Obsah (18)

§ 163§ 162§ 657§ 651§ 442§ 652§ 232§ 230§ 436§ 238§ 272§ 251§ 654§ 5§ 688§ 392§ 658§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2020, Tallinn Tsiviilasj

§ 163lõike 1 alusel kostja kanda 82,3% ulatuses ja hageja kanda 17,7% ulatuses.

Vastuhagi täies ulatuses rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 162lõike 1 alusel täies ulatuses kostja kanda.

Kohus leidis, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus

1. 04.01.2019 kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejale välja 43 908.56 eurot ja jättis tasarvestusavalduse ja vastuhagi rahuldamata ning jaotas menetluskulud. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada 14 vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2. Kohus on ebaõigesti rahuldanud hageja nõude hageja esitatud kuludokumentide alusel. Ka esitas hageja kuludokumentide alusel nõude kahju hüvitamise nõudena, kuid kohus on lahendanud selle lepingu täitmise nõudena, millega on väljunud hagi piiridest. Ehituslepingu kohaselt ei olnud tasunõue tehtud tööde eest seotud mitte sellega, millises summas on hageja teinud ehituslepingu täitmiseks kulutusi, vaid tasu oli kokku lepitud kindla summana kõigi lepinguga kokkulepitud tööde eest.
3. Kohus jättis tähelepanuta, et ehitusleping oli tihedalt seotud 04.12.2013 projekteerimislepinguga, mistõttu ehituslepingu alusel tehtud tööde eest tasutud summade puhul tuli arvestada summadega, mille kostja tasus projekteerimislepingu alusel.
4. Kohus ei selgitanud välja, millised hageja esitatud arved ja mis summades on tasumata. Iga makse tegemine eeldas seotud töö akteerimist ja ülevaatamist. Asjaolu, et kostja tasus esimese arve täielikult, ei saa pidada pooltevaheliseks praktikaks. Tuginedes ehituslepingu punktile 5.1.3 on kohus valesti järeldanud, et tööde projektdokumentatsiooni ega jooniseid ei pidanud hageja enne ehitustööde täielikku lõpetamist koostama ega kostjale esitama. Vastava dokumentatsioonita ei olnud kostjal võimalik teostada ülevaatust. Otsusest ei selgu, mis ajahetkest ja millistes summades muutusid arved sissenõutavaks ning milline on nende tähendus ehituslepingu lõppemise järgselt esitatud kulutuste hüvitamise nõude lahendamisel. Kui ehitusleping lõpeb ennetähtaegselt, ei saa hagejal olla õigust ettemaksuna käsitletavatele arve osadele, mille järgseid töid ei ole teostatud. Samuti tuleb arvestada muid tegemata jäänud töid.
5. Isegi, kui hageja oleks tasunõude alusena tuginenud mitte kuludokumentidele, vaid hinnangutele tööde tegeliku valmidusastme kohta hageja poolt objektilt lahkumise aja seisuga, on viited ehituslepingu järgsete summade osas valed. Kohus on alusetult lugenud ehituslepingujärgseks tööde valmiduse määraks 101 180 eurot (+km).
6. Kohus on valesti leidnud, et hageja kohustuseks ei olnud elamu II korruse väljaehitamine. Kohus on põhjendamatult jätnud kohaldamata lepingu tõlgendamise reeglid (VÕS § 29) ning jätnud välja selgitamata poolte ühise tegeliku tahte. Kohus tugines ehituslepingu lisaks nr 1 oleva „Tööde piirid“ preambula sõnastusele, jättes välja selgitamata, mida pidasid pooled silmas seal sisalduva märke all, et II korrus on võimalik tulevikus välja ehitada. Viidatud preambula sõnastust pidanuks tõlgendama koostoimes kostja ja KK 15.11.2013 e-kirjavahetusega, millest olulise osa jättis kohus tähelepanuta. Samuti ei ole kohus hinnanud „Tööde piirides“ toodud tööde kirjeldust, mis nägi ette elamu II korruse osas mittekandvate siseseinte ehitamise, samuti katuslae soojustamise, katmise kipsplaadiga, samuti küttetorude paigaldamise II korrusele. Elamu II korruse ehitustööde kuulumine nimetatud mahus ehituslepingu mahtu tuleneb ka kostja 13.07.2017 menetlusdokumendi lisaks 1 olevast kirjavahetusest kostja ja TT vahel, samuti lisaks 2 olevast hageja 15 koostatud II korruse santehnika ja torustiku teostusjoonisest. Kohus nimetatud tõendeid ei analüüsinud. Viidatud e-kirjavahetuse osas on kohus jätnud tähelepanuta, et see toimus mõni päev pärast 13.05.2014 töökoosolekut, kus kostjale sai selgeks, et hageja ei kavatse II korruse osas sisuliselt mingeid töid teha. Poolte e-kirjavahetus kinnitab vaid seda, et kostja oli mh valmis omalt poolt kokkulepitust järeleandmisi tegema eesmärgiga tagada tööde jätkumine. II korruse ehitustööde kuulumist lepingu mahtu ei lükka ümber GE 28.08.2018 täiendav arvamus küsimuse nr 1.5 osas. CC ütlused tõendavad vastupidiselt kohtu järeldusele, et II korruse ehitustööd kuulusid lepingu mahtu. Sama tuleneb ka kostja vande all antud ütlustest ja TR ütlustest. Kohus ei põhjendatud nende ütluste kõrvale jätmist. TR ei tuginenud oma arvamuses ega seisukohtades mitte kostja arusaamale tööde mahust, vaid talle esitatud poolte kirjavahetusele ja koostatud dokumentidele.
7. Vale on seisukoht, nagu ei oleks kostja poolt ehituslepingust taganemine olnud seotud hagejale lepingust tulenevate kohustuste olulise rikkumisega. Kostja tugines esmalt asjaoludele, millele viitas 21.05.2014 taganemisavalduses. Kohus ei analüüsinud kostja väiteid lepingu olulise rikkumise kohta selles, et hageja teostas kostjaga kooskõlastamata projektlahenduste alusel nii ehituse üldtöid (sõlmede lahendused) kui eriosade töid, eelkõige elekter ja ventilatsioon. Hageja ei esitanud vaatamata kostja korduvatele nõuetele ehitustööde käigus tutvumiseks teostusjooniseid. Ehituslepingu täitmise ajal oli teostusdokumentatsioon ülimalt puudulik. Vale on väide, nagu oleks kostja esitanud TR-le 23.07.2014 ülevaatusel seni esitamata projekt- ja teostusdokumentatsiooni. Vastava materjali esitas eksperdile hageja. Kohus jättis ehitusprojekti ja teostusdokumentatsiooniga seotud kostja väited lepingu olulise rikkumise hindamisel tähelepanuta.
8. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja on tuginenud menetluses ehituslepingu lõpetamise põhistamisel nii asjaoludele, mis olid toodud 21.05.2014 avalduses kui asjaoludele, mis selgusid pärast avalduse tegemist. Kohtupraktikas on tunnustatud kujundusõigust teostanud poole õigust täiendada taganemisõiguse aluseid. Kohus ei ole neid rikkumisi, mis said kostjale teatavaks pärast lepingust taganemist, taganemise kehtivuse hindamisel arvesse võtnud. Kostja tugines nii TR 23.03.2015 arvamusest ja 14.08.2015 täpsustustest kui GE 22.04.2016 arvamusest nähtuvatele puudustele. Kohus ei hinnanud kõnealuste puuduste sisulist olemasolu. Puuduste arvestamata jätmisel on kohus viidanud kaudselt nii TR arvamuse ebausaldusväärsusele kui sellele, et puudustest ei ole hagejat õigeaegselt teavitatud. GE arvamust pidas kohus aga usaldusväärseks. GE kinnitas 17.04.2017 istungil, et tema arvamus on koostatud TR 23.03.2015 arvamuse alusel ning olukorras, kui korrigeerub TR hinnang tööde valmidusastmele, korrigeerub ka GE arvamus. Kui kohus jätab kõrvale TR arvamuse, ei oleks olnud võimalik tugineda ka GE arvamusele. Kuigi GE on nõustunud valdavas osas kõigi TR tuvastatud tegematajätmiste ja puudustega, on kohus pidanud GE arvamusele tuginemist põhjendatuks ning TR omale mitte.
9. Kohus tugines tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamise osas üllatuslikult lepingu punktile 10.2 ja sellest tulenevale 5-päevasele tähtajale puudustest teatamise osas. Hageja nimetatud lepingupunktile tuginenud ei ole. 16 Kostjale said TR arvamuses kirjeldatud puudused teatavaks 2015.a märtsi lõpus. Kohus ei tuvastanud, millal kostja viidatud arvamuse kätte sai ega ka seda, millal on mõistlik aeg arvamusega tutvumiseks. Seega jättis kohus olulised asjaolud tuvastamata ja asus põhjendamatult seisukohale, et puudustest ei ole hagejat õigeaegselt teavitatud.
10. Hageja nõude osalisel rahuldamisel on kohus jätnud tähelepanuta kostja menetluslikud tasaarvestused.
11. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostjal ei olnud alust nõuda hagejalt A-energiaklassile vastava elamu projekteerimist ega ehitamist. Kohus jättis selle tuvastamisel tähelepanuta hageja veebilehel avaldatu ega lugenud seda osaks pooltevahelisest ühtsest lepingulisest suhtest. Hageja ei tõendanud, et oleks enne projekteerimis- ja ehituslepingu allkirjastamist teavitanud kostjat asjaolust, et vaidlusalune elamu ei hakka vastama A-energiaklassile. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata, et hageja rikkus lepingueelsete läbirääkimiste käigus VÕS § 14 lõikest 2 tulenevat teavitamiskohustust ja kuna hageja lubadus oli muutunud lepingute osaks, siis ka nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi. Kohus jättis tähelepanuta ka, et tegelikkuses ei vastanud elamu ka mitte B-energiaklassile, vaid hoopis C-klassile.
12. Kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata vastuhagi. Esmalt on kohus teinud ebaõigesti kindlaks, millest vastunõue koosneb. Tegelikult koosneb vastuhagi põhinõue õigusabikulust 1828.20 eurot, tööde seisu kindlakstegemise kulust 3402 eurot ning elamu ehitamiseks hagejaga kokkulepitud valmidusastmesse vajaliku lisakulude hüvitamist nõudest 29 511.38 eurot. Eelnimetatud summasid on vastuhagis vähendatud 5902 euro võrra.
13. Kohus eksis ehituslepingu olulise rikkumise olemasolu ja lepingust taganemise kehtivuse hindamisel. Mh tugines kostja VÕS § 116 lõikele 2, kuivõrd hageja käitumine enne lepingu lõpetamist andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Pärast lepingu lõpetamist said kostjale teatavaks ekspertide arvamuste alusel puudused hageja tehtud projekteerimis- ja ehitustöödes. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks pärast nende arvamuste kättesaamist avaldanud valmisolekut viidatud puudused kõrvaldada.
14. Arusaamatuks jääb kohtu märkus nagu ei olevat selge, millised kostja poolt elamu lõpuni ehitamiseks tehtud tööd seonduvad hageja töödes puuduste kõrvaldamisega ning millised olid vajalikud pooleli jäänud tööde lõpetamiseks, samuti olevat ebaselge tööde jaotus I ja II korruse vahel. Kostja on vastavaid asjaolusid kohtule selgitanud.
15. Põhjendamatu on kohtu hinnang nagu ei oleks võimalik kostja vastuhagi nõude arvestusest lähtuda põhjusel, et see tugineb valdavas osas ekspert TR arvamustele. Kohus on tõendeid valesti hinnates asunud seisukohale, et kostja koostatud vastunõude koondkalkulatsioonis viidatud hinnapakkumistes kajastuvad ka tööd, mis ei kuulunud hagejaga sõlmitud ehituslepingu mahtu. Kõnealuste tööde vajalikkust hageja pooleli jäetud ja tegemata jäetud tööde 17 lõpetamiseks on kinnitanud TR. Kostja 28.11.2016 menetlusdokumendis on esitatud täiendavad selgitused, et otsuse punktis 70 nimetatud tööd ja materjalid kuulusid ehituslepingu mahtu. Kohus ei ole neid selgitusi hinnanud.
16. Arusaamatuks jääb ka vastuhagi rahuldamata jätmise põhjendus, mille kohaselt on osades vastunõude aluseks olevates hinnapakkumistes kajastatud tööd maksumuselt kallimad võrreldes hageja töödega. Hageja ei ole esitanud nende tööde osas, mis jäid teostamata või vajasid ümbertegemist, ühtegi eksperthinnangut ega hinnapakkumist, mis tõendaks, et töid saaks teha odavamalt. Olukorras, kus hageja poolt jäid tööd lõpetamata ja osad tööd vajasid ümber tegemist ning seda tehti enam kui aasta pärast hageja poolt tööde teostamist, on arusaadav, et tööde maksumus võis olla kallinenud võrreldes hageja pakkumisega.
17. Arusaamatu ja vastuolus VÕS § 115 lõike 1 mõttega on kohtu väide nagu pidanuks kahju hüvitamise nõude maksmapanekuks olema kostja vastavad kulud reaalselt kandnud ning esitanud kuludokumendid. Samas on enamuste tööde osas kuludokumendid esitatud. Vastustaja seisukoht
18. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 30.11.2018 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles kohus rahuldas Seve Ehituse AS-i hagi suuremas summas kui 10 884.20 eurot. Samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata XX tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi osas, milles hagetakse elamu lõpuni ehitamise kulu. Samuti osas, milles maakohus jaotas menetluskulud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus osaliselt ise uue otsuse, millega rahuldab Seve Ehitus AS-i hagi 10 884.20 euro ulatuses tasaarvestuse reservatsiooniga otsusega (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Vastuhagi jääb rahuldamata kohtueelsete õigusabikulude ja asjatundja arvamuse kulu osas. XX tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi elamu lõpuni ehitamise kulude osas saadab ringkonnakohus uueks lahendamiseks maakohtule, kes jaotab ka mõlema astme menetluskulud (

§ 657lõike 1 punkt 3, § 173 lõiked 3, 5).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 65.

§ 651

lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja/vastuhageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada vastuhagi täies ulatuses. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud lahendit osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata. Hagi osalise rahuldamata jätmise osas (resolutsiooni punkt 3) on maakohtu otsus jõustunud. 66.

§ 442lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt seni lahendamata taotluse.

Kaebuse põhjenduste punkti 2.7.8 viimases lauses on apellant esitanud ringkonnakohtule taotluse võtta täiendava dokumentaalse tõendina 18 vastu TR 18.01.2017 vastused, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus 07.03.2017 kohtuistungil. Apellant on seisukohal, et maakohus keeldus tõendi vastuvõtmisest menetlusõiguse norme rikkudes. Taotluses apellant ei täpsusta, millist

-i normi maakohus seejuures rikkus. 67. Kolleegium taotluse rahuldamiseks

§ 652kohast alust ei näe.

Maakohus keeldus asjatundja 18.01.2017 kirjaliku dokumendi (t IX kd lk 5-9) vastuvõtmisest 07.03.2017 kohtuistungil põhjendusega, et on rahuldanud kostja taotluse TR ülekuulamiseks ja et talle on võimalik esitada istungil küsimusi samade asjaolude kohta, mida 18.01.2017 dokument sisaldab (t VII kd lk 180a-180b). Asjatundja ülekuulamine toimus tunnistajana 17.04.2017 kohtuistungil, kus kostja sai esitada kõiki vajalikuks peetud küsimusi. Eelnevalt oli maakohus võtnud vastu kostja poolt samalt asjatundjalt tellitud 23.03.2015 arvamuse koos lisadega, arvamuse 14.08.2015 täienduse ja 19.06.2017 istungil antud vastuste täpsustused ja fotod. Asjatundja ütlused ja tema koostatud kirjalik arvamus on tsiviilkohtumenetluses võrdväärsed tõendid muude

§-s 229 loetletud tõenditega ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 232lõige 2).

Käesolevas asjas pooled teisiti kokku ei ole leppinud.

1. Kaebuse lahendamiseks võtab kolleegium esmalt seisukoha kaebaja väidete osas, mis puudutavad pooltevahelise ehitustöövõtulepingu (ehitusleping) t I kd lk 9-14, lisad samas lk 15-23, sh lisa 1 kogumahus t III kd lk 110-114) lõppemise õiguslikku alust. Puudub vaidlus, et lepingu lõpetamiseks esitas tellija töövõtjale avalduse, milline oli allkirjastatud 21.05.2014 (t I kd lk 3334). Maakohus ei tuvastanud, millal töövõtja tellija tahteavalduse kätte sai, kuid töövõtja on kinnitanud selle saamist samal päeval, s.o 21.05.2014 (nt hagiavalduse põhjenduste punktis 5; 26.05.2014 ettepanekus (t I kd lk 36)). Seega saab tuvastada, et tellija tahteavaldus muutus kehtivaks 21.05.2014 (TsÜS § 69 lõige 1). Kolleegium selgitab, et kuna 21.05.2014 avaldusest nähtub selgelt tellija tahe lõpetada töövõtuleping E-1302 (ehitusleping), ei käsitlenud maakohus asjakohaselt lepingu lõpetamisele suunatud tellija väiteid töövõtja võimalike rikkumiste kohta samade poolte vahel 04.12.2013 lepingu (t III kd lk 13-15) sama eramu projekteerimistööde tegemiseks täitmisel. Asjaolu, et 20.02.2014 lepingu punktis 1.2 on lisaks eramu püstitamisele viide ka projekteerimisele, on selgelt eksitav, kuna lepingu aluseks olnud hinnapakkumisest (t III kd lk 115-119) nähtuvalt oli projekteerimise osa (ehitusloa projekti koostamine, ehitusprojekti ja tootmisjooniste koostamine, energiamärgis) 0 eurot. Kuna 04.12.2013 projekteerimislepingut tellija ühepoolselt ei lõpetanud, omavad võimalikud selle tehingu rikkumised töövõtja poolt tähtsust kostja tasaarvestusavalduse ja/või vastuhagi lahendamisel.
2. Vaidluse lahendamisel omab esmalt tähtsust, kas tellija tahteavaldust on alust tõlgendada lepingust taganemisena töövõtja lepingurikkumiste tõttu (tellija seisukoht) või lepingu ülesütlemisena, milleks on tellijal töövõtulepingu puhul igal ajal õigus vastavalt VÕS § 655 lõikele 1 (töövõtja seisukoht). Kui töövõtja lepingut ei rikkunud, ei oma õiguslikku tähendust, millisel põhjusel tellija lepingu lõpetas. Maakohus leidis, et avalduses esiletoodud töövõtja 19 rikkumisi ei esinenud, mistõttu oli tegemist lepingu ülesütlemisega. Tellija sellega ei nõustu.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, mis puudutab elamu II korruse väljaehitamisega seonduvaid kokkuleppeid. Seonduvalt sellega tuvastas maakohus, et töövõtja kohustuseks ei olnud ehitada välja elamu II korrus. Seejuures analüüsis maakohus järgmiste tõendite kogumit: lepingudokumenti (punkti 10.2), tellija abikaasa CC ütlusi, tellija 15.11.2013, 15.05.2014 ja 16.05.2014 e-kirju töövõtjale, töövõtja töötajate KK ja TT ütlusi ning kohtu ülesandel arvamuse andnud eksperdi GE arvamust. Tellija on seisukohal, et maakohus jättis välja selgitamata VÕS § 29 kohase poolte tegeliku tahte (et töövõtja pidi II korruse seinad ja katuse soojustama ja katma kipsplaadiga, rajama mittekandvad vaheseinad, tegema vajalikud eriosade (vesi ja kanalisatsioon, elekter) tööd; tegemata pidid jääma vaid siseviimistlustööd), tuginedes vaid sõnade üldlevinud tähendusele ja et poolte tegelik tahe tuleb välja lisaks lepingu lisa 1 Tööde piirid preambulale lisa sisust (tööde kirjeldusest), 22.11.2013 hinnapakkumisest, tellija ja KK lepingueelsest 15.11.2013 e-kirjavahetusest, tellija abikaasa ütlustest, tellija ja TT 23.25.04.2014 e-kirjavahetusest, tellija 15.05.2014 e-kirjast töövõtjale, II korruse santehnika ja torustiku teostusjoonistest, asjatundja TR arvamusest ja tellija vande all antud seletusest. Töövõtja on seisukohal, et ei pidanud II korrust välja ehitama, vaid katuslae ülesannet pidi täitma kuni tellija poolt II korruse väljaehitamiseni vahelagi ja et ligipääs II korrusele pidi toimuma pööninguluugi kaudu. Eeltoodust nähtub, et pooled vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, milline oli lepingu lisas 1 sisaldunud kokkuleppe „… II korrus on võimalik tulevikus välja ehitada“ sisu.
4. Kolleegium on seisukohal, et II korrusega seondunud tööde kokkulepete sisu tuleb tuvastada iga väidetava vaidlusaluse töö kohta eraldi, kuna üheski ühises (lepingu)dokumendis ei ole pooled lahti kirjutanud, mida nad peavad silmas sõnaühendi „välja ehitamine“ all. Seega kui tellija väidab, et tegelikkuses oli poolte tahe lepingu sõlmimisel suunatud enamate tööde tegemisele kui töövõtja lepingu täitmise ajal nõustus tegema, tuli tellijal oma väiteid tõendada (

§ 230lõige 1).

Ringkonnakohus selgitab, et arvestab tõendite kogumina analüüsimisel mh, et tehingu tõlgendamine on õiguse kohaldamine ja

§ 436

kohaselt kohtu ülesanne, mistõttu jättis maakohus asjakohaselt tähelepanuta ehitusala asjatundja TR arvamuse pooltevaheliste kokkulepete võimaliku sisu kohta. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga. Nii TR kui kohtu määratud (samuti ehitusala asjatundja) eksperdi GE arvamused saavad olla asjakohaseks tõendiks ehitustehnilistes küsimustes. Muude maakohtus kogutud tõendite puhul ei tuvastanud kolleegium alust nendega arvestamata jätmiseks (

§ 238

lõige 5), kuid vajadusel annab konkreetse tõendi tõenduslikule väärtusele hinnangu allpool.

1. Kolleegium on seisukohal, et lepingu sõlmimise aegse poolte tahte välja selgitamisel on esmase tähtsusega kirjalikult vormistatud lepingudokument, kuna pooled ei vaidle, et enne tehingu allkirjastamist peeti pikaajalisi läbirääkimisi, milles mõlemad said oma seisukohti esitada. Seega puudub mistahes alus arvata, et 20.02.2014 tehingudokument ei väljenda mõlema poole tolleaegset tahet ja küsimus võib tekkida vaid mõne tehingudokumendis ebapiisavalt (ebaselgelt) väljendatud kokkuleppe tõlgendamises. Kolleegium 20 on seisukohal, et tellija suutis tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendada, et lepingueelsete läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepingudokument, milles töövõtja poolt teostatavate II korruse tööde hulgas olid katuslae soojustustööd ja katmine kipsplaadiga, vee- ja kanalisatsioonitorude ning küttetorude paigaldamine ja elektritöödest kaabelduse tegemine. Õige on kaebaja viide, et nii 22.11.2013 kui lepingu osaks saanud 20.02.2014 hinnapakkumised sisaldasid tööde kirjelduses mh katuslaega seotud töid (punkt 3.4: niiskuskindel puitlaastplaat 22mm, laetalad 45x245mm, soojustus KT40 250mm; punkt 6.3.1 kipsplaat „Gyproc GN 13“ (laed)). Puudub vaidlus, et mh kuulus lepingudokumentide hulka joonis lõige A-A (t I kd lk 20), milles katuslaega seotud materjalidena oli esile toodud: plekk-katus Pur pinnakattega Weckman Viimsi profiil, roov 25x100mm, tuulutusroov 50x50mm, aluskate, ferm vastavalt arvutustele, vill 300-400mm, roov 28x70mm, 13mm kipsplaat. Samas oli vahelaega (I korruse lagi/II korruse põrand) seotud materjalidena lõikes A-A esile toodud: parkett+aluskate, niiskuskindel PLP 22mm, laetalad 45x245mm/Ferm, soojustus KT40 250mm, roov 28x70mm, Fermacell plaat 13mm. Nii lepingudokument kui selle lisad on mõlema poole poolt allkirjastatud (t I kd lk 9-23). Seega tuleb eeldada, et lepingus kirjapandu vastas mõlema poole tolleaegsele tahtele. Tellija vande all antud seletusest järelduvalt valmistas lepingudokumendi ette töövõtja ja allkirjastamine toimus töövõtja kontoris. Töövõtja ei ole kohtumenetluses selgelt esile toonud, miks sellises olukorras ei väljendanud lepingudokumendi lisad töövõtja tegelikku tahet, vaid väljendasid tellija tahet, milline aga väidatavalt ei olnud poolte ühine tahe. Töövõtja tolleaegse töötaja KK, kes osales lepingueelsetel läbirääkimistel ja koos müügijuht EE-ga ka lepingu sõlmimise juures, ütluste kohaselt muutus pakutud hind 50 000 – 60 000 euro võrra, kuna lepiti kokku, et II korrust ehitaja välja ei ehita, vaid soojustus asetatakse I korruse lae peale, pääs II korrusele pidi toimuma pööninguluugi, mitte trepi kaudu; lepingu sõlmimise ajal vaadati tellijaga üle kõik punktid ja arutati läbi; katuslaena käsitleti I korruse lage, kuna see jäi välispiirdeks; kõik joonised kooskõlastati tellijaga (t VIII kd lk 24-27). Tunnistaja ütlused on osaliselt vastuolus kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega - lepingudokumentidest nähtuvalt ei olnud lõikel A-A kajastatud I korruse lage katuslaena, vaid eraldi oli kajastatud katuslage ja vahelage. Selliselt on lepingudokumendid kooskõlas tellija vande all antud seletusega (t VIII kd lk 39-45) ja tema abikaasa ütlustega (t VIII kd lk 47-49), mille kohaselt projekteerimislepingu sõlmimise ajal 04.12.2013 kinnitas töövõtja juhatuse liige EE, et katusealune saab soojustatud. Tunnistaja ütlustele vastavat tellija poolt allkirjastatud joonist, millel oleks katuslaena käsitletud vahelage, ei ole kohtule esitatud. Lõikele A-A sarnane töövõtja koostatud joonis, milles sisalduvad märked selle kohta, mida töövõtja ei tarni ja/või ei paigalda, asub ehitusprojekti (põhiprojekti) koosseisus, kannab kuupäeva 13.05.2014 ega ole tellija poolt allkirjastatud. Samas asub ka samasisuliste märgetega töövõtja joonis VILLUSEIN, milline kannab kuupäeva 05.05.2014 ega ole samuti tellija poolt allkirjastatud. Eeltoodu alusel tuleb nõustuda tellijaga, et 20.02.2014 lepingut allkirjastades oli tal alus mõista, et II korrus soojustatakse selliselt, nagu oli kirjeldatud lepingudokumentides (tööde piirid ja lõige A-A). Kui töövõtja ehitusala spetsialistina pidas lepingudokumente sõnastades ja joonist tehes silmas muud, kui seda, mille ta kirja pani, on tegemist tema riskiga, kui tellija mitteasjatundjana mõistis kirjapandut teisiti. Kui lepingus kirjapandu väljendab lisaks veel tellija tahet ja töövõtja ei suutnud veenvalt põhjendada 21 enda tahtega vastuolus olevate lepingudokumentide koostamist, on kohtul alus lepingu tõlgendamisel lepingudokumentides kirjapandust lähtuda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu mistahes põhjuseid, miks ei saanud töövõtja kajastada lepingudokumentides selgelt ja ühemõtteliselt tema poolt 13.05.2014 koosolekul (protokoll t III kd 28-29, tellija täiendustega samas lk 30-31) ja kohtumenetluses esiletoodud lepingueelsete läbirääkimiste käigus väidetavalt saavutatud mõlema poole tahet tööde piiride kohta. Ka ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid lepingut muutnud selliselt, nagu on kajastatud 05.05.2014 ja 13.05.2014 joonistel VILLUSEIN ja lõige A-A.
2. Seonduvalt eritöödega oli tööde piiride punkti 9 (majasisesed vee- ja kanalisatsioonitööd ning materjalid) alapunktis 9.1 lepitud kokku veetorude paigaldus ja survestamine, alapunktis 9.2 kanalisatsioonitorude paigaldus ja alapunktis 9.5 küttetorude paigaldus II korrusele. Tööde piiride punkti 7 (elektritööd ja materjalid) alapunktis 7.1 oli tööna määratletud kaabelduse paigaldamine. Ühegi nendest töödest puhul ei olnud viidet, et seda tehakse ainult I korrusel. Elektrivarustuse tööprojekti (t V kd lk 38-54) kohaselt käsitles see ka II korruse elektrivarustust. TR fotodelt (t III kd lk 91; X kd lk 18) nähtuvalt oli II korrusel vähemalt osaliselt ka kaabeldust teostatud. Eeltooduga on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendatud, et pooled olid 20.02.2014 lepingus leppinud kokku ka eritööde tegemise II korrusel.
3. Vastuseks töövõtja vastuväidetele selgitab kolleegium, et tööde piiride punktist 3.4 (pealkirjastatud Katuslagi) ei saa ehitusala spetsialistiks mitteolev isik järeldada, et II korruse vormistab töövõtja selliselt, et välisseinad kaetakse tuuletõkkeplaadiga, vahelagi soojustatakse klaasvillaga ja põrand kaetakse niiskuskindla puitlaastplaadiga. Nimetatud punktis oli katuslaega seotud materjalidena loetletud niiskuskindel puitlaastplaat 22mm, laetalad 45x245mm (mõõt võib muutuda peale insenertehniliste arvutuste tegemist), soojustus KT40 250mm. Seega saab sellest punktist mõistlikult järeldada, et kõik need tööd (soojustamine, katmine puitlaastplaadiga) on seotud katuslaega, mis aga on nii tööde piirides kui lõikel A-A selgelt eristuv vahelaest. Ka tuleb tehingut tõlgendada tervikuna. Töövõtja projektijuhi TT ütluste (t VIII kd lk 30-33) kohaselt oli II korruse välja ehitamata jätmine lepitud kokku tööde piirides ja kuni tellija poolt II korruse väljaehitamiseni pidi katuslae ülesannet täitma vahelagi. Tunnistaja ütlustest ei selgu, millised tööd olid II korrusel poolte vahel kokku lepitud selleks, et saavutataks väidetav eesmärk. Tööde piiridest ja lõikest A-A nähtuvalt pidid selliste tööde hulka kuuluma mh katuslae soojustamine ja katmine kipsplaadiga. Tunnistaja KK ütlustest nähtub töövõtja tahe lepingueelsete läbirääkimiste ajal, mis aga poolte ühise tahtena lepingus ei kajastunud. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tellija 15.11.2013 e-kirjast (t V kd lk 130) ei saa järeldada, et tellija tahtis saada soojustamata II korrusega majakarpi. Kirjast nähtub, et tellija ei soovinud, et töövõtja teeks I korrusel siseviimistluse, kuid millisesse seisundisse peaks peale lepingu realiseerumist jääma II korrus, ei olnud täpsustatud.
4. Kolleegium on maakohtus kogutud tõendite kogumi analüüsi tulemusena seisukohal, et tellija ei saa tugineda lepingutingimusele, mille kohaselt pidi töövõtja mh püstitama II korrusele mittekandvad vaheseinad, kuna selles osas muutsid pooled lepingut. Sarnaselt eelnevalt käsitletud katuslae soojustamistöödega on kolleegium seisukohal, et tellija suutis piisava 22 veenvusega tõendada, et pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepingudokument, milles töövõtja poolt teostatavate II korruse tööde hulgas olid mittekandvate vaheseinte püstitamiseks vajalikud tööd ja materjalid. Lepingu osaks saanud 20.02.2014 hinnapakkumise tööde kirjeldus sisaldas mh mittekandvate siseseinte ehitamisega seotud töid (punktis 6.2.1-6.2.5: Fermacell 12,5mm, puitkarkass 45x95mm või vajadusel metallkarkass 45x95mm, soojustus Isover KT40 100mm, märgades ruumides Knauf Aquapanel Indoor 12,5mm; t III kd lk 110-114). Mõlema ehitusala asjatundja arvamuse kohaselt ehitatava elamu I korrusel mittekandvaid siseseinu ei ole (I korrus on ehitatud monteeritavatest karkasselementidest) (GE t XI kd lk 30-30 pöördel; GE poolt viidatud TR 19.06.2017 täpsustused 17.04.2017 kohtuistungil antud vastustele t IX lk 3-4). Samas nähtub tellija 15.05.2014 ekirjast (t VIII kd lk 105) töövõtjale selgelt, et 13.05.2014 koosolekul olid tekkinud erimeelsused II korrusega seonduvate kokkulepitud tööde sisu osas (mh selles kas vaheseinad ehitatakse välja või mitte) ning e-kirjas väljendas tellija nõustumist töövõtjaga selles, et „… II korruse tubade vahelised seinad jäävad hetkel ehitamata“. Pooled olid lepingu punktis 10.2 leppinud kokku, et kõik lepingumuudatused tehakse poolte kokkuleppel kirjalikus vormis, mh protokollides või elektronkirja teel). 13.05.2014 koosoleku protokollist (t III kd lk 28-29, koos tellija täiendustega lk 30-31) nähtuvat töövõtja seisukohta saab käsitleda lepingu muutmise ettepanekuna, mille tellija 15.05.2014 vastu võttis.
5. Vaatamata tellija vande all antud seletuse ja menetlusdokumentides esiletoodud seisukohtade osalisele vastuolulisusele pööninguluugiga seonduvalt ei vaidle pooled selle üle, et treppi II korrusele pääsemiseks ei pidanud töövõtja paigaldama ja et II korrusele pääsemiseks pidi töövõtja paigaldama I korruse lakke/II korruse põrandasse (pööningu)luugi.
6. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium apellandiga, et VÕS § 116 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 (ka punkti 5) kohaseks oluliseks töövõtja poolseks rikkumiseks oli keeldumine teha kokkulepitud töid II korrusel 20.02.2014 töövõtulepingus kokkulepitud mahus. Rikkumine sai tellijale teatavaks 13.05.2014 koosolekul (t III kd lk 28-29), kus töövõtja teatas, et vormistab II korruse välisseinad tuuletõkkeplaadiga, soojustab vahelae klaasvillaga ja katab põranda niiskuskindla puitlaastplaadiga ning et soojustustöid II korrusel kokku ei lepitud. Kuna töövõtja keeldus osaliselt kokkulepitud töid tegemast, oli tellijal õigus kasutada VÕS §-s 116 ettenähtud õiguskaitsevahendit ja taganeda lepingust täiendavat tähtaega andmata 21.05.2014 (VÕS § 118 lõige 1).
7. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et maakohus jättis võtmata seisukoha, kas oluliseks töövõtja poolseks lepingurikkumiseks sai olla 21.05.2014 avalduses esiletoodud dokumentatsiooni tellijale esitamata jätmine. Maakohus käsitles seda asjaolu vaidlustatud otsuse põhjenduste punktides 22-
8. Poolte vahel puudub vaidlus, et 21.05.2014 avalduses loetletud dokumentatsioon oli tol ajahetkel töövõtja poolt tellijale esitamata. Samas tuleb nõustuda töövõtjaga, et lepingus oli lepitud kokku, et töövõtja on kohustatud esitama kasutusloa saamiseks vajaliku täitedokumentatsiooni 21 päeva jooksul peale tööde tellijale üleandmist ja kõikide lepingusummade tasumist tellija poolt (punkt 5.1.3). Kumbki tingimustest ei olnud 21.05.2014 seisuga saabunud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et töövõtja oleks selles osas lepingut rikkunud. Ka ei 23 nähtu, et tellija oleks töövõtjalt nõudnud mistahes dokumentatsiooni enne 13.05.2014 ja 21.05.2014 koosolekuid (protokollid vastavalt t I kd lk 29-31 ja III kd lk 28-29). Tellija vande all antud seletus selles osas ainsa tõendina kohtu jaoks veenev ei ole. 05.05.2014 e-kirjas (t III kd lk 27) ei nõudnud tellija konkreetset dokumentatsiooni, vaid avaldas rahulolematust iganädalaste kokkusaamiste (et saada infot ja pildilist tõestusmaterjali) mittetoimumise üle, milline kokkulepe tal objektijuhiga olevat olnud. Tellija ei ole vastu vaielnud töövõtja väitele, et kogu nõutud dokumentatsioon anti talle peale nõude esitamist üle. Isegi juhul, kui töövõtja oleks olnud viivituses mõne dokumendi üleandmisega, oleks tegemist rikkumisega, mille täitmiseks tuleb enne taganemist anda täiendav tähtaeg (VÕS § 116 lõige 4, § 114). Tähtaja andmine dokumentide esitamiseks enne 21.05.2014 avaldust tõendatud ei ole. Antud juhul ei ole tähtis, kas ja kui, siis millisel määral, takistas esitamata dokumentatsioon tehtud tööde ülevaatamist tellija poolt. Tööde ülevaatamise takistatusele kui töövõtja rikkumisele tellija 21.05.2014 avalduses ei tuginenud. Samuti ei tuginenud tellija avalduses temaga kooskõlastamata projektlahenduste (sõlmed, elekter, ventilatsioon) alusel ehitustööde teostamisele. Mõlemad asjaolud olid avalduse esitamise ajaks tellijale teada (vt 21.05.2014 koosoleku protokoll t I kd lk 29-31; tellija 05.05.2014 e-kiri t III kd lk 27).
9. Asjakohane on kaebaja väide, et maakohus jättis võtmata seisukoha, kas tellija saab tugineda kohtumenetluses ka neile puudustele töös, millised said talle teatavaks peale 21.05.2014 avalduse esitamist. Ringkonnakohus nõustub selles osas kaebajaga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-43-15 kinnitanud varasemat seisukohta, et kui lepinguesemel ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba menetluses. Samuti, et tehtud taganemisavaldust saab hiljem ilmnenud puudustega kohtumenetluses täiendada, kuid see peab toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemat täiendust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjale asjatundja ja eksperdi arvamustest teatavaks saanud puudused ei oma siiski lepingu lõppemise seisukohalt tähtsust, kuna juba eelpool leidis tuvastamist, et tellijal oli õigus lepingust taganeda töövõtja olulise rikkumise tõttu. Tehtud töödes esinenud puuduste tuvastamine võib olla vajalik seonduvalt kostja tasaarvestusavalduse ja vastuhagi lahendamisega.
10. Eelnevalt jõudis ringkonnakohus arusaamale, et tellija 21.05.2014 avaldust tuleb lugeda töövõtja olulise rikkumise alusel esitatud taganemisavalduseks. Seega ei saa hagejal olla kostja vastu lepingu täitmise nõuet. Ka ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid tegemist on tagasitäitmisnõudega. VÕS § 188 lõike 2 esimese lause kohaselt vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lõike 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusena üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist sama sätte lõike 2 järgi) ning saadud viljade ja kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 08.02.2019 lahendis tsiviilasjas nr 2-10-12908/156 (punktis 14.1) asus Riigikohus seisukohale, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 3 alusel sama sätte lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Samas selgitati, et tagasitäitmise võlasuhte puhul ei näe seadus ette võimalust üleantu väärtuse tuvastamisel teha lepingus määratud hinnast mahaarvamisi. Kuna ehituse 24 töövõtulepingu tagasitäitmisel ei ole olemuslikult võimalik tellijal lepingu alusel saadut töövõtjale tagastada, tuleb sellises olukorras tellijal hüvitada töövõtjale lepingu alusel saadu rahaline väärtus, mis vastab sellele osale tööde ja materjalide maksumusest, mille eest tellija ei olnud lepingu lõppemise hetkeks veel tasunud. Selleks tuleb tuvastada, millised kokkulepitud tööd olid lepingu lõppemise hetkel tehtud, milline oli nende lepingus määratud hind ja kui suur osa hinnast oli tasumata.
11. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nimetatud asjaolude tuvastamine võimalik analüüsides kogumis lepingudokumenti, selle lisaks olevat 20.02.2014 hinnapakkumist ning asjatundja TR ja kohtu poolt määratud eksperdi arvamusi. Kolleegium ei näe alust pidada TR arvamust ebausaldusväärseks põhjusel, et see oli tellitud tellija poolt ja et selle eest maksis tellija. Ka on TR kantud riiklikult tunnustatud ehitusalaste ekspertide nimekirja ning tema vastava ala asjatundlikkust ei ole põhjust kahtluse alla seada. TR kirjalikud arvamused vastavad dokumentaalse tõendi nõuetele (

§ 272

lõige 2), tema istungil antud ütlused tunnistaja ütlustele (

§ 251lõige 1).

Vastuolu korral TR ja kohtueksperdi arvamuste vahel võtab kohus seisukoha, kumba tõendit konkreetsel juhul usaldusväärsemaks peab.

1. Vastavalt lepingule (punkt 2.2) ja lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele oli kogu lepingujärgse töö hinnaks kokku lepitud 162 585 eurot (+ käibemaks). Kolleegium nõustub maakohtuga, et projekteerimislepingu alusel tasutud maksed ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Tellija ei taganenud projekteerimislepingust. Seonduvalt projekteerimislepinguga võivad omada tähtsust võimalikud puudused selles kokkulepitud töödes, mille alusel on tellija esitanud tasaarvestuse avalduse ja vastuhagi, kuid need tulevad käsitlusele allpool.
2. Võttes aluseks nii kohtueksperdi ja TR arvamused 21.05.2014 seisuga töövõtja poolt tehtud tööde kohta koos nende ütlustega kohtuistungil ja täiendavate arvamustega ning arvestades, et tagasitäitmise võlasuhte puhul ei näe seadus ette võimalust üleantu väärtuse tuvastamisel teha lepingus määratud hinnast mahaarvamisi (st siinkohal ei ole vaja tuvastada, millised tehtud töödest olid puudustega), tuvastas kolleegium järgmised ehituslepingus kokkulepitud tehtud tööd ja nende lepingujärgsed maksumused lepingu lõppemise seisuga: 1) vundamenditööd ja materjalid maksumusega 21 367 eurot (ei sisalda käibemaksu); vt lepingu muutmine 13.05.2014 koosolekul tööde piiride punkti 2.10 osas; punkti 2.11 osas nähtub TR ütlustest kohtuistungil, et lähtus töö 100% tegemata tuvastamisel sellest, et tagasitäide oli tehtud mitte täiteliivaga, vaid tavalise pinnasega – seega arvestab kolleegium, et tagasitäide oli tehtud, võib-olla küll puudusega, aga see siinkohal tähtsust ei oma; eksperdiarvamusest nähtuvalt lähtus tema TR arvamusest; punkt 2.19 tööde puhul on samuti asjatundjatel eriarvamused (tehtud 75 vs 100%), kolleegium lähtub asjalust, et tuvastatud ei ole põrandakütte kontuuride tegemata jätmine, vaid puudused töös; konkreetse töö osakaalu määramisel võtab kolleegium nii siin kui allpool aluseks TR arvamuse, kuna muud tõendid asjatundja kogemuslikku hinnangut ümber ei lükka; punktist 2.20 tegemata 10% (lihvimine), mis moodustab konkreetsest tööst 10%, s.o 347 eurot; punktist 2.21 tegemata 100%; radoonitõkke dokumentide alles 29.05.2014 tellijale 25 esitamine ei anna alust asuda seisukohale, et kõik vundamenditööd olid 21.05.2014 seisuga tegemata; 2) majakomplekti tootmine ja komplekteerimine maksumusega 33 264.27 eurot (ei sisalda käibemaksu); punktis 3.2.8 tööde osas muutis asjatundja kohtuistungil ja 19.06.2017 dokumendis arvamust, selgitades, et tegemata on 64%, kuna II korrusel on välisseinte Fermacell paigaldamata (t XI kd lk 3 pöördel); kohtuekspert oma arvamust 0% osas ei muutnud (t XI kd lk 21 pöördel-22), kuid ei põhjendanud seda mitte konkreetse olukorraga objektil, vaid asjaoluga, et see asjaolu ei muuda sisuliselt tööde valmiduse astet; kolleegiumi jaoks on selles osas veenev TR; tegemata töö maksumus 964.48 eurot; punktis 3.2.10 tegemata 30%, mis moodustab 170 eurot; punktis 3.3.1 on tegemata 55%, mis moodustab 828.85 eurot; punktis 3.4.1 tegemata 100% maksumusega 1131 eurot; punktis 3.4.2 tegemata 4%, mis moodustab 120.60 eurot; punktis 3.4.3 tegemata 60%, mis moodustab 1130.40 eurot; punktis 3.6 tegemata 20%, mis moodustab 75.40 eurot; 3) majakomplekti transport ja püstitamine maksumusega 11 030 eurot (ei sisalda käibemaksu); 4) lisamaterjalid ja tööd majakomplektile fassaadi ja katuse valmis tegemiseks maksumusega 13 209.30 eurot (ei sisalda käibemaksu); puudub vaidlus, et tellitud uksi/aknaid ei paigaldatud; on tõendatud, et töövõtja tellis aknad 08.05.2014, tasus nende eest peale lepingu lõppemist ja et need on töövõtja laos olemas (t I kd lk 107-114, 101, 103; t VI kd lk 25 punkt 21.1); ei ole tõendatud, et töövõtja oleks tarninud lepingutingimustele vastavaid uksi (t VI kd lk 25 punkt 21.2); et osa fassaadilaudu paigaldamata, tõi töövõtja ise esile vastuses vastuhagile (t VII kd lk 40 p 14.3); punktidest 5.1.1-5.1.5 tegemata 100%, mis moodustab 8927 eurot; punktist 5.2.1 tegemata 40%, mis moodustab 1190.40 eurot; punktis 5.2.2 kokkulepitud tööd arvestab kohus tehtuks vastavalt eksperdiarvamusele (t VI kd lk 18-19) 100%, kuna TR arvamusest ei nähtu, mis tegemata; punktist 5.2.5 on tegemata 50%, mis moodustab 248 eurot; punktist 5.3.2 tegemata 50%, mis moodustab 578.50 eurot; punktist 5.3.3 tegemata 30%, mis moodustab 188.40 eurot; punktidest 5.3.4 ja 5.3.5 on tegemata 100%, mis moodustab 827+595 eurot; punktidest 5.4.1-5.4.3 on tegemata 100%, mis moodustab 661+562+529 eurot; punktidest 5.4.5-5.6.2 ja 5.6.4-5.7.2 on tegemata 100%, mis moodustab 1488+1157+165+496+562+265+165+827 eurot; punkt 5.6.3 on tehtud 100% töövõtja on seisukohal, et selle töö all mõeldud liimpuittalasid, mille paigaldamine nähtav fotodelt 3 ja 4 t III kd lk 72, tellija ei ole vastupidist tõendanud; kohus võtab aluseks TR ütlused kohtuistungil (t VIII kd lk 13) ja eksperdi arvamuse (t III kd lk 19); punktist 5.7.3 on tegemata 50%, mis moodustab 496 eurot; punktist 5.7.4 on tegemata 100%, mis moodustab 496 eurot; 5) majasisesed puusepatööd ja materjalid maksumusega 1607.60 eurot (ei sisalda käibemaksu); 100% punktides 6.1.1 ja 6.1.2 töödest kokku 139+693=832 eurot; nende tööde osas esinevad asjatundjate arvamustes olulised erinevused, kuid kolleegiumi jaoks on veenvam eksperdiarvamus, kuna aurutõkkekilede teipimist (vähemalt osaliselt) on näha fotodelt (nt 19,20, 22, 24, 26 (t III kd lk 78-80), mistõttu ei saa nõustuda TR-ga, et 100% tegemata; katuslae puitroovitise osas on ekspert korduvalt (t VI kd lk 18-19, 29) kinnitanud, et tööd tehtud 100%; 70% punkti 6.1.4 töödest 630 eurot; punkti 6.1.5 tööde kohta on TR märkinud, et osaliselt tehtud, kuid siiski nimetas tegemata 100%, eksperdi arvamuse kohaselt tehtud 70%, mis teeb tehtud töö maksumuseks 145.60 eurot; 26 6) elektritööd ja materjalid maksumusega 1555 eurot (ei sisalda käibemaksu); punkti 7.1 tööst tehtud 50% mõlema arvamuse kohaselt; punkti 7.2 osas arvestab kohus eksperdi arvamust 50% (t VI kd lk 18-19), kuna puudub vaidlus, et tegemata II korrus ja asjatundjad tuvastasid, et I korrusel olid kõrid ja toosid paigaldatud; 7) ventilatsioonitööd ja materjalid maksumusega 1800 eurot (ei sisalda käibemaksu); 100% tehtud punktide 8.2 ja 8.3 töödest; 8) majasisesed vee- ja kanalisatsioonitööd ja materjalid maksumusega 1116 eurot (ei sisalda käibemaksu); punktide 9.1 ja 9.2 töödest tehtud 60%; 9) välistrasside ehitustööd ja materjalid maksumusega 945 eurot (ei sisalda käibemaksu); 90% eksperdi arvamuse alusel punkti 11.1.1 töödest, kuna mõlema arvamuse kohaselt on tegemist hinnanguga teostusjoonise alusel, kuid kumbki ei ole konkretiseerinud, millises osas tegemata.
3. Eeltooduga tuvastas kolleegium, et ehituslepingu lõppemise seisuga oli töövõtja teinud töid 103 073 euro (sisaldab käibemaksu) eest, millest tellija on tasunud 86 958.60 eurot (sisaldas käibemaksu). Seega on töövõtja rahaline nõue põhjendatud 16 114.40 euro (sisaldab käibemaksu) ulatuses. Nimetatud summast 5902 euro (ei sisalda käibemaksu; algselt 5250.40 euro) suurust võlgnevust on tellija maakohtumenetluses ka möönnud (nt t III kd lk 7, VI kd lk 141, VII kd lk 14, XI kd lk 103).
4. Selleks, et tuvastada töövõtja hagi rahuldamise lõplik ulatus tuli maakohtul järgmisena lahendada kostja 02.04.2015 esitatud menetluslik tasaarvestuse avaldus (täiendatud ja täpsustatud 20.06.2016, 14.09.2018). Selles arvestas tellija töövõtja võimaliku nõudega tasa enda kahju hüvitamise nõude töövõtja vastu. Avalduse kohaselt kasutas kostja hageja vastu järgmisi nõudeid järgmises kindlaksmääratud järjekorras: 1) elamu mittevastavusest lubatud Aenergiaklassile tulenev suurenenud energiakulu 29 469 eurot; 2) kohtumenetluse eelselt kantud õigusabikulu 1828.20 eurot; 3) tööde valmiduse astme ja lepingutingimustele vastavuse hindamiseks asjatundja arvamuse saamise kulu 3402 eurot; 4) elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839.58 eurot, milline koosneb tehtud tööde puuduste kõrvaldamise kulust ja summast, mille võrra läks kokkuvõttes tellijal elamu lõpuni ehitamine maksma võrreldes 20.02.2014 ehituslepingus kokkulepitud summaga.
5. Maakohus lahendas tasaarvestuse avalduse osaliselt, asudes seisukohale, et töövõtja ei rikkunud projekteerimis- ega ehituslepingut osas, milline seondub elamu energiaklassiga. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega vaidlustatud otsuse punktides 52-58 ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Kaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Asjaolu, et töövõtja veebilehel on kirjeldanud valmidust ja võimekust ehitada A-energiaklassi maju, ei tõenda, et poolte vahel oleks sõlmitud ka vastav kokkulepe. Veebilehe väljatrükilt (t III kd lk 138-143) ei saa järeldada, et konkreetne töövõtja ehitab ainult A-energiaklassi maju. Tellija ei ole esitanud tõendeid vastavasisulistest lepingueelsetest läbirääkimistest. Kummagi lepingu dokumendist ei nähtu energiaklassi kokkulepet. Vastavalt tellija abikaasa ütlustele said nad B-energiaklassi teada märtsis 2014 (t VIII kd lk 47-48), s.o enne elamu tegeliku püstitamise algust, kuid ei teatanud väidetavast lepingute rikkumisest töövõtjale ega andnud tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. 16.05.2014 e-kirjas kinnitas tellija selgelt, et kokku oli lepitud B-energiaklassi elamu ehitamises (t VIII kd lk 105). Seega 27 nähtub tellija enda käitumisest lepingute täitmisel (VÕS § 29 lõike 5 punkt 3), et pooled ei olnud 04.12.2013 projekteerimislepingus ega 20.02.2014 ehituslepingus leppinud kokku A-energiaklassi elamu ehitamises. 27.03.2017 kohtuistungil maakohtus kinnitas tellija, et tal on B-energiaklassi elamu (t VII kd lk 180b). Kahjunõude arvestuse aluseks on TR arvamus kostja Benergiaklassiga elamu küttekulu suurenemise kohta 50 aasta jooksul võrreldes sellega, kui ehitatud oleks A-energiaklassi elamu (t III kd lk 8, 52-53). Sellise kahju tekkimist ei ole kostja tõendanud. Kaebuses esitatud väiteid tegelikult hoopis C-energiaklassi elamu ehitamisest maakohtus kostja ei esitanud ja seetõttu jätab kolleegium need

§ 652lõike 4 alusel tähelepanuta.

Kaebuse väide on ka otseses vastuolus kostja poolt 27.03.2017 kohtuistungil kinnitatuga, et „C-energiaklassi maja kindlasti ei ole“ (t VII kd lk 180b pöördel). Selle väite ajal oli kostjale juba teada eksperdi 22.04.2016 arvamus, millele kaebuse punktis 2.5.4 viidatakse. Kohus lahendab (vastu)hagi asjaolude alusel, millised on (vastu)hageja (vastu)hagiavalduses ja selle täienduses/täpsustuses esile toonud ega saa neid ise otsida kogutud tõenditest (koosmõjus

§ 5lõige 1, lõike 2 teine lause, § 363 lõike 1 punkt 2, § 439).

1. Küll aga ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et tellija ei tõendanud kahju, milline tekkis tema poolt kohtueelselt professionaalse õigusabi kasutamisega ja kahju kindlakstegemiseks asjatundja arvamuse tellimisega. Selles osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse. Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et seonduvalt elamu II korruse ehituslepingus kokkulepitud valmidusastmeni ehitamisest keeldumisega rikkus töövõtja 20.02.2014 lepingut oluliselt (VÕS § 116 lõike 2 punkt 1 (ka punkt 5), § 647 lõige 1) ja sellest tulenevalt on tellijal VÕS § 115 lõigete 1 ja 3 õigus nõuda kahju hüvitamist. Võimalikuks kahjuks saab olla otsene varaline kahju, sh mõistlikud kulud kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lõiked 1-3). Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev töövõtja pidi ette nägema, et kokkulepitud tööde (osaliselt) tegemisest keeldumine võib kaasa tuua tellijale vajaduse ehitus- ja õigusala asjatundjate kaasamiseks enda õiguste kaitsmiseks (VÕS § 127 lõige 3). Kostja tõendab kulutusi kahju kindlakstegemiseks ehitusala asjatundjale TR 23.03.2015 arvamusega ja Finantsplaneerimise OÜ 09.07.2014, 19.10.2014 ja 16.03.2015 arvetega, mille alusel tasus ta kokku 3402 eurot (t III kd lk 32-127, 159-161). Kolleegium on seisukohal, et tulenevalt vaidluse sisust oli ehitusala asjatundjaks mitteoleval tellijal oma õiguste rikkumise ulatusest ja sisust arusaamiseks/veendumiseks õigus ja vajadus pöörduda abi saamiseks vastava ala asjatundja poole, kelleks TR kui ehitusalaeksperdina riiklikult tunnustatud asjatundja on. Enne kohtumenetlust kantud õigusabikulu 1828.20 eurot kohtueelsete nõuete esitamiseks tõendab kostja AB Lawin AS arvetega perioodil 07.07.2014-07.03.2015 (t III kd lk 144-155). Arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt osutas advokaat õigusabi perioodil 17.06.2014 kuni 23.02.2015 kokku 18,7 tundi tasuga 120 eurot (lisandub käibemaks) tund. Samast nähtuvad toimingud, mida saab seostada kliendile tol ajal vajaliku õigusabiga (tutvumine materjalidega, suhtlemine kliendi asjatundjaga, suhtlemine kliendiga jmt). Hageja ei esitanud konkreetseid vastuväiteid spetsifikatsioonidest nähtuvatele toimingutele ega ajakulule. Kohtumenetluses toimetati hagimaterjalid kostjale kätte 10.02.2015, mistõttu nii õigusabi osutati kui arvamus telliti ja selle eest olulises osas (2x1606.50 eurot) tasuti enne kostja jaoks kohtumenetluse algamist. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud 28 kostja kahju hüvitamise nõue kokku 5230.20 eurot, mille võrra väheneb tasaarvestamise tõttu töövõtjale tellijalt võlgnetav summa 10 884.20 euroni. VÕS §-s 200 sätestatud tasaarvestuse piiranguid töövõtja esile toonud ei ole ja neid ei nähtu ka asja materjalidest.
2. Samuti esitas kostja vastuhagi, mille esemeks on tasaarvestuse avalduses käsitletud kahju, v.a kahju, milline tuleneb mittevastavusest lubatud Aenergiaklassile tulenevast suurenenud energiakulust (seda soovib kostja kasutada üksnes tasaarvestuseks). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades, et VÕS § 186 punkti 2 kohaselt lõpeb tasaarvestusega võlasuhe ja tasaarvestamiseks kasutatud vastunõue, siis ei saa vastuhagi kuuluda rahuldamisele eelnevalt tasaarvestuse vastuväite alusel rahuldatud kahjunõuete 1828.20 euro ja 3402 euro osas. Kostjal ei ole nende nõuete osas ka viivise nõuet, kuna VÕS § 197 lõike 2 esimesest lausest tulenevalt lõppevad tasaarvestuse poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Nende nõuete osas peale tasaarvestust jääki ei jää. Seega nõustub kolleegium maakohtuga vastuhagi rahuldamata jätmise lõppjärelduse osas osaliselt ja selles osas jääb vaidlustatud otsus muutmata.
3. Tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi käsitlemata osas (elamu lõpuni ehitamise kulu 28 839.58 eurot, milline koosneb tehtud tööde puuduste kõrvaldamise kulust ja summast, mille võrra läks kokkuvõttes tellijal elamu lõpuni ehitamine maksma võrreldes 20.02.2014 ehituslepingus kokkulepitud hinnaga) on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus rikkus kostja tasaarvestuse vastuväite ja vastuhagi lahendamisel menetlusõiguse norme olulisel määral, mis ei võimalda apellatsioonikohtul ise selles osas uut lahendit teha. Selles osas ei vasta vaidlustatud otsus olulises osas

§ 442lõikele 8.

Maakohus on jätnud täielikult võtmata seisukohad poolte sisuliste väidete/vastuväidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite kohta ega ole tuvastanud kostja kahju hüvitamise nõude eeldusi. Maakohtu poolt on käsitlemata enam kui 60 kostja poolt esiletoodud võimalikku puudust või tegemata tööd (t VII kd lk 108-110, 201-203) ning kõik sellega seotud poolte sisulised väited/vastuväited ja tõendid (mh t VII lk 36-42, 49-130, 170-172, 175, 196-200 jne). Sellises mahus tõendite esmakordset hindamist apellatsiooniastmes, arvestades, et Riigikohus tõendeid ei hinda (

§ 688lõige 5), ei pea kolleegium õigeks.

Kahju hüvitamise eelduste tuvastamine eeldab peaasjalikult nimelt tõendite hindamist. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel vastav osa kostja vastunõuetest lahendada kooskõlas kehtivate menetlus- ja materiaalõiguse normidega.

1. Riigikohus on asjas nr 2-10-12908 (punktis 14.2) selgitanud, et kui lepingust taganemise korral esineb üleantus puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kulud ja nende puuduste esinemine on käsitatav lepingu rikkumisena, võib õigustatud poolel olla kahju hüvitamise nõue. Kostja on vastunõuete alusena toonud esile lisaks ehituslepingu rikkumisele ka projekteerimislepingu rikkumised töövõtja poolt, mille lahendamisel ei oma tähendust, et projekteerimislepingust ei taganetud. Kostja vastunõuded mõlema lepingu alusel on kvalifitseeritavad kui poolte lepingulisest suhtest tulenevad kahju hüvitamise nõuded, mille maksmapanekuks VÕS § 115 alusel tuleb kostjal tõendada, et hageja on lepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest, kostjale on tekkinud kahju või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise 29 kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju on rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale ettenähtav, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
2. Maakohus ei tuvastanud, millise kostja poolt esiletoodud konkreetse puuduse ja/või tegemata töö puhul milline nõude eeldus täitmata on. Elamu lõpuni ehitamise kulud sisaldavad hageja tehtud töödes esinenud puuduste ümbertegemise kulu ja elamu valmisehitamiseks vajalike hageja poolt tegemata jäänud tööde kulu, samuti tellija jaoks elamu n-ö lõppkulu suurenemist võrreldes projekteerimis- ja ehituslepingutes kokkulepitule. Maakohus ei tuvastanud iga kostja esiletoodud puuduse/tegemata töö puhul selle esinemist ega seda, kas vastavas osas rikkus töövõtja vastavalt projekteerimis- või ehituslepingut. Maakohus jättis sisuliselt analüüsimata kõik poolte vastavad väited/vastuväited ja hindamata vastavad tõendid. Maakohus ei tuvastanud, kas puudustest teatamine oli toimunud VÕS § 644 lõike 1 kohase mõistliku tähtaja jooksul. Maakohus leidis üldiselt kõigi puuduste puhul, et teatatud ei olnud mõistliku aja jooksul ega kooskõlas ehituslepingu punktiga 10.2 (5 päeva jooksul rikkumisest teada saamisest). Kolleegium ei saa sellega nõustuda, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on põhjendatud apellandi väide, et töövõtja viidatud lepingupunktile kohtumenetluses ei tuginenud. Samuti ei ole võimalik tuvastada iga puuduse puhul sellest teatamise mõistlikku tähtaega ilma, et oleks eelnevalt tuvastatud, kas tegemist on varjatud puudusega või mitte. Varjatud puuduse puhul on tavaline, et ehitusala spetsialistiks mitteolevalt tellijalt ei saa mõistlikult oodata puudusest teadasaamist (teada saama pidamist) enne, kui asjatundja on selle tuvastanud ja tellijal on olnud võimalik asjatundja arvamusega tutvuda. Kuna maakohus ei tuvastanud, milliste puuduste eest töövõtja vastutab, ei hinnanud ta ka võimaliku kahju suurust ja jättis analüüsimata/hindamata kõik poolte vastavad väited/vastuväited.
3. Nõustuda ei saa maakohtu poolt TR arvamusele ja selle täiendustele antud üldise hinnanguga, mille kohaselt on tegemist ebausaldusväärsete tõenditega. Juba eelnevalt leidis kolleegium, et iseenesest asjaolu, et tõendi tellijaks ja selle eest tasujaks on üks pooltest, ei anna alust tõendi kvaliteedis kahelda. Tsiviilkohtumenetluses on tavapärane, et

§ 230

lõikest 1 tuleneva tõendamiskohustuse täitmiseks tellib menetlusosaline asjatundja arvamuse kohtuväliselt. Asjades, mille lahendamiseks on vajalikud eriteadmised, on arvamuse tellimine hädavajalik selleks, et üldse aru saada, kas on alust nõude esitamiseks ja/või kohtumenetluse algatamiseks. TR arvamuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtu poolt määratud ekspert kinnitas menetluses korduvalt, et lähtus oma arvamuse kujundamisel mh TR arvamusest. Nende kahe tõendi analüüsimisel on tuvastatav, et olulises osas on ekspert TR-ga ka samal arvamusel mh viimase poolt esiletoodud ehituslike puuduste osas (nt t VI kd lk 28-29). Maakohus on ise märkinud, et valdavalt tuginevad kostja vastuväited TR arvamusel, kuid teisi tõendeid ei ole maakohus üldse käsitlenud. Kostja viitas vastunõuete tõendamisel ka kohtueksperdi järeldustele, mille usaldusväärsuses maakohus kahelnud ei ole.

§ 232

kohaselt peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kostja esitas vastunõude tõendamiseks veel hulgaliselt muid tõendeid, mida maakohus samuti ei käsitlenud (nt asjatundja arvamus külmasilla kohta vundamendis (t VII kd lk 170-172); hinnapakkumised uutelt võimalikelt töövõtjatelt (samas lk 148-152); uue töövõtja poolt tööde tegemise kohta aktid, arved, maksedokumendid jmt (samas lk 153-198)). Kui mõni 30 kostja väide ei ole tõendatud, annab see aluse jätta vastunõue osaliselt rahuldamata. Kui vastaspool leidis, et TR dokumentidel põhinev vastunõude arvestus on kallutatud, oli lepingulistel esindajatel õigus esitada omapoolseid tõendeid kostja tõendite ümberlükkamiseks. Kindlasti ei saa nõustuda maakohtuga selles, et kahjunõuet saab jätta rahuldamata põhjusel, et (osaliselt) on tõendamata kulude kandmine. Selline kahju hüvitamise eeldus ei tulene seadusest. Kui kohtule jäi vastunõue mõnes osas ebaselgeks, oleks tulnud lasta seda kostjal selgitada kas kirjalikult või istungil suuliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja vastunõudeid täpsustanud, n-ö lahti kirjutanud ja ka kohtuistungil selgitanud. Kui maakohtule siiski jäi veel midagi arusaamatuks, pidi kohus seda kostjale selgitama (

§ 392lõige 1 punkt 1).

Kui kostja esitatud hinnapakkumistes kajastuvad ka tööd, mida töövõtja kummagi lepingu alusel tegema ei pidanud, saab selles osas jätta vastunõude rahuldamata. Iseenesest on võimalik, et kokkuvõttes lähevad tööd tellijale töövõtja vahetumisel kallimaks, kui esmase töövõtjaga sõlmitud lepingus oli kokku lepitud. Kui esmane töövõtja selle eest vastutab, võib olla vahesumma hagemine õigustatud. Kui esmane töövõtja leiab, et tellija seejuures rikastub, on töövõtjal õigus tõendada uuelt töövõtjalt tellitud tööde maksumuse turuhinda ületavat suurust. Ringkonnakohus ei võta siinkohal seisukohti konkreetsete tõendite hindamise kohta, kuna

§ 658

lõike 2 kohaselt on asja uuel läbivaatamisel maakohtule kohustuslikud vaid apellatsioonikohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel.

1. Eelpool käsitlemata poolte väited asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu kolleegium neid käesolevas otsuses ei käsitle.
2. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel lahendamisel (

§ 173lõiked 3, 5).

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/