteo toimepanemise korral täitmisele pöörata. Võttes arvesse U. Kesküla eelnevat karistatust, eelneva karistuse täitmise asjaolusid, on kohus seisukohal, et U. Kesküla kohtuistungil antud selgitus, mille 1-19-4999 kohaselt on tal olemas motivatsioon loobuda alkoholi tarvitamisest, mis peaks eelduslikult tagama tema edasise õiguskuulekuse, on kaheldav ja vähe-veenev.
2. Iseloomustuses toob vangla välja, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Nagu U. Kesküla ise kohtuistungil märkis, on teda ka varem süüdi mõistetud ja karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Juba varasema ehk Viru Maakohtu 04.12.2017 otsusega rakendas kohus uute kuritegude ärahoidmiseks U. Keskülale katseaja lõpuni alkoholi tarvitamise keeldu. Ent nagu nähtub, ei rikkunud U. Kesküla mitte üksnes kohtuotsusest tulenevat alkoholi tarvitamise keeldu, vaid ta pani toime uue kuriteo, so alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise. Arvestades, et nii enne kuriteo toimepanemist kui kuriteo toimepanemise ajal oli U. Keskülal olemas nii elu- kui töökoht, toetavate lähedaste ring ning samuti oli tal teadlik, et varasema kohtuotsusega mõistetud vangistus jäeti täitmisele pööramata tingimustel, et ta täidab kõiki kontrollnõuded ja kohustusi, sh ta ei tohi tarvitada alkoholi ja veelgi enam - toime panna uut kuritegu, siis järeldub eelnevast koostoimes karistamise aluseks oleva teoga, et U. Kesküla pole suuteline jälgima ja täitma vabanemisega kaasnevaid tingimusi. Seega saab U. Kesküla käitumist õiguskuulekaks hinnata vaid tugeva järelevalve ehk vangistuse tingimustes.
3. Kohtuistungil tõi U. Kesküla välja, et soovib edaspidi elada alkoholivaba elu ja on valmis läbima alkoholivastase ravi. Kohus möönab, et ainuüksi alkoholiprobleemi teadvustamine ühes vajalike sammude ettevõtmise valmidusega võimaldavad järeldust, et U. Kesküla mõttemaailmas võivad olla toimunud muutused, mis aitavad kaasa tema edaspidisele õiguskuulekusele. Kõrvuti tooduga tuleb aga nentida, et U. Kesküla alkoholivaba elu on piirdunud vaid vangistuses viibitud ajaga. Obligatoorne on seegi, et U. Kesküla enda sõnade kohaselt on ta ka varem läbinud alkoholiravi, püsinud 3 aastat kaine, et asjaoludest nähtuvalt on ta naasnud alkoholi tarvitamise juurde. Võttes arvesse U. Kesküla varasemat nö tagasilangust, varasema kohtuotsuse alusel määratud alkoholikeelu rikkumist, samuti katseajal uue kuriteo toimepanemist, siis on kohus seisukohal, et arutataval juhul ei ole ühe sotsiaalprogrammi („Eluviisitreening“) läbiviimisega U. Keskülast lähtuvad alkoholi tarbimisega seotud riskid täielikult maandatud, mistõttu võib erinevate negatiivsete asjaolude kokkulangemisel realiseeruda uued kuriteod. Kohtul puudub objektiivne võimalus teha järeldus, et U. Kesküla ka suudab vabaduses olles hoiduda alkoholi tarbimisest. Nagu öeldud, U. Kesküla varasem käitumine seda lihtsalt ei kinnita.
4. Kuna kohus vaeb U. Kesküla vabastamisküsimust ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele, siis tuleb kohtul hinnata, kas elektrooniline valve eviks U. Keskülale mõju, mis välistaks tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Analüüsides U. Kesküla isikuandmeid, sh karistuse aluseks olnud teo tehiolusid, siis järeldub, et tema õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses alkoholi tarvitamisega. Seega on vabastamisküsimuse otsustamisel määrav, mil viisil on U. Kesküla puhul maandatav alkoholist lähtuv risk. On üldteada, et elektroonilise valve tingimustes on piiratud sellele allutatud isiku liikumisvabadus. Elektrooniline valve ei võimalda iseseisvalt kontrollida aga isiku tegevusi, toiminguid ega suhtlusringi. Seega on võimalik U. Keskülal elektroonilise valve tingimustes tarvitada ka alkoholi. Kuna elektroonilise valve tingimustes ei ole võimalik välistada U. Kesküla-poolset alkoholi tarvitamist, alkoholi tarvitanuna ei suuda U. Kesküla aga teha õigeaegseid ja kohaseid valikuid oma käitumisaktide üle, siis on kohtul võimalik vaid nentida, et U. Kesküla pole võimalik karistuse kandmiselt vabastada tema elektroonilise valve alla allutamisega.
5. Kohus märgib ka, et üldiselt teadaolevalt on alkoholi tarvitamisest loobumine pikk protsess ja nõuab kõrget enesemotivatsiooni. Olukord, kus U. Kesküla pani toime uue õigusrikkumise katseaja jooksul, toob kaasa järelduse, et tema enesemotivatsioon alkoholist loobumiseks ei ole sedavõrd kõrge, et see tegelikkuses realiseeruks. Seega pole U. Keskülast lähtuv oht alkoholi 1-19-4999 tarvitamisega seotud liiklussüütegude toimepanemiseks maandatud, seda ei maanda ka elektrooniline valve, temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab U. Kesküla vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla.
6. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele U. Kesküla vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja U. Kesküla valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, sh ka elektroonilise valve alla.
7. Seoses U. Kesküla suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid U. Kesküla varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse U. Kesküla just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. U. Kesküla kaitsja M. Allikmäe esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 81 eurot suuruses summas, millele lisandub käibemaks summas 16,20 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungi ajakuluks kokku on 90 minutit, s.o 81 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lgdest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub U. Keskülalt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). /allkirjastatud digitaalselt/