← Eesti

1-18-9091/99

Obsah (13)§ 212§ 255§ 73§ 209§ 64§ 65§ 78§ 831§ 56§ 57§ 58§ 84§ 832

1-18-9091 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.06.2019. a, Tartu kohtumaja Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretärid Liine

§ 212

lg 1, § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja Aleksandr Krivošeja süüdistuses

§ 212

lg 1 järgi üldmenetluses Vladislav Vallades isikukood: 38512102756 ; elukoht: XXX; töökoht: XXX, Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 14.02.2017. a Harju Maakohtu otsusega

§ 255

lg 1; § 3892 lg 2, 3 - § 22 lg 3 ja § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi vangistusega 3 aastat

§ 73

alusel tingimisi katseajaga 3 aastat; väärteomenetluses karistatud 2 korral Süüdistatav Kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv Süüdistatav Aleksandr Krivošeja isikukood: 38801172739; elukoht: XXX; töökoht: XXX, Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 2 korral Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vladislav Vallades

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Vladislav Vallades

§ 212

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Vladislav Valladesile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel suurendada mõistetud vangistust Harju Maakohtu 14.02.2017.

a otsusega mõistetud vangistuse arvelt ja mõista Vladislav Valladesile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 3 ja § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Vladislav Vallades ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel katseaja algust arvestada alates 05.06.2019.

a. Süüdi tunnistada Aleksandr Krivošeja

§ 212

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Aleksandr Krivošeja ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel katseaja algust arvestada alates 05.06.2019.

a.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Vladislav Valladesilt 558 (viissada viiskümmend kaheksa) eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. Vara konfikeerimise asendamiseks Vladislav Valladesilt välja mõistetud 558 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Tasumisel märkida viitenumber: 99919700029807. Selgituseks märkida: „Vladislav Vallades, 1-18-9091, konfiskeerimise asendamine 05.06.2019 Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikele järgmised asitõendid: - sõiduauto BMW 320i registreerimismärgiga XXX T.K; sõiduauto Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX ja sõiduki VW Touran süütevõti A.V. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõenditeks olevad salvestised CD ja DVD plaatidel. Välja mõista Vladislav Valladesilt ja Aleksandr Krivošejalt solidaarselt A.D.B.G.E.F. kasuks 1109,34 eurot (üks tuhat ükssada üheksa eurot ja 34 senti). 2

(2)Välja mõista Vladislav Valladesilt S.K.A.S. kasuks 643,50 eurot (kuussada nelikümmend kolm eurot ja 50 senti). Välja mõista Vladislav Valladesilt S.I.A.S. kasuks 423 (nelisada kakskümmend kolm) eurot. Välja mõista sundraha Vladislav Valladesilt 810 (kaheksasada kümme) eurot. Välja mõista Vladislav Valladesilt 370,72 eurot (kolmsada seitsekümmend eurot ja 72 senti) riigituludesse muude menetluskulude katteks. Vladislav Valladesil tuleb menetluskulud summas 1180,72 eurot (üks tuhat ükssada kaheksakümmend eurot ja 72 senti) tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Tasumisel märkida viitenumber:
  1. Selgituseks märkida: „Vladislav Vallades, 1-18-9091, menetluskulud 05.06.2019 Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. Välja mõista sundraha Aleksandr Krivošejalt 810 (kaheksasada kümme) eurot. Välja mõista Aleksandr Krivošejalt 1738,72 eurot (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa eurot ja 72 senti) riigituludesse muude menetluskulude katteks. Aleksandr Krivošejal tuleb menetluskulud summas 2548,72 eurot (kaks tuhat viissada nelikümmend kaheksa eurot ja 72 senti) tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Tasumisel märkida viitenumber:
  2. Selgituseks märkida: „Aleksandr Krivošeja, 1-18-9091, menetluskulud 05.06.2019 Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. Menetluskulude ja konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa vabatahtliku tasumise tähtaeg on KrMS § 417 lg 2 alusel 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti teatavaks tegemisele järgnevast päevast. 3
(2)Süüdistuse sisu, mida kohus arutas Vladislav Valladest süüdistatakse selles, et tema sõlmis korteri aadressil XXX ja seal asuva vara kindlustamiseks kodukindlustuslepingud S.K.A.S.(edaspidi S.) perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX), S.I.A.S. (edaspidi S.) perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX) ja I.F.P.C.I.A.S. (edaspidi I.F) perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX). Vladislav Valladesi XXX A.V. sõlmis E.I.S.E. (edaspidi E.) aadressil XXX asuva korteri ja seal oleva vara kindlustamiseks kodukindlustuslepingu perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX). 1. 01.02.2015 toimus kahjujuhtum, mille käigus kukkus sõlmitud kodukindlustuslepingutega kindlustuskaitset omav mobiiltelefon iPhone 5s (imei kood XXX) maha ja purunes telefoni ekraan. 04.02.2015 kella 11.16 ajal teavitas Vladislav Vallades toimunud kahjujuhtumist S.K. ning esitas läbi internetikeskkonna kahju hüvitamise taotluse summas 344 eurot. 06.02.2015 otsustas K.S. hüvitada Vladislav Valladesile tekkinud kahju summas 249 eurot, mis maksti viimasele ka välja. Seejärel, eesmärgiga saada alusetult suuremas summas kindlustushüvitisi ning eelneva kokkuleppe alusel esitasid Vladislav Vallades ja A.V. ka teistele kindlustusandjatele, kellega neil oli sõlmitud kodukindlustuslepingud, kahju hüvitamise taotlused sama kahjustada saanud mobiiltelefoni osas. Nii esitas Vladislav Vallades 09.02.2015 kell 15.00 läbi internetikeskkonna väikeelektroonika kindlustuse kahjuavalduse S.K. ning taotles hüvitist summas 344 eurot. 08.02.2015 kella 21.20 ajal esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna kahjuteate I.F.K, kus taotles hüvitist summas 344 eurot. 09.02.2015 kell 11.25 esitas A.V. K.E. hüvitistaotluse, milles taotles kahju hüvitamist summas 312 eurot. Sealjuures jätsid Vladislav ja A.V. kindlustusandjatele esitamata andmed selle kohta, et kahjustada saanud mobiiltelefoni osas kehtis kindlustuskaitse ka teiste kindlustusandjatega sõlmitud lepingute alusel. Sellega lõid nad kindlustusandjatele ebaõige ettekujutuse selle osas, et nad on õigustatud saama kahjuhüvitist kindlustusjuhtumi eest taotletud määras. Nimelt sätestavad sõlmitud kodukindlustuslepingute lahutamatuteks lisadeks olevad kindlustusandjate kindlustuse üldtingimused ning kodukindlustuse tingimused, et mitmekordse kindlustuse korral (s.t juhul, kui kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse) vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. Samuti näevad nimetatud tingimused ette, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida tekkinud kahju ja taastada kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud olukord ning kindlustusvõtja on kohustatud teatama kindlustusandjale, kui on toimunud olulised muutused kindlustatud eset iseloomustavates asjaoludes (s.h ka mitmekordse kindlustuse teke) (S.K. Üldtingimused XXX p-d 9.5, 10.3; S.K.A.S.K. tingimused XXX p 14.1; I.F.P.C.I.A.S. kindlustuse üldtingimused XXX p-d 29, 33, 50.8, 61; I.F.P.C.I.A.S. XXX klassipaketi tingimused XXX p 51; E.I.S.E. kindlustuslepingute üldtingimused XXX p 14.3, 14.4, 21.1.5; E.I.S.E. kindlustustingimused K. koguriskikindlustus E.M. XXX p-d 9.1.6, 9.4, 12.5). Esitatud kahjuavalduste ja lisatud kahju tõendavate dokumentide alusel ning teadmata, et kahjustatud objekt oli sama kindlustusriski vastu kindlustatud ka teiste kindlustusandjate juures, otsustasid kõik kindlustusandjad hüvitise taotlused rahuldada ja S.K. maksis Vladislav Valladesile 20.03.2015 kahju hüvitusena välja 261 eurot, I.F.K. maksis 144 eurot ja E.M. A.V. 19.03.2015 hüvitusena välja 279 eurot. Seega kokku said Vladislav ja A.V. alusetute kindlustushüvitiste väljamaksmiste näol varalist kasu summas 684 eurot, tekitades sellega S.K.A.S. 261 eurot, I.F.P.C.I.A.S. 144 eurot ja E.I.S.E. 279 eurot varalist kahju. 4
(2)
  1. Samuti 15.05.2015 toimus kahjujuhtum, mille käigus kukkus Vladislav Valladesi poolt K.S, S. ja I.F.K. sõlmitud eelnimetatud kodukindlustuslepingutega kindlustuskaitset omav tahvelarvuti Asus Pad XXX põrandale ja purunes arvuti ekraan. 27.05.2015 kella 11.25 ajal teavitas Vladislav Vallades toimunud kahjujuhtumist I.F.K. ning esitas läbi internetikeskkonna kahjuteate, milles taotles hüvitist summas 264 eurot. 28.05.2015 otsustas K.I.F.K. hüvitada Vladislav Valladesile tekkinud kahju summas 94 eurot, mis maksti viimasele ka välja. Eesmärgiga saada alusetult suurXXX s summas kindlustushüvitisi esitas Vladislav Vallades ka teistele kindlustusandjatele, kellega tal oli sõlmitud kodukindlustuslepingud, kahju hüvitamise taotlused sama kahjustada saanud tahvelarvuti osas. Nii esitas Vladislav Vallades 27.05.2015 kell 12.00 läbi internetikeskkonna väikeelektroonika kindlustuse kahjuavalduse S.K. ning taotles hüvitist summas 264 eurot. 29.05.2015 kella 10.18 ajal esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna kahjuteate S.K, kus taotles hüvitist summas 264 eurot. Sealjuures jättis Vladislav Vallades kindlustusandjatele esitamata andmed selle kohta, et kahjustada saanud tahvelarvuti osas kehtis kindlustuskaitse ka teiste kindlustusandjatega sõlmitud lepingute alusel. Sellega lõi ta kindlustusandjatele ebaõige ettekujutuse selle osas, et nad on õigustatud saama kahjuhüvitist kindlustusjuhtumi eest taotletud määras. Nimelt sätestavad sõlmitud kodukindlustuslepingute lahutamatuteks lisadeks olevad kindlustusandjate kindlustuse üldtingimused ning kodukindlustuse tingimused, et mitmekordse kindlustuse korral (s.t juhul, kui kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse) vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. Samuti näevad nimetatud tingimused ette, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida tekkinud kahju ja taastada kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud olukord ning kindlustusvõtja on kohustatud teatama kindlustusandjale, kui on toimunud olulised muutused kindlustatud eset iseloomustavates asjaoludes (s.h ka mitmekordse kindlustuse teke) (S.K. Üldtingimused XXX p-d 9.5, 10.3; S.K.A.S.K. tingimused XXX p 14.1; S.I.A.S. üldised lepingutingimused 1/2008 p-d 11.3 1, 18.9; S.I.A.S.K. tingimused 1/2013 p 9.8.5). Esitatud kahjuavalduste ja lisatud kahju tõendavate dokumentide alusel ning teadmata, et kahjustatud objekt oli sama kindlustusriski vastu kindlustatud ka teiste kindlustusandjate juures, otsustasid kõik kindlustusandjad hüvitise taotlused rahuldada ja S.K. maksis Vladislav Valladesile 02.06.2015 kahju hüvitusena välja 214 eurot ja S. maksis 29.05.2015 välja 169 eurot. Seega kokku sai Vladislav Vallades alusetute kindlustushüvitiste väljamaksmiste näol varalist kasu summas 383 eurot, tekitades sellega S.K.A.S. 214 eurot ja S.I.A.S. 169 eurot varalist kahju.
  2. Lisaks S. ja S.K. ega sõlmitud kodukindlustuslepingutele korteri aadressil XXX ja seal asuva vara kindlustamiseks, sõlmis Vladislav Vallades kodukindlustuslepingu K.E. aadressil XXX asuva korteri ja seal oleva vara kindlustamiseks perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX). Ajavahemikul 29.09.2015 kuni 30.09.2015 toimus kahjujuhtum, mille käigus kukkus Vladislav Valladesi poolt K.S, S. ja E. sõlmitud kodukindlustuslepingutega kindlustuskaitset omav mobiiltelefon iPhone 5s (imei kood XXX) maha ja purunes telefoni ekraan. 05.10.2015 kella 08.48 ajal teavitas Vladislav Vallades toimunud kahjujuhtumist E.K. ning esitas läbi internetikeskkonna kahjuteate, milles taotles hüvitist summas 349 eurot. 22.10.2015 otsustas K.E. hüvitada Vladislav Valladesile tekkinud kahju summas 199 eurot, mis maksti viimasele ka välja. Eesmärgiga saada alusetult suurXXX s summas kindlustushüvitisi esitas Vladislav Vallades ka teistele kindlustusandjatele, kellega tal oli sõlmitud kodukindlustuslepingud, kahju 5
(2)hüvitamise taotlused sama kahjustada saanud mobiiltelefoni osas. Nii esitas Vladislav Vallades 08.10.2015 kell 12.13 läbi internetikeskkonna kodukindlustuse kahjuavalduse S.K. ning taotles hüvitist summas 349 eurot. 26.10.2015 kella 15.30 ajal esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna väikeelektroonika kindlustuse kahjuavalduse S.K, kus taotles hüvitist summas 399 eurot. Sealjuures jättis Vladislav Vallades kindlustusandjatele esitamata andmed selle kohta, et kahjustada saanud mobiiltelefoni osas kehtis kindlustuskaitse ka teiste kindlustusandjatega sõlmitud lepingute alusel. Sellega lõi ta kindlustusandjatele ebaõige ettekujutuse selle osas, et ta on õigustatud saama kahjuhüvitist kindlustusjuhtumi eest taotletud määras. Nimelt sätestavad sõlmitud kodukindlustuslepingute lahutamatuteks lisadeks olevad kindlustusandjate kindlustuse üldtingimused ning kodukindlustuse tingimused, et mitmekordse kindlustuse korral (s.t juhul, kui kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse) vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. Samuti näevad nimetatud tingimused ette, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida tekkinud kahju ja taastada kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud olukord ning kindlustusvõtja on kohustatud teatama kindlustusandjale, kui on toimunud olulised muutused kindlustatud eset iseloomustavates asjaoludes (S.K. Üldtingimused XXX p-d 9.5, 10.3; S.K. AS Kodukindlustuse tingimused XXX p 14.1; S.I.A.S. üldised lepingutingimused 1/2008 p-d 11.3 1, 18.9; S.I.A.S. kodukindlustuse tingimused 1/2013 p 9.8.5). Esitatud kahjuavalduste ja lisatud kahju tõendavate dokumentide alusel ning teadmata, et kahjustatud objekt oli sama kindlustusriski vastu kindlustatud ka teiste kindlustusandjate juures, otsustasid kõik kindlustusandjad hüvitise taotlused rahuldada ja S.K. maksis Vladislav Valladesile 23.10.2015 kahju hüvitusena välja 254 eurot ja S. maksis 28.10.2015 välja 299 eurot. Seega kokku sai Vladislav Vallades alusetute kindlustushüvitiste väljamaksmiste näol varalist kasu summas 553 eurot, tekitades sellega S.I.A.S. 254 eurot ja S.K.A.S. 299 eurot varalist kahju. 4. Vladislav Vallades sõlmis kodukindlustuslepingu K.E. aadressil XXX asuva korteri ja seal oleva vara kindlustamiseks perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX ). TEMA XXX A.V. sõlmis kodukindlustuslepingu kindlustusseltsiga A.B „L.D. “ E.F. (edaspidi P.Z.U.) aadressil XXX asuva korteri ja seal oleva vara kindlustamiseks perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX). Ajavahemikul 02.01.2016 kuni 03.01.2016 toimus kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada LCD teler Samsung (mudel XXX) 04.01.2016 kella 09.30 ajal teavitas A.V. toimunud kahjujuhtumist P.Z.U. kindlustust ning esitas läbi internetikeskkonna kahjuteate, milles taotles kahjustatud televiisori eest hüvitist summas 740 eurot. Sealjuures oli A.V. esitatud kahjuteates märgitud kindlustusjuhtumi toimumise asukohaks XXX asuv korter, sündmuse toimumise aeg 02.01.2016 kell 13.00 ja kahju tekkimise põhjus see, et XXX viskas puldi televiisori ekraani keskele, mille tagajärjel televiisor enam pilti ei näita. 11.01.2016 otsustas kindlustusandja P.Z.U. hüvitada A.V. tekkinud kahju summas 640 eurot, mis maksti viimasele ka välja. Eesmärgiga saada alusetult suurXXX s summas kindlustushüvitisi esitas Vladislav Vallades ka K.E, kellega tal oli sõlmitud kodukindlustusleping, kahju hüvitamise taotluse sama kahjustada saanud teleri osas. Nii esitas Vladislav Vallades 03.02.2016 kell 13.34 läbi internetikeskkonna kodukindlustuse kahjuavalduse E.K. ning taotles hüvitist summas 740 eurot. Sealjuures märkis Vladislav Vallades kahjuteates, et kindlustusjuhtum leidis aset aadressil XXX 03.01.2016 kell 13.00 ning teler kukkus. Vladislav Vallades jättis E. esitamata andmed selle kohta, et kahjustada saanud teleri osas on esitatud kahju hüvitamise taotlus ka A.V. poolt kindlustusseltsiga P.Z.U. 6
(2)sõlmitud kodukindlustuslepingu alusel. Sellega lõi ta K.E. ebaõige ettekujutuse selle osas, et ta on õigustatud saama kahjuhüvitist kindlustusjuhtumi eest taotletud määras. Nimelt sätestavad sõlmitud kodukindlustuslepingute lahutamatuteks lisadeks olevad kindlustusandjate kindlustuse üldtingimused ning kodukindlustuse tingimused, et mitmekordse kindlustuse korral (s.t juhul, kui kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse) vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. Samuti näevad nimetatud tingimused ette, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida tekkinud kahju ja taastada kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud olukord ning kindlustusvõtja on kohustatud teatama kindlustusandjale, kui on toimunud olulised muutused kindlustatud eset iseloomustavates asjaoludes (E.I.S.E. kindlustuslepingute üldtingimused XXX p 14.3, 14.4, 21.1.5; E.I.S.E. kindlustustingimused K.K. E.M. XXX p-d 8.1.6, 8.5, 10.5). Esitatud kahjuavalduste ja lisatud kahju tõendavate dokumentide alusel ning teadmata, et kahjustatud objekti osas oli esitatud kahju hüvitamise taotlus ka teisele kindlustusseltsile, kes taotluse rahuldas ja hüvitise välja maksis, otsustas ka E. 15.03.2016 esitatud taotluse rahuldada ja maksis Vladislav Valladesile kahju hüvitusena välja 558 eurot. Seega kokku sai Vladislav Vallades alusetu kindlustushüvitise väljamaksmise näol varalist kasu summas 558 eurot, tekitades sellega E.I.S.E. 558 eurot varalist kahju. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus Vladislav Vallades ka Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 483 sätestatut, mille kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusandjale viivitamata teatama sama kindlustusriski kindlustamisest teise kindlustusandja juures. VÕS § 486 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse (mitmekordne kindlustus), vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. Kirjeldatud olukorra tekkides vastutab iga kindlustusandja kindlustusvõtja ees tema poolt lepingu järgi maksmisele kuuluva kindlustussumma ulatuses, kuid kindlustusvõtja ei või kokku nõuda rohkem, kui on kahju suurus. Seega Vladislav Vallades isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja isikute grupis sai teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu ning tekitas teisele isikule varalist kahju, millega pani toime

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vladislav Valladest ja Aleksandr Krivošejat süüdistatakse selles, et n

XXX d grupis koos kutsusid esile kindlustusjuhtumi kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Selleks sõitsid nad vastavalt eelnevale kokkuleppele 30.09.2016 südaöö paiku Tartu linnas XXX asuva viadukti lähistele. Vladislav Vallades sõitis sinna enda kasutuses, kuid registrijärgselt tema XXX A.V. kuuluva sõiduautoga Volkswagen Touran r/m XXX ja Aleksandr Krivošeja enda kasutuses, kuid tema registrijärgselt tema XXX T.K. kuuluva sõidukiga BMW 320i r/m XXX. Seal lavastasid nad vastavalt eelnevale kokkuleppele kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil enda juhitavate sõidukite kokkupõrke selliselt, et kella 00.30 ajal sõitis Aleksandr Krivošeja sõiduautoga BMW XXX Variku viadukti juures vastassuunavööndisse (linnast välja viiv sõidusuund) ja seiskas seal auto. Seejärel sõitis Vladislav Vallades sõiduautoga Volkswagen Touran liikudes kiirusega vähXXX lt 50 km/h mööda XXX suunaga linnast välja otsa seisvale sõidukile BMW, üritamata enne kokkupõrget pidurdada või sõidukist BMW kõrvale põigata. Sellega kutsusid nad esile kindlustusjuhtumi. Esile kutsutud kindlustusjuhtumi alusel kindlustusandjalt hüvitise saamiseks koostasid Vladislav Vallades ja Aleksandr Krivošeja sündmuskohal 30.09.2016 teate liiklusõnnetusest, 7

(2)milles esitasid kokkulepitult valesid andmeid sõidukite kokkupõrke toimumise asjaolude kohta. Nimelt kinnitasid Vladislav Vallades ja Aleksandr Krivošeja mõlema poolselt, et sõidukite kokkupõrkes on süüdi Aleksandr Krivošeja, kes liikudes sõidukiga BMW mööda XXX Tartu linna viival suunal sattus tuvastamata loomale otsasõitu vältides vastassuunavööndisse ja jäi seal seisma, mistõttu linnast väljuval suunal sõitnud Vladislav Vallades sõitis oma juhitud sõidukiga VW Touran BMW-le otsa, mille tagajärjel said mõlema d sõidukid kahjustusi. Tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumi järgselt pöördus Aleksandr Krivošeja ajavahemikuks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX sõlmitud liikluskindlustuse poliisi nr XXX alusel 30.09.2016 kindlustusandja A.D.B.G.E.F. koostööpartneri T.O.Ü. (XXX ) kaudu kindlustusandja poole, kus esitas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid sisaldava sõidukikahju hüvitise taotluse Samuti andis Aleksandr Krivošeja 26.10.2016 kindlustusandja esindajale kindlustusjuhtumit puuduvata seletuse, milles samuti esitas valeandmeid toimunu asjaolude kohta. 07.10.2016 kella 10.10 ajal pöördus Vladislav Vallades XXX asuva A.A.O.Ü. poole, kes A.D.B.G.E.F. koostööpartnerina võtab vastu kahjuteateid, edastab need kindlustusandjale ning tegeleb mootorsõidukite remondiga. Seal esitas ta kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid sisaldavad kahjuteate, Aleksandr Krivošejaga täidetud liiklusõnnetuse teate ning esitas sõiduki Volkswagen Touran vigastuste fikseerimiseks. Samuti andis Vladislav Vallades 14.10.2016 kindlustusandja esindajale kindlustusjuhtumit puuduvata seletuse. Vladislav Vallades esitas kindlustusandjale valeandmeid ka sõiduki Volkswagen Touran r/m XXX väärtuse osas, deklareerides sõiduki maksumuseks 17 000 eurot, eesmärgiga saada suurXXX summas kindlustushüvitist. Sõiduki tegelik turuväärtus oli kokkupõrke eelselt aga 9500 eurot, mis kuuluks kindlustusandja poolt hüvitamisele, kuna sõiduki ulatuslike vigastuste tõttu on selle taastamine ebaotstarbekas. Kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis kindlustusandja A.D.B G.E.F. kindlustushüvitise välja maksmata. Seega Vladislav Vallades, kutsudes kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil esile kindlustusjuhtumi, pani toime

§ 212lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega Aleksandr Krivošeja, kutsudes kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil esile kindlustusjuhtumi, pani toime

§ 212lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kohtuistungil tunnistas Vladislav Vallades ennast süüdi talle

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi esitatud süüdistuses.

Süüdistuses

§ 212lg 1 järgi ta ennast süüdi ei tunnistanud.

Aleksandr Krivošeja ei tunnistanud ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Prokurör on seisukohal, et süüdistus on tõendatud ja taotleb järgmisi karistusi: Vladislav Valladesile

§ 212

lg 1 järgi 2 aastat ja 2 kuud vangistust;

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi 1 aasta ja 4 kuud vangistust,

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr XXX mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse arvelt liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 3 kohaselt määrata pärast liitkaristuse moodustamist täideviimise kord ja jätta mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata.

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et 4 aasta pikkusest vangistusest kuulub koheselt ära kandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust mitte pöörata 8

(2)täitmisele, kui Vladislav Vallades ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Osaliselt reaalse vangistuse mõistmise vajadust põhjendab prokurör eripreventiivsete eesmärkidega. Prokuröri hinnangul kehtib põhimõte, et

§ 65

lg 1 alusel mõistetav karistus peab olema selline, mis oleks mõistetud süüdistatavale siis, kui tegusid oleks arutatud ühe kriminaalasja raames, seetõttu tuleb liitkaristuse mõistmisel arvestada ka milliste kuritegude eest karistati V. Valladest Harju Maakohtu otsusega. Isik, kes paneb toime erinevat tüüpi kelmuseid, maksukuritegusid ning kuulub ka kuritegelikku ühendusse, peab vähXXX lt osaliselt ära kandma ka reaalse vangistuse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud osaliselt reaalse vangistuse ära kandmine ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Aleksandr Krivošejale taotleb prokurör

§ 212

lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust tingimisi

§ 73lg 1 ja 3 alusel katseajaga 2 aastat.

Kaitsjad leiavad, et

§ 212

lg 1 järgi esitatud süüdistus ei ole tõendatud ja mõlema d süüdistatavad tuleb kindlustuskelmuse süüdistuses õigeks mõista. Vladislav Valladesi kaitsja palub kaitsealusele

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi karistuse mõistmisel arvestada, et süüdistatav on süü omaks võtnud ja kuriteoga tekitatud kahjusid on asutud hüvitama. Kaitsja on seisukohal, et vangistuse osaliselt täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. Tõendite alusel kohtus tuvastatud asjaolud I. Süüdistus kindlustuskelmuses Objektiivsest küljest seisneb kindlustuskelmus kindlustuslepingu rikkumises, mis avaldub kahes alternatiivses teos: kindlustusjuhtumi esilekutsumine või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine. Vaidlust ei ole selles, et 30.09.

  1. a kella 00.30 ajal põrkasid Tartus XXX tänaval XXX viadukti all kokku kaks sõidukit: BMW 320i, registreerimismärgiga XXX, millega sõitis kohale Aleksandr Krivošeja ja VW Touran registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Vladislav Vallades. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk BMW 320i, reg.märgiga XXX oli kindlustatud. Dokumentaalne tõend – poliis nr XXX tõendab, et Aleksandr Krivošeja on A.D.B.G.E.F. sõlminud sõidukile BMW 320i reg.märgiga XXX liikluskindlustuslepingu kehtivusajaga XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX.a. Vaidlust ei ole ka selles, et Vladislav Vallades ja Aleksandr Krivošeja pöördusid kindlustusandja poole ja teatasid 30.09.
  2. a kell 00.30 Tartus XXX viadukti all toimunud liiklusõnnetusest, milles osalesid VW Touran reg.märgiga XXX ja BMW 320i reg.märgiga XXX. Dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused tõendavad sündmuse toimumise aega, kohta ja osalenud sõidukeid. Dokumentaalsed ja suulised tõendid tõendavad, et sõidukite VW Touran reg.märgiga XXX ja BMW 320i reg.märgiga XXX kokkupõrke järel alustati kindlustusjuhtumi menetlust. 9

(2)Süüdistuse kohaselt Vladislav Vallades ja Aleksandr Krivošeja realiseerisid esimese alternatiivi. Nad kutsusid esile kindlustusjuhtumi kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kohtul tuleb hinnata, kas liiklusõnnetus tegelikkuses toimus või see kutsuti kindlustushüvitise saamise eesmärgil esile. Süüdistatav Vladislav Vallades andis ütlusi, et oli juba pime, sadas vihma. Ta sõitis oma mõtetes mööda peateed ja ei arvanud üldse, et midagi võib seal juhtuda. Viimasel hetkel märkas, et ees on auto ja ta ei jõudnud enam reageerida. Pärast avariid tuli ta autost välja, küsis teise juhi käest, kas ta tunnistab ennast süüdi ja kas on kõik korras. Ta ütles, et kõik on korras ja tunnistab oma süüd. Seejärel ta helistas politseisse. Politseist öeldi, et nad kohale ei tule. Ta märgistas ära koha, kutsus välja treileri ja treiler tuli kohale. Sel ajal kui ootasid treilerit, sõitsid mööda autod. Kuna nad takistasid autode liiklust, siis liigutasid autod tee äärde. Sel ajal kui ootas treilerit, vaatas järele, kellega teeb koostööd kindlustusfirma ja siis ütles, kuhu viia auto. Öösel ei olnud võimalik remonditöökoja omanikku telefoni teel kätte saada ja töökoja parklasse ei olnud võimalik pääseda. Sellepärast jätsid auto lähedale parkimisplatsile. Treileri ootamise ajal saabus takso ja taksojuht küsis, kas vajab taksot. Ta ütles taksojuhile, kuhu auto paigutab ja kui olid ära paigutanud, siis taksojuht sõitis ka sinna kohale ja ta istus takso peale. Süüdistatav Aleksandr Krivošeja andis ütlusi, et avariipäeva õhtul oli ta XXX elava tuttava juures külas. Sealt ta sõitis XXX lähedal asuva lillede hulgimüügi kaupluse juurde, kus pidi vaatama kaupluse avamise kellaaega. Järgmine päev oli väike üritus. Hommikul pidid kohe ostma lilli. Hulgimüügi kauplusest on väga odav osta ja lilled on värsked. Kaupluse juurest tagasi sõitis ta läbi linna. Avarii juhtus otse viadukti all. Mingi väike loom, kas koer või kass tormas teele. Ta hakkas keerama autorooli, oli ka libe, Hiina rehvid all, üritas pidurdada, rooli keerata ja nii sattus teise auto teele selles kohas. Ta arvab, et avarii hetkel tema auto seisis. Arvab, et jõudis pidurdada, sest löök oli suhteliselt sujuv, see ei olnud nii tugev, et tema ga oleks midagi juhtunud. See ei ole esimene avarii, teab, mis see tähendab. Tunnistaja O.G. andis ütlusi, et
  1. a oktoobris laekusid G. kindlustusele dokumendid seoses sõidukitega BMW ja Volkswageni Touran liiklusõnnetusega, kus Vallades ja Krivošeja olid asjaosalised. Tunnistaja töötas sel ajal XXX G. kindlustuses. G. kindlustuses tekkisid kahtlused kahjujuhtumi tõele vastavuses, sest sõiduk oli alles soetatud ja kohe selline juhtum ning otsustati XXX poole pöörduda. Liiklussündmus toimus öösel vaikses kohas. Vaikne koht on kindlustusandjale üks tunnus, et võiks seda juhtumit kontrollida täpsXXX lt, kuna liiklus ei ole tihe. Tekitas kahtlusi. Vallades oli kannatanu selles juhtumis. TEMA avalduses oli märgitud sõiduki väärtuseks 17 000 eurot. Auto tegelik turuväärtus oli orienteeruvalt 10-12 tuhat eurot. Volkswagen Tourani odomeetri näit oli 100 000 km, tegelik läbisõit oli üle 200
  2. Sõiduki ajaloost selgus, et sõidukit kasutati XXX ja turuväärtus oli oluliselt madalam. Politsei sündmuskohal ei käinud. Asjaosalised ise korraldasid puksiirimist. Pärast sai tunnistaja teada, et sõiduk paigutati töökotta, A.A, mis on G. koostööpartner. Enne kokkupõrget olid süüdistatavad liiklejad ja sõitsid sündmuskohani sõidukitega. Seetõttu oli nende kohustus järgida liiklusseadust (LS). LS § 16 lg 1 järgi liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kumbki sõidukijuhtidest oma ütlustes ei rääkinud, et ta nägi vastu sõitvat autot. Sündmuskohast tehtud fotod tõendavad, et XXX XXX viadukti all oleval teelõigul oli nähtavus hea vaatamata 10
(2)teelõigu kurvilisusele. Teelõigul puuduvad monoliitsed takistused, mis nähtavust piiravad. Ka tunnistaja M.L. ütlused kinnitavad, et sündmuskohal oli hea nähtavus. Tunnistaja tajus seda vahetult kokkupõrke toimumisele, kuna ta läks treilerijuhina sündmuskohale sõidukit ära viima. Sündmus toimus öösel, pimedal ajal, mille tõttu ei ole eluliselt usutav, et vastu liikuva sõiduki tuled jäid XXX sõidukijuhile märkamatuks ja teine liikleja oli teel ootamatu. A. Krivošeja ütluste järgi võisid tema sõidukil tuled kustuda, kui tema juhitud autol pidurdamise tulemusena mootor välja suri. Vastutuleva sõiduki ootamatu tulede kustumine oli märguanne liiklusolustiku muutumisest ja nõudis sõidukijuhi tähelepanu ning reageerimist. V. Valladesi ütluste järgi sõitis ta peateel. Vaatamata peateele tuli kokkupõrke kohal teelõik kurviline ja seetõttu nõudis teelõik tähelepanu teele. Kui A. Krivošeja juhitud sõiduk jõudis sündmuskohale enne ja sõiduki vastassuunda kaldumisel tuled kustusid, oli tema kohustus teha kõik, et mitte liiklust takistada ega ohustada inimesi või vara. See kohustus tuleneb LS § 16 lg 1 tulenevast liikleja kohustusest. Nähes liginevat sõidukit tuli anda märku ohtlikust olukorrast ohutulede, ohukolmnurga või mobiiltelefoni helkiva ekraaniga. V. Valladesi ütluste järgi oli nähtavus halb, sest sadas vihma. Kui süvenenult sõidad, oled valmis jalga kohe pedaalile vajutama, siis saanuks seda vältida, aga kui sõidad rahulikult öösel ja ei mõtle millelegi, pole võimalik seda vältida. Süüdistatav põhjendab oma ütlustes kokkupõrke toimumist tema enda tähelepanematusega liikluses. Ka tema jättis täitmata LS § 16 sätestatud juhi põhikohustuse: olla liikluses tähelepanelik ja mitte ohustada teisi liiklejaid. Tähelepanelikkuse korral oli V. Valladesil võimalik kokkupõrget vältida. Süüdistatavate liiklusseadust rikkuvat käitumist ei saa hinnata õiguspäraseks käitumiseks ja teha sellest järeldust, et kokkupõrge oli vältimatu. Süüdistatav Aleksandr Krivošeja keskendus oma ütlustes põhjuste selgitamisele, miks ta sattus öisel ajal kõrvalisse kohta. Süüdistatava ütlusi hindab kohus vastuolulisteks ja eluliselt mitteusutavateks. Aleksandr Krivošeja ütluste järgi ta ei tunne Tartut hästi. Ta teab Tammelinna staadioni järgi ja paari maja erasektoris. Ta teab ka XXX viadukti juures ringteed ja tänavat. On eluliselt mitteusutav, et süüdistatav valis öisel ajal sõitmiseks tundmatu tee ja kõrvaltänavad, kui Kivilinna Konsumi lähedalt Jaama tänavalt Tõrvandisse sõites on tavapärane liiklus linnast väljuvale maanteele Võru suunas. Süüdistatava ütluste järgi sõitis ta E. juurest üle silla ja see tee suundub Võru suunas viivale maanteele. Auto peal ega telefonis tal GPS-i ei olnud ja pealegi oli ta lillepoest, kuhu suundus, ainult kuulnud. Tõrvandi alevik asub Tartu linna piiridest väljas Võru maantee ääres. Jaama tänavalt Tõrvandisse suunduv kõige otsem tee ei olnud sündmuskoha lähedal. Süüdistatava ütluste järgi, kui ta oli lillepoe lahtioleku aja teada saanud, sõitis ta koju, elas siis XXX. Koju sõitis Ropka tänavalt Teguri peale, siis Aardla ja siis sealt jälle tagasi E. sillale. Need on lühemad teed. Seal on veel ülesõidukoht, ei tea tänavate nimesid. Sealt üle silla ja Annelinna. Süüdistatav kirjeldas tagasiteed, mida ta tundis. Kirjeldus ühtib lühema teega Tõrvandist Annelinna. Võru maanteelt Tartusse sisse sõites jõuab E. sillale Võru tänavalt pöörates XXX, kas Aardla, Ropka või Teguri tänavalt. Pöörates Võru tänavalt XXX Aardla tänavale või Ropka tänavale ja liikudes E. silla suunas mööda Tähe tänavat, on raudtee ülesõidukoht enne Teguri tänavat. Pöörates Võru tänavalt XXX Teguri tänavale, tuleb raudtee ülesõidukoht ületada Võru tänaval enne Teguri tänavale pööramist. Teguri tänavalt jõuab Tähe tänavale ja sealt edasi liikudes E. silla suunas. 11
(2)Küsitlemise jätkumisel selgitas süüdistatav kauplusest tagasi sõites on viadukti alt otsene tee. See on poest mööda, seal on ringtee ja seda tänavat teab ta väga hästi, sest seal on üks remondimees, kes teeb kliimaseadmeid. Ja seal lao taga kunagi tegid ridaelamut ja seetõttu teab seda teed väga hästi. Süüdistatava kirjelduses ei ole ühtegi tänava nimetust ega aadressi, mille järgi paikkond kindlaks määrata ja ütluste usaldusväärsust hinnata. Tänavaid ja aadresse nimetamata ei ole kohtul võimalik teha järeldust, et süüdistatav seda piirkonda hästi tunneb. Ta ei teadnud, kust lillekauplust otsida. Ei ole eluliselt usutav, et tagasiteel öisel ajal valis ta täiesti tundmatu tee. Kuna süüdistatav kirjeldas tänavaid nimetades teekonda Tõrvandisse ja tagasi, on tema ütlused ebausaldusväärsed sündmuskohale jõudmise osas. Aardla, Ropka või Teguri tänavad ei ole kokkupõrke toimumise koha läheduses. Kohus teeb järelduse, et suure tõenäosusega Aleksandr Krivošeja juhatati XXX viadukti alla vaiksesse kohta ning ta ei läinud sinna iseseisvalt. Sündmuskohalt viidi ta koos autoga ära abi kasutades. Süüdistataval puudus isiklik kogemus Tartu linnas sündmuskoha lähikonnas liikumiseks. Seetõttu on ka tema ütlused ebausaldusväärsed selles, et XXX viadukti alt sõites ta teadis teekonda Annelinna. Ütlused on teekonna kirjeldamisel katkendlikud, hüplevad ja seetõttu mitteusaldusväärsed. A. Krivošeja ei mäleta, kes sõidukist pärast sõidukite kokkupõrget esimesena välja tuli. Külla aga mäletab ta teist juhtumit, kus ta samuti osales liiklussündmuses. Tookord ta tuli autost esimesena välja, sest teine sõiduki juht sai vigastada. Ei ole eluliselt usutav, et sõiduki juht, kellel on varasema kokkupõrke kogemus, kus teine sõiduki juht sai vigastada, jätab sõidukite kokkupõrke järel reageerimata ja tagajärgede vastu huvi tundmata. Ei ole eluliselt usutav, et A. Krivošeja vastassuunavööndisse kaldununa kokkupõrke põhjustanud juhina ei tunne huvi teise juhi vastu. Eeltoodu annab kohtule põhjendatud alust järeldada, et sõidukite kokkupõrge ei olnud süüdistatavatele ootamatu, vaid ette kavandatud tegevus. Nad teadsid ette asjaolusid, mida nad koos olid kavandanud ja A. Krivošjal oli teadmine, et teise sõiduki juht käitub ennast säästvalt, vigastusi juhile ei teki. Süüdistatava V. Valladesi ütluste kohaselt oli tema esimene tegevus teise juhi süü tuvastamine. Ka tema ütlused kinnitavad asjaolu, et sõidukite kokkupõrge ei olnud süüdistatavale ootamatu, vaid ette kavandatud tegevus. Juhi tervisliku seisundi kindlakstegemine oli teisejärguline, mis kinnitab süüdistatava teadmist sellest, et juhil vigastusi ei ole. V. Valladesi käitumine oli pärast kokkupõrget aktiivne. Ta asus täitma kindlustusjuhtumi dokumente, mis olid autos kaasas. Kohtule ei ole esitatud süüdistatava ütlusi kinnitavaid tõendeid selle kohta, et ta teatas liiklusõnnetusest politseile. Süüdistatava ütlused politseile teatamise kohta on ka vastuolulised. Küsitlemise käigus andis süüdistatav ütlusi, et nad arutasid kõiki asju kohapeal, kuna ta oli nõus, siis hakkasid autosid liigutama. Kui teine osapool ei oleks tunnistanud oma süüd, oleks kutsunud politsei. Nii palju kui süüdistatav teab, peab avariist politseile teatama ja politsei otsustab, kas ta tuleb kohale või mitte. Nad küsisid, kas on vigastusi. Ta ütles, et tõsiseid vigastusi ei olnud ja siis nad ütlesid, et nad ei tule kohale. Kui ka politseile teatati, sõltus politsei kohaletulek teataja antud infost. Süüdistatav andis enda ütluste kohaselt politseile teavet, et tõsiseid vigastusi ei ole ja selle järele otsustati kohaletuleku vajadus. Politseile teabe andmisega mitteolulistest vigastustest hoidis süüdistatav ära politsei kohaletuleku. 12
(2)Eluliselt ei ole usutav ka asjaolu, et teelõigul teisi autosid sõitis. Variku viadukti all Roopa tänava teelõik on suhteliselt kõrvaline koht, kus öisel ajal on liiklemine suure tõenäosusega olematu. V. Valladesi ütluste järgi paigutati sõidukid ümber enne treileri kohale jõudmist. Sõidukite vajaduseta ümber paigutamisega muudeti sündmuskoha tehiolusid. Kohale kutsutud treilerijuhtidel ei olnud võimalik enam sündmuse tagajärgi vahetult näha. Tunnistajaid ei ole, kes vahetult sündmuse asjaolusid tajusid. Samas tunnistaja M.L. ütlused ei kinnita süüdistatavate ütlusi autode teseldamisest, küll aga kinnitavad, et politseid kohal ei olnud. Tunnistaja ütluste järgi sündmuskohal oli kaks katkist autot, üks BMW ja teine Volkswagen Touran, BMW oli keset teed, Touran oli teeservas. Politseid või päästjaid ei olnud. Tunnistaja XXX sügisel XXX O.Ü.T, osutas puksiirabi teenust. Kindlustusfirmadel on dispetšerid, kes vajadusel kutsuvad välja T.P. R.L.O.Ü. tegeleb kahju teavitamisega, dispetšerteenus on ka nendel. Tõendiks on asitõendi vaatlusprotokoll 10.03.
  1. a, mis koostati helifaili vaatlusel. Helifailis on Vladislav Valladesi kõne S.K, kus isik teatab avarii toimumisest ja treileri vajadusest. Ta teatab auto numbri XXX, auto margi Volkswagen Touran, väljalaskeaasta ja enda telefoninumbri. Kõne vastuvõtja nimetab M.A, kuhu avariiline sõiduk viia kuid helistaja teatab soovist viia auto A. Võru tänaval (IV kd, tl 25-27). Tunnistaja M.L. ütluste järgi tema pakkus auto viimist VW esindusse, kuid juht keeldus. Süüdistatavate vastuolulisi ütlusi kokkupõrke asjaolude kohta ja sündmuskohal toimunu kohta kuni M.L. treileriga kohaletulekuni hindab kohus mitteusaldusväärseteks ja jätab ütlused selles osas tõendite hulgast kõrvale. Ütluste mitteusaldusväärsust on kohus eelpool käsitlenud. Süüdistatavate ütlustes ei ole detailset kirjeldust kokkupõrkele eelneva ja kokkupõrke hetkel tajutu kohta, mistõttu on ütlused pealiskaudsed ja mitteusaldusväärsed. Süüdistatavate ütlustest on tõendina kasutatavad ütluste osa, mis kinnitab teo toimumise aega ja kohta, sõidukite sündmuskohast teiseldamist ja nende paigutamise kohta ning kindlustusele liiklusõnnetusest teadete esitamist. Riigikohtu 28.05.
  2. a otsuses nr 3-1-1-131-13 kujundatud praktika kohaselt on lubatud ütlused tõendikogumist välja jätta osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Sõidukikahju hüvitamise taotlused kinnitavad, et mõlemad süüdistatavad esitasid E.L.F. kahjujuhtumi teate. Aleksandr Krivošeja esitas taotluse 30.09.2016 (IV kd, tl 1 – 3) ja Vladislav Vallades 07.10.2016 (III kd, tl 125, 126). 30.09.
  3. a kuupäeva kandvas kahjuteates on Aleksandr Krivošejana tunnistanud ennast vastutavaks liiklusõnnetuse põhjustamises (III kd, tl 127). Mõlema d süüdistatavad esitasid ka kindlustusandjale, A.D.B.G.E.F. liiklusõnnetuses osalise seletuse ja dokumendid (III kd, tl 117-120, 128-133). V. Vallades esitas ka 30.09.
  4. a kuupäevaga kahjuteate. Mõlema d süüdistatavad väitsid esitatud dokumentidega kindlustusjuhtumi toimumist. Süüdistatavate poolt kindlustusandjale dokumentide esitamist kinnitavad tunnistaja L.T. ütlused, T.O.Ü. vastus, tunnistaja M.S. ütlused ja A.A.O.Ü. vastus. Tunnistaja L.T. andis ütlusi, et ta XXX sügisel T.O.Ü. XXX . Kontor asub XXX. T.O.Ü. oli kindlustusettevõtete koostööpartner ja koostööd tehakse ka G. E.F. Dokumentide põhjal saab 13
(2)tunnistaja öelda, et XXX sügisel vormistas tunnistaja kahjujuhtumi dokumendid G. Aleksandr Krivošeja tuli T.O.Ü. 30.09.
  1. a ning vormistas kahjuteate kindlustusele, sinna kuulus juurde juhiloa koopia ja liiklusõnnetuse teade, mis oli kohapeal vormistatud. Liiklusõnnetuse teade oli koostatud ja T.O.Ü. kontoris täitis ta ülejäänud dokumendid. Ta täitis kindlustusele esitamiseks, kahjuavalduse, et saada hüvitist kindlustuse poolt. Seda peavad tegema nii liiklusõnnetuses kannatanud kui ka põhjustajad. Need dokumendid edastati kindlustusele G. Sõidukit T.O.Ü. juurde ei toodud. Kliendi sõnul oli auto kasutuskõlbmatu, sõidukõlbmatu. Sõiduki omanik Aleksandr Krivošeja saatis pildid meilile. Tunnistaja M.S. andis ütlusi, et
  2. a oktoobris töötas ta A.A.O.Ü. XXX. Kontor asub XXX. Tunnistaja tööülesandeks oli kindlustusjuhtumite vastuvõtmine ja avariilise sõiduki pildistamine. A.A. tegi koostööd ka G. kindlustusega.
  3. a oktoobris tõi Vladislav Vallades enda avariilise auto firmasse ja täitis kohapeal kahjuavalduse. Tal oli endal ka paber kaasas, kus oli selle põhjustaja allkiri. Oli paber, kus teine osapool tunnistas oma süüd. Tunnistaja võttis Vladislav Valladesilt kõik dokumendid vastu ja esitas G. kindlustusele. Tunnistaja nägi ka avariilist sõidukit Volkswagen Tourani ja tegi pildid sellest sõidukist. Tunnistaja teab, et see sõiduk läks mahakandmisele. Sõiduk ei olnud taastamiskõlblik. Tunnistaja O.G. kinnitas, et tavapraktika on selline, et kannatanu ja põhjustaja võivad tulla auto remonditöökotta ja seal vormistada kõik dokumendid. Nemad võtsid pakkumise ja vormistasid dokumendi. Seega on tõendatud, et süüdistatavad toimisid tavapärase praktika kohaselt, pöördudes kindlustusana poole kindlustusandja esindajate kaudu, milleks on autoremonditöökojad. V. Vallades ei võtnud vastu kindlustuse koostööpartnerite esindajate ettepanekut viia sõiduk ametlikku esindusse. Aleksandr Krivošeja on kokkupõrke kohta koostanud kaks erinevat skeemi. 30.09.
  4. a esitas ta sõidukikahju hüvitamise taotluse (IV kd, tl 1 - 3) milles joonistatud liiklusõnnetuse skeem erineb 26.10.
  5. a kindlustusandjale antud seletuse juurde lisatud skeemist (III kd, tl 131). Kokkupõrkes osalenud isiku poolt kahe erineva skeemi joonistamine kinnitab kahtlusi tegelikkusele vastavate andmete esitamisest. Hindamaks, kas süüdistatavate esitatud kahjujuhtumi andmed vastavad tõele või on selle kohta esitatud ebaõiged andmed, kaalub kohus tõendeid nende kogumis. Sõidukite kokkupõrkejärgset seisundit tõendavad asitõendi vaatlusprotokollid (V kd, tl 190 – 204). Kohtule on esitatud tõendina kaks XXX arvamust. XXX arvamuse nr XXX XX.XX.XXXX andnud XXX R.P. järelduste kohaselt BMW seisis rattad otseasendis VW Touran sõidurajal. VW sõitis põikXXX nöövrit teostamata, hoogu vähendamata, otsesuunas esiosaga vastu BMW esiosa. Kokkupõrke tagajärjel deformeerusid BMW ja VW esiosad. Sõiduk BMW pöördus peale kokkupõrget 150 kraadi vastupäeva ja liikus tagurpidi sõiduki VW trajektoorilt XXX, sõiduk VW aga jätkas liikumist otsesuunas (mis viitab, et kummagi sõiduki rataste pöörlemine polnud pidurdamise tõttu takistatud). E. XXX paiskunud BMW parempoolse esinurga ja peale kokkupõrget otsesuunas liikunud VW vasakpoolse külje vahel tekkis uus kontakt, mille tagajärjel sai vigastada BMW parempoolne 14
(2)esitiib ja VW vasakpoolne külg. Kokkupõrke hetkel oli VW liikumiskiirus vähXXX lt 50 km/h (III kd, tl 5-102). Tehnilise XXX nõuandvas arvamuses XX.XX.XXXX nr XXX on XXX andnud arvamuse, et VW kiirus oli kokkupõrke hetkel 60 km/h, kuid sõiduk BMW oli kokkupõrke hetkel liikumatus seisundis. Sõidukite kokkupõrke mehhanismi andmed näitavad olulist maksimaalse lubatud sõidukiiruse 50 km/h ületamist või hilinenud reageerimist VW juhi poolt, kes sõitis otsa seisvale BMW-le. Maksimaalse lubatud kiirusega 50 km/h oli sõiduki VW juhil võimalik vältida kokkupõrget või vähendada kiirust kokkupõrke hetkel kuni ligikaudu 20 – 25 km/h, s.t oluliselt vähendada kokkupõrke hetkel sõidukite tehnilise kahjustuse ulatust (III kd, tl 110-116). Kohus kuulas XXX arvamuse nr XXX andnud R.P. üle asjatundjana. Asjatundja ütluste järgi liiklusõnnetuse sündmuskohal ühtegi jälge ei olnud. Ei olnud pidurdusjälgi. Tehnilise XXX na ei olnud tal võimalik tuvastada tehiolusid, seda, kust sõiduk BMW tuli, mis trajektoori sõitis. Saab ainult seda öelda, et BMW seisis kohapeal sel hetkel, kui teine auto otsa sõitis. Hädapidurdusele viitavaid jälgi ei ole. Asjatundja vaatas erinevates oludes seda teekatet ja uurisin pidurdusjälgi. Selliseid lohisemisjälgi või jälgi, mis viitavaid BMW pidurdamisjälgedele, ei leidnud. See ei välista, et ei pidurdanud. Peatumiseks, seisma jäämiseks peab auto pidurdama, aga kui kaua ta seisnud oli, seda tehnilise XXX na tuvastada ei suutnud. Äkilisi pidurdamise jälgi ei olnud. Asjatundja ütluste kohaselt selleks, et esiosa deformeeruks, mootor nihkuks ja turvapadjad avaneksid, pidi kokkupõrke kiirus teise autoga olema 50-60 km/h. Seal sündmuskohal oli ta küll kurvi peal, aga suhteliselt hea nähtavusega piirkond. Peale seda järgnes kohe vasak kurv. Selle kurvi läbimiseks kriitiline kiirus, mis on toodud ka XXX arvamuses välja, võis olla 50 km/h ehk seda, et ta enne kurvi läbimist ei võtnud hoogu maha ja ilma pidurdamata on otsa sõitnud teisele autole. XXX võrdles vigastuste kõrguseid. Kui auto pidurdub, siis tema esiosa nihkub allapoole kuni 10 cm, aga need autode kõrgused olid täiesti ühildatavad, kui horisontaalpinnal kokku panna. Volkswagen ei ole kokkupõrke hetkel pidurdanud. Need on sellised põhipunktid, mida Volkswageni ülevaatusel nägi. Sündmuskohal oli hea nähtavus. Tehnilise XXX nõuandvas arvamuses ja asjatundja R.P. kohtus antud ütlused kinnitavad, et BMW seisis kokkupõrke hetkel ja VW liikumiskiirus oli kokkupõrke hetkel lubatud sõidukiirusest, 50 km/h suurem. Pidurdamisele viitavaid jälgi ei tuvastatud. Pidurdusjälgede puudumine ja sõidukite kokkupõrkejärgne liikumine kinnitab, et vastassuunavööndis seisnud BMW seisis seal. Pidurdamine sõiduki peatamiseks oli lõpetatud, mis omakorda kinnitab, et BMW sõitmine vastassuunavööndisse ei olnud ootamatu. Pidurdanud ei ole ka VW juht. BMW seisis VW liikumise suunast vaadatuna esimeses kurvis, millele järgnes kohe teine kurv. Ainuüksi kurvilise tee tõttu oli VW-le teise kurvi läbimiseks sõidukiirus 50 km/h kriitiline kiirus, mistõttu tuli kiirust vähendada. Ka ilmastikuoludega tuli juhil arvestada. Hea nähtavuse tõttu ei saanud teeolu muutus olla VW juhile ootamatu. Esimeses kurvis kiirusega vähemalt 50 km/h teisele autole otsa sõitmine on kohtu hinnangul liiklusjuhtumi lavastamine – liiklusõnnetuse tahtlik esile kutsumine. Teise kurvi sõitmiseks oli linnas lubatud maksimaalne kiirus ilmastikuolusid arvestades kriitiline. Kiirus oli vajalik vigastuste tekitamiseks. VW juht sõitis kiirusega 50 km/h või enam esimesse kurvi. Ootamatu olukord vallandab ohu tekkimisel reflektoorse käitumise, selleks on liikluses pidurdamine. Ka mõlema auto vigastused autode kõrgustest lähtudes olid täiesti ühildatavad, mis omakorda kinnitab piduri mittekasutamist. Aega ja liiklusolusid arvestades oli võimalik kokkupõrget vältida või vähemalt vähendada kokkupõrke tagajärgi. 15
(2)Asjatundja ütluste järgi selleks, et sõiduki esiosa deformeeruks, mootor nihkuks ja turvapadjad avaneksid, pidi kokkupõrke kiirus teise autoga olema 50-60 km/h. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et VW Touranil olid turvapadjad avanenud ja esinesid asjatundja nimetatud vigastused. Sõiduk oli tugevalt deformeerunud. BMW-l puudusid turvapadjad. Nimetatud asjaolu annab kohtule küllaldaselt alust järeldada, et BMW-s kokkupõrke hetkel juhti ei olnud. Eluliselt ei ole usutav, et süüdistatavad riskisid liiklusõnnetuse lavastamisel inimese vigastamisega. Nagu eelpool kohus tuvastas, ei olnud kokkupõrge ootamatu, puudusid pidurdusjäljed. Eeltoodu kinnitab kohtu järeldust kindlustusjuhtumi tahtlikust esilekutsumisest. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad ka muid liiklusjuhtumi lavastamisele iseloomulikke asjaolusid. Dokumentaalsed tõendid tõendavad VW Touran soetamise asjaolusid. Ostulepingu andmetel ostis V. Vallades VW Tourani, väljalaskeaastaga XXX, Rootsist hinnaga 130 tuhat rootsi krooni. Leping sõlmiti XX.XX.XXXX V. Vallades maksis sõiduki eest 6673,87 eurot. Sõiduk oli kindlustatud (IV kd, tl 11-18). Sõiduki turuväärtust mõjutab sõiduki varasema kasutamise intensiivsus ja selle üks iseloomulik tunnus on läbisõit. Süüdistatava Vladislav Valladesi ütluste järgi ei ole ta kindlustusfirma jaoks midagi kirjutanud, ainult pöördus remondi töökotta ja nemad ise teatasid edasi. Nad küsisid, kui suur on auto turuväärtus. Ta vaatas internetist järele, et sellise komplekteeritusega auto maksab umbes 17 000 eurot. Ta soovis auto remontimist. Kuna remont viibis, otsis ka ise teist remonditöökoda, et autot remontida. Kalkuleeriti remondi maksumuseks 5000 eurot. Remondi arve oleks esitanud kindlustusele hüvitamiseks. V. Valladesi poolt turuväärtusena 17 000 euro teatamist kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Tunnistaja M.A.L. andis ütlusi, et 30.09.2016. a toimunud avariiga seoses oli liikluskindlustus ja ta aitas O.Ü.R.L. Volkswageni avarii materjalid kokku panna. R.L. pakub G. liikluskindlustusele teenust. Tunnistaja tööülesandeks oli vigastuste fikseerimine, võimalikult täpselt avada asjaolud, teha pildid, sündmuskoha pildid, võtta seletuskirjad, anda oma hinnang. Tunnistaja on Volkswageni juhilt võtnud seletuskirja. Tunnistaja suhtleb puksiirijuhtidega igapäevaselt tööalaselt. Tunnistajal oli vaja teha Volkswagenist ja BMW-st pildid, küsin puksiiri käest infot autode asukohtade kohta. BMW asus Annelinnas kuskil tasulises parklas ja Volkswagen oli Võru tänavas Tartus. Volkswagenil ilmnesid tugevalt takso kasutamise tundemärgid, armatuurlaua peale olid puuritud augud, seal oli eraldi hoidik, autost leidis taksotšekke, panipaik oli patareisid täis, leidis ka taksonimekirja. See kõik viitas, et tegemist on olnud enne taksoga. Sõiduk võis olla takso Rootsis. Need pildid edastas tunnistaja G. kindlustusele. Asjatundja R.P. ütluste järgi hakkas tal esimese asjana silma see, et see auto on töötanud taksona, sellel on taksovarustusele viitavad tunnused, kleepimisjäljed olid, siis olid armatuuris augud sees, salong oli suhteliselt kulunud ja juhiiste, mis näitab seda, et seda on kasutatud sihtotstarbeks. Odomeetri näit oli küll 111 000, aga reaalne läbisõit võis üle 300 000 olla. Fotod VW Tourani armatuurlauast kinnitavad tunnistaja ja asjatundja ütlusi sõidukil ühe taksotunnuse kohta, kinnitusaugud armatuurlaual keskelt paremal pool. Arvestades taksost 16
(2)leitud muude taksoteenust osutava sõiduki tunnustele (taksotšekid, hulgaliselt patareisid ja taksonimekiri) on tõendatud kinnitusaukude otstarve, taksomeetri hoidiku või GPS seadme paigaldamiseks. Mõlemad on taksoteenuse osutamiseks vajalikud seadmed. Eelpool nimetatud tõenditega on tõendatud sõiduki varasem kasutamine taksona. Sõiduki taksona kasutamist tõendavad istmekatete suur kulumisaste ja reaalne läbisõit, mis on odomeetri näidust vähemalt kahekordselt suurem. Süüdistatav V. Vallades teadis sõiduki ostuhinda, kuna ta ise oli sõlminud ostulepingu. Tunnistaja O.G. ütluste järgi oli VW turuväärtus 10 – 12 tuhat eurot. Asjatundja R.P. ütluste järgi tegi ta kindlustusseltsile sõiduki hindamisakt, milles hindas turuväärtuseks oli alla 10 tuhande euro. Võttes aluseks tunnistaja ja asjatundja nimetatud turuhinna keskmist, 10 tuhat eurot, suurendas V. Vallades turuhinda kahju hüvitamise taotluses enam kui poole võrra tegelikust turuväärtusest. Kohus teeb järelduse, et turuväärtuse suurendamine oli tahtlik eesmärgiga saada võimalikult maksimaalset hüvitust. Asjatundja ütluste järgi ei olnud kokkupõrkes osalenud sõidukitel suurt väärtust. BMW oli suhteliselt kehvas olukorras, auto oli igalt poolt läbi roostetanud, tal oli vist kehtiv ülevaatus, aga seda ta saada ei oleks tohtinud juba roostekahjustuste tõttu. Salong oli räbaldunud, seal parklas ta seisis, uksed olid lahti, dokumendid ja võtmed olid autos, riided olid ka. Selline mahajäetud auto. Tunnistaja T.K. ei teadnud XXX auto XXX ja kinnitas, et XXX kahju tekitatud ei ole. Kohus loeb tõendatuks kindlustusjuhtumi lavastamisel esineva ühe tunnuse, kasutatakse vähese väärtusega sõidukeid. Pettuse korral on oluline, et tekkiv kahju on väiksem saadavast kindlustushüvitusest. Vahe arvel teenitakse varalist kasu. Tunnistaja O.G. andis ütlusi, et XXX suhtles Krivošejaga ja talle tundus, et sõidukite juhid on omavahel tuttavad. Valladesiga tunnistaja juhtumi menetlemise käigus ei suhelnud. Asja käsitlemise käigus koguti materjali ja leiti, et teistes seltsides on ka sellised suured juhtumid olnud. Selline tunne tekkis, et midagi on valesti. Prokurör meenutas tunnistajale KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel XXX ütlusi. Tunnistajale meenus Hyundai i40, registreerimismärgiga XXX, mis oli seotud teise avarii osapoolega, oli selle sõiduki omanik või kasutaja. Tunnistaja kontrollis seda tookord registrist. Tunnistaja M.L. ütluste järgi seisis sündmuskohal üks Hyundai takso. Tunnistaja küsis, kas juht tuleb XXX või läheb taksoga, aga ta ütles, et ta ei tea sellest taksost midagi. Takso tuli ka A.A. juurde, kuhu sõiduk maha pandi. Tunnistaja vaatas takso numbrit ja andis kindlustusele teada. Tunnistaja vedas natuke aega hiljem seda valget Hyundaid, oli avarii Luunja-Kavastu teel. Valge Hyundai oli takso. Tunnistaja M.A.L. ütluste järgi tuli puksiirijuhtidelt info, et üks T.T. valge takso olevat seal veel kohapeal olnud. Prokurör meenutas tunnistajale KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistaja enda poolt sündmuse XXX kirjeldust. Tunnistajale meenus, et sündmuskohal oli numbrimärgiga XXX auto. Seesama sõiduk sattus ca kolm nädalat hiljem uuesti avariisse, see takso läks ka mahakandmisele. Kuna teine kindlustus menetles kahjujuhtumit, siis tekkis kahtlus, et kuidagiviisi on need asjad seotud. Tekitas küsimusi asjaolu, et mõlema d inimesed olid Annelinnast ja sattunud teise linna äärde öösel kokku. Tekitas kahtlusi, et oli tegu suure avariiga, aga politseid ei kutsutud kohale. Tavaliselt on nii, et auto kahjud lähevad suureks, siis on alati hea, kui politsei tuleb kohapeale. Seda tehtud ei olnud. Muidugi oli toimunud huvitaval 17
(2)kellaajal ja huvitavas kohas, kus tavaliselt liiklust suurt ei ole. Puhtmat XXX atilise tõenäosusega, võimalus, et kaks autod kokku saavad seal, on väike. Süüdistatava A. Krivošeja ütluste järgi helistas ta sündmuskohalt XXX, kes XXX T.T. ja tuli taksoga kohale. Prokuröri taotlusel avaldati vastuolude selgitamiseks KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel süüdistatava varasemaid ütlusi. Varem andis süüdistatav ütlusi, et ei tea kuidas teine juht sündmuskohalt lahkus ja ei tea taksofirmat, teab vaid auto valget värvi. Süüdistatav seletas vastuolusid asjaoluga, et ta vastas XXX esitatud küsimusetele. XXX küsiti, kuidas teine juht ära sõitis, ei küsitud taksojuhi nime. Ka pärast ütluste avaldamist ei tea süüdistatav öelda, kuidas teine juht sündmuskohalt ära sõitis, ta ise otsustas seda. A. Krivošeja kinnitas kohtuistungil, et ta teadis seda, et XXX pidi V. Valladesiga sõitma, aga kas nad sõitsid koos või eraldi, seda ta ei tea. Ütlused kinnitavad süüdistatavate omavahelisi suhteid ja kokkuleppeid kokkupõrke järgses tegevuses. Süüdistatava A. Krivošeja ütlused kinnitavad tunnistaja O.G. ütlusi selles, et sõidukite juhid olid omavahel tuttavad. Tunnistaja T.K. andis ütlusi, et XXX on XXX: Aleksandr Krivošeja ja V.A. Nad XXX. Isikuandmete päringud kinnitavad, et T.K. on Aleksandr Krivošeja ja V.A. XXX (IV kd, tl 86 -91). Kuriteoteate andmetel, mille alusel alustati menetlust kriminaalasjas nr 16760000156, oli kindlustuskahjujuhtum 22.10.
  1. a toimunud liiklusõnnetuse järel. Üks õnnetuses osalenud sõiduki juht oli V.A. sõiduautoga Hyundai i40, registreerimismärgiga XXX, mille vastutav kasutaja on O.Ü.G.T. (IV kd, tl 98 – 123). I.F.P.C.I.A.S. teatel on V.A. osalenud ka liiklussündmuses 04.01.
  2. a, kui esitati kindlustusele kahjuteade ja hüvitati kahju (IV kd, tl 124 – 129). Kindlustusandjal I.F.P.C.I.A.S. on kahtlus valeandmete esitamises avarii põhjuste ja tekkemehhanismi kohta. Sõiduki detailpäringu andmetel sõiduauto Hyundai i40, registreerimismärgiga XXX (IV kd, tl 77 – 78) vastutav kasutaja on O.Ü.G.T. O.Ü.G.T. teatel (IV kd, tl 80 – 81) oli O.Ü.G.T. sõlmitud liisinguleping kehtivusega XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX sõiduautole Hyundai i40, registreerimismärgiga XXX. Ajavahemikus
  3. – 30.09.
  4. a kasutas eelnimetatud sõidukit taksoteenuste osutamiseks O.Ü.F. juhatuse liige V.A. rendilepingu alusel alates 01.06.
  5. a. T.A.G. teadete (IV kd, tl 96, 142) kohaselt XXX V.Z, isikukood: XXX ja Aleksandr Krivošeja, isikukood: 38801172739, samas gümnaasiumis perioodil XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Aleksandr Krivošeja lõpetas kooli XXX. Samas gümnaasiumis on koos õppinud ka A.K. ja J.S, isikukood: XXX, perioodil XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. V.Z. ja Vladislav Valladesel on XXX, mis kinnitab süüdistatava Vladislav Valladese XXX. Kuriteoteate andmetel, mille alusel alustati menetlust kriminaalasjas nr XXX, oli kindlustuskahjujuhtum 01.11.
  6. a toimunud liiklusõnnetuse järel (IV kd, tl 144 – 148). Liiklussündmuses osales J.S, isikukood: XXX, juhitud sõiduk. Äriregistri teabesüsteemi andmetel (IV kd, tl 140) on Vladislav Vallades, isikukood: 38512102756, ja J.S, isikukood: XXX, M.M.E.O.Ü. juhatuse liikmed 11.
  7. kuni 22.04.
  8. a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitavad A. Krivošeja ütlusi, et XXX kutsus XXX kohale. Dokumentaalsete tõendite kogum kinnitab süüdistatavate omavahelist tutvust ja viitab kindlustusjuhtumi lavastamisele. O.Ü.G.T. (IV kd, tl 81) esitatud taksoprogrammist tehtud väljavõte autojuhi tellimuste kohta perioodil
  9. kuni 30.09.
  10. a näitab, et V.A. osutas 18
(2)29.09.2016 kell 18:37:50 tehtud tellimusel viimase teenuse ja järgmine teenus oli 30.09.
  1. a kell 11:05:42 tehtud tellimusel. Kokkupõrke toimumise ajal oli V.A. tööst vaba aeg. Kohus teeb süüdistatava ütluste ja dokumentaalsete tõendite kogumi alusel järelduse, et Aleksandr Krivošeja XXX ilmumine sündmuskohale oli kokkulepitud, et sündmuskohalt ära transportida teist sõidukijuhti. Dokumentaalsed tõendid, kindlustusandjate teated ja kuriteoteated, ühe kuu jooksul 30.
  2. kuni 01.11.
  3. a toimunud kindlustuspettuse kahtluste kohta, milles osalesid omavahel tuttavad isikud, annavad küllaldaselt alust järeldada, et tuttavad isikud abistavad üksteist. See oli ka põhjus, miks tuli sündmuskohale V.A. Kaudsete tõendite kogum annab kohtule alust tõsikindlalt hinnata süüdistatavate omavahelist tutvust ja teadlikkust kindlustusjuhtumite lavastamiseks. Eelkirjeldatud tõendeid analüüsides jõudis kohus järeldusele, et kindlustusjuhtumit tegelikkuses ei toimunud. Selle kutsusid esile süüdistatavad. Kohtu veendumus kujunes tuvastatud asjaolude kogumis. Kumbki sõiduk ei pidurdanud kokkupõrke hetkel, millest järeldub, et BMW pargiti XXX linnast väljuvale sõidusuunale esiotsaga linna poole juhita. VW Touran sõitis oma sõidusuunas BMW-le vastu esiotsa kiirusega enam kui 50 km/h. Kokkupõrke aeg ja koht olid valitud. Kõrvalises kohas ei ole keskööl teisi liiklejaid. Konkreetses kohas võimaldas esimesse kurvi sõitmist kiirus, mis oli vajalik vigastuste tekitamiseks, et sõiduk muuta kasutamiskõlbmatuks. Kokkupõrke kohal oli käepärast kolmanda isiku abi V. Valladesile transpordi osutamiseks. Lavastuseks kasutatud sõidukid olid valitud. BMW sõidukõlblikkus enne kokkupõrget tõttu oli küsitav või lubamatu sõiduki kulumise tõttu. VW tegelik läbisõit oli suur ja ebaproportsionaalne auto vanusega. Auto vanus, kaks aastat, võimaldas näidata kindlustusandjale XXX turuhinda. Kõik eeltoodud asjaolud kinnitavad kindlustusjuhtumi esile kutsumist. Kindlustusandjale esilekutsutud kindlustusjuhtumi kohta andmete esitamisega esitasid süüdistatavad tegelikkusele mittevastavaid, ebaõigeid andmeid. Objektiivne koosseis on täidetud pettusliku teo toimepanemisega, kindlustusjuhtumi esile kutsumisega. Kindlustuskelmus oli lõpule viidud kindlustusjuhtumi toimumisega, sõidukite esilekutsutud kokkupõrkega. XXX süüdistatavad tegutsesid täideviijatena. Subjektiivsest küljest panid süüdistatavad kuriteo toime kavatsetult. Kindlustushüvitise saamiseks seadsid nad eesmärgiks liiklusjuhtumi lavastamise, valides selleks sõidukid, mille vigastamine tekitab võimalikult väikse kahju. Seda kinnitab BMW hilisem mahajäetuna parklasse jätmine. Kavatsetust kinnitab ka kindlustusjuhtumi lavastamise koha ja aja valik. Kõrvaline koht ja öine aeg ei tekita tähelepanu, ei ole tunnistajaid. Kokkupõrke esile kutsujad saavad ise oma ütlustega mõjutada kahjukäsitlust. Kohus ei tuvastanud kindlustuskelmuse süüdistuses süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. II. Vladislav Valladese süüdistus kelmuses. Vladislav Valladese süü omaksvõtt on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et Vladislav Vallades oli sõlminud mitu kindlustuslepingut ja esitas kindlustusandjatele kahjuteated. 19
(2)Kodukindlustuslepingud sõlmis Vladislav Vallades - S.K.A.S. (edaspidi S.) korterile aadressil XXX ja seal asuva vara kindlustamiseks perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX ) (V kd, tl 5-7); - S.I.A.S. (edaspidi S.) perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX /23.10.2015) (V kd, tl 42-43); - I.F.P.C.I.A.S. (edaspidi XXX) perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX ) (V kd, tl 96-101). Vladislav Valladesi XXX A.V. sõlmis kodukindlustuslepingu E.I.S.E. (edaspidi E.) aadressil XXX asuva korteri ja seal oleva vara kindlustamiseks perioodiks XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (poliis nr XXX ). Kelmuse objektiivne koosseis moodustab petmist, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Kohtus uuritud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et Vladislav Vallades esitas nelja kahjujuhtumi kohta teated samaaegselt mitmele kindlustusandjale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkavad ümber kahjujuhtumite tegelikkuses aset leidmist. Kindlustuslepingute kehtivuse perioodil on toimunud neli kahjujuhtumit. - 01.02.2015 toimus kahjujuhtum, mille käigus kukkus mobiiltelefon iPhone 5s (imei kood XXX ) maha ja purunes telefoni ekraan; - 15.05.2015 toimus kahjujuhtum, mille käigus kukkus tahvelarvuti Asus Pad XXX põrandale ja purunes arvuti ekraan; - ajavahemikul 29.09.2015 kuni 30.09.2015 toimus kahjujuhtum, mille käigus kukkus Vladislav Valladesi poolt K.S, S. ja E. sõlmitud mobiiltelefon iPhone 5s (imei kood XXX ) maha ja purunes telefoni ekraan; - ajavahemikul 02.01.2016 kuni 03.01.2016 toimus kahjujuhtum, mille käigus sai kahjustada LCD teler Samsung (mudel XXX ). Eelnimetatud kahjujuhtumite ajal kehtisid kõik eelpoolnimetatud kindlustuslepingud. 1. 04.02.2015 kella 11.16 ajal teavitas Vladislav Vallades toimunud kahjujuhtumist mobiiltelefoniga iPhone 5s (imei kood XXX ) S.K. ning esitas läbi internetikeskkonna kahju hüvitamise taotluse summas 344 eurot. 06.02.2015 otsustas K.S. hüvitada Vladislav Valladesile tekkinud kahju summas 249 eurot, mis maksti viimasele ka välja. 08.02.2015 kella 21.20 ajal esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna kahjuteate I.F.K. , kus taotles hüvitist summas 344 eurot. 09.02.2015 kell 15.00 esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna väikeelektroonika kindlustuse kahjuavalduse S.K. ning taotles hüvitist summas 344 eurot. 09.02.2015 kell 11.25 esitas A.V. K.E. hüvitistaotluse, milles taotles kahju hüvitamist summas 312 eurot. 20
(2)
  1. 27.05.2015 kella 11.25 ajal teavitas Vladislav Vallades toimunud kahjujuhtumist tahvelarvutiga I.F.K. ning esitas läbi internetikeskkonna kahjuteate, milles taotles hüvitist summas 264 eurot. 28.05.2015 otsustas kindlustusandja I.F.K. hüvitada Vladislav Valladesile tekkinud kahju summas 94 eurot, mis maksti viimasele ka välja. 27.05.2015 kell 12.00 esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna väikeelektroonika kindlustuse kahjuavalduse S.K. ning taotles hüvitist summas 264 eurot. 29.05.2015 kella 10.18 ajal esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna kahjuteate S.K, kus taotles hüvitist summas 264 eurot.
  2. 05.10.2015 kella 08.48 ajal teavitas Vladislav Vallades toimunud kahjujuhtumist mobiiltelefoniga iPhone 5s (imei kood XXX ) E.K. ning esitas läbi internetikeskkonna kahjuteate, milles taotles hüvitist summas 349 eurot. 22.10.2015 otsustas K.E. hüvitada Vladislav Valladesile tekkinud kahju summas 199 eurot, mis maksti viimasele ka välja. 08.10.2015 kell 12.13 esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna kodukindlustuse kahjuavalduse S.K. ning taotles hüvitist summas 349 eurot. 26.10.2015 kella 15.30 ajal esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna väikeelektroonika kindlustuse kahjuavalduse S.K, kus taotles hüvitist summas 399 eurot.
  3. 04.01.2016 kella 09.30 ajal teavitas A.V. toimunud kahjujuhtumist P.Z.U. kindlustust ning esitas läbi internetikeskkonna kahjuteate, milles taotles kahjustatud televiisori eest hüvitist summas 740 eurot. Sealjuures oli A.V. esitatud kahjuteates märgitud kindlustusjuhtumi toimumise asukohaks XXX asuv korter, sündmuse toimumise aeg 02.01.2016 kell 13.00 ja kahju tekkimise põhjus see, et XXX viskas puldi televiisori ekraani keskele, mille tagajärjel televiisor enam pilti ei näita. 11.01.2016 otsustas kindlustusandja P.Z.U. hüvitada A.V. tekkinud kahju summas 640 eurot, mis maksti viimasele ka välja. 03.02.2016 kell 13.34 esitas Vladislav Vallades läbi internetikeskkonna kodukindlustuse kahjuavalduse E.K. ning taotles hüvitist summas 740 eurot. Sealjuures märkis Vladislav Vallades kahjuteates, et kindlustusjuhtum leidis aset aadressil XXX 03.01.2016 kell 13.00 ning teler kukkus. Vladislav Valladesi ning S, S. ja I.F.K. vahel sõlmitud kodukindlustuslepingute lahutamatuteks lisadeks on kindlustusandjate kindlustuse üldtingimused (S.K. Üldtingimused XXX p-d 9.5, 10.3; I.F.P.C.I.A.S. kindlustuse üldtingimused XXX p-d 29, 33, 50.8, 61; S.I.A.S. üldised lepingutingimused 1/2008 p-d 11.3 1, 18.9; E.I.S.E. kindlustuslepingute üldtingimused XXX p 14.3, 14.4, 21.1.5;). A.V. ja E.K. vahel sõlmitud kodukindlustuslepingute lahutamatuteks lisaks on E.I.S.E. kindlustuslepingute üldtingimused XXX p 14.3, 14.4, 21.1.5). Samuti on lepingute lisaks kodukindlustuse tingimused (S.K. A.S.K. tingimused XXX p 14.1; I.F.P.C.I.A.S. kodukindlustuse klassipaketi tingimused XXX p 51; S.I.A.S. kodukindlustuse tingimused 1/2013 p 9.8.5; E.I.S.E. kindlustustingimused K.K. E.M. XXX p-d 8.1.6, 8.5, 10.5; E.I.S.E. kindlustustingimused K.K. E.M. XXX p-d 9.1.6, 9.4, 12.5) (V kd, tl 161, 162). Lepingute tingimused näevad ette, et mitmekordse kindlustuse korral (s.t juhul, kui kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja 21
(2)juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse) vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. Samuti näevad nimetatud tingimused ette, et kahju hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida tekkinud kahju ja taastada kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud olukord ning kindlustusvõtja on kohustatud teatama kindlustusandjale, kui on toimunud olulised muutused kindlustatud eset iseloomustavates asjaoludes. Kindlustusandjate lepingutingimused on kooskõlas seadusega. Uue kindlustuslepingu sõlmimisest tuleb teatada. VÕS § 483 järgi kindlustusvõtja peab kindlustusandjale viivitamata teatama sama kindlustusriski kindlustamisest teise kindlustusandja juures, muu hulgas ühe kindlustusandja juures saamata jäänud tulu ja teise juures muu kahju kindlustamisel. Teates tuleb märkida teise kindlustusandja nimi ja kindlustussumma. VÕS § 486 lg 1 järgi kui kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse (mitmekordne kindlustus), vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. VÕS § 486 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul vastutab iga kindlustusandja kindlustusvõtja ees XXX poolt lepingu järgi maksmisele kuuluva kindlustussumma ulatuses, kuid kindlustusvõtja ei või kokku nõuda rohkem, kui on kahju suurus. Mitmekordne kindlustamine on VÕS § 486 järgi lubatud, kuid nõuab VÕS § 483 järgi teiste kindlustusandjate teavitamist uue kindlustuslepingu sõlmimisest. Vladislav Vallades jättis seadusest ja kindlustuslepingutest tuleneva teatamiskohustuse täitmata. Vladislav Vallades jättis kindlustusandjatele esitamata andmed selle kohta, et kahjustada saanud mobiiltelefonide iPhone 5s, tahvelarvuti ja televiisori osas kehtis kindlustuskaitse ka teiste kindlustusandjatega sõlmitud lepingute alusel. Teiste kindlustusandjatega sõlmitud lepingute järgi kindlustuskaitse XXX solust teatamata jätmisega lõi Vladislav Vallades kindlustusandjatele ebaõige ettekujutuse selle osas, et ta on õigustatud saama kahjuhüvitist kindlustusjuhtumi eest taotletud määras. Vladislav Vallades, saanud mobiiltelefoni iPhone 5s (imei kood XXX ) kahjuhüvitise S. kindlustusest kätte ja olles teadlik kahju hüvitamisest, esitas hiljem hüvitistaotlused ka S. ja I.F.K. . Samale objektile esitas hüvitistaotluse ka A.V. pärast kahju hüvitamist. Tahvelarvuti osas esitas Vladislav Vallades samaaegselt hüvitistaotlused nii XXX kui S.K.T. Pärast I.F.K. hüvitise kätte saamist esitas ta samale objektile hüvitamistaotluse S. Mobiiltelefoni iPhone 5s (imei kood XXX ) osas esitas Vladislav Vallades 05. ja 08.10.2016. a hüvitistaotlused vastavalt E. ja S. Pärast E. hüvitise kättesaamist esitas ta hüvitistaotluse ka S. Pärast A.V. kahjuhüvitustaotluse rahuldamist P.Z.U. kindlustuse poolt televiisoriga toimunud kahjujuhtumis esitas V. Vallades hüvitistaotluse samale objektile ka E. Süüdistatav Vladislav Vallades andis kohtus ütlusi, et peres on paralleelselt sõlmitud mitu kodukindlustuslepingut juhuks, kui tekivad varalised kahjud seoses asjade purunemisega. Mitme lepingu sõlmimises nad XXX kokku ei leppinud. Kindlustusjuhtumite üksikasju konkreetselt süüdistatav ei mäleta, tunnistab varalise kasu saamist. Kindlustusandjate 22
(2)eksimusse viimist süüdistatav ei tunnista. Ta väidab, et olid XXX ise eksiteel. Ta ei teadnud, et ei saa anda mitmesse kindlustusfirmasse hüvitistaotlusi. Kindlustus oli tehtud ja kui asi läks katki, esitas nendesse kindlustusfirmadesse taotlused, kus oli sõlmitud kindlustusleping. Lepingu tingimusi ei lugenud. V.Vallades ütles kohtus, et ta ei öelnud teisele kindlustusandjale, et on juba hüvitise kätte saanud, sest sealt keegi ei küsinud XXX seda asjaolu. Kindlustusandjatega lepingute allkirjastamisega väljendas Vladislav Vallades tahet teha tehing kokkulepitud tingimustel. Kindlustusandjatega sõlmitud lepingutega võttis Vladislav Vallades endale kohustuse teavitada kindlustusandjat, et kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja juures. Lepingulise kohustuse täitmata jätmisega ja kindlustusandjate poolt hüvitiste vastuvõtmisega kogusummas, mis ületas maksmisele kuuluvate kahju suuruse, viis süüdistatav kindlustusandjad eksimusse ja hoidis eksimuses, kui jättis teatamata ka kahjuhüvitise kättesaamisest ühelt kindlustusandjalt. Lepingu pooltel on õigus eeldada, et teine lepingu pool täidab lepingut. Seetõttu on ka kindlustusandjal õigus eeldada, et kindlustusvõtja täidab lepingut ja teavitab kindlustusest kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja juures. Teatamiskohustuse täitmata jätmisega lõi süüdistatav kindlustusandjatele ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja viis kannatanu eksimusse. Lepingupooleks oleval kindlustusandjal ei ole põhjust kindlustusvõtjat küsitleda teiste kindlustuslepingute XXX solust, sest teatamisekohustus on poolte vahel lepinguga kindlaks määratud. Pettus on toime pandud tegevusetusega. Teatamiskohustuse täitmata jätmisega vaikis süüdistatav asjaoludest, mis on hüvitise väljamaksmisel olulised. Teatamata jätmisega oli kindlustusandjal põhjendatud alus järeldada, et teisi kindlustuslepinguid ei ole ja kindlustusandjal tuleb lepingut täita. Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et kindlustusandjad tegid neile esitatud hüvitistaotluste alusel väljamakseid. Esitatud kahjuavalduste ja lisatud kahju tõendavate dokumentide alusel ning olles eksimuses, otsustasid kõik kindlustusandjad hüvitistaotlused rahuldada. iPhone 5s (imei kood XXX ) osas esitatud kahjuteate alusel maksis S.K. Vladislav Valladesile 20.03.2015 kahju hüvitusena välja 261 eurot. I.F.K. maksis 144 eurot ja E.M. s A.V. 19.03.2015 hüvitusena välja 279 eurot. Seega kokku said Vladislav ja A.V. alusetute kindlustushüvitiste väljamaksmiste näol varalist kasu summas 684 eurot. Eksimusse viiduna varakäsutuse tegemisega tekitati S.K.A.S. 261 eurot, I.F.P.C.I.A.S. 144 eurot ja E.I.S.E. 279 eurot varalist kahju. Tahvelarvuti osas esitatud kahjuteate alusel maksis S.K. Vladislav Valladesile 02.06.2015 kahju hüvitusena välja 214 eurot ja S. maksis 29.05.2015 välja 169 eurot. Seega kokku sai Vladislav Vallades alusetute kindlustushüvitiste väljamaksmiste näol varalist kasu summas 383 eurot. Eksimusse viiduna varakäsutuse tegemisega tekitas süüdistatav S.K.A.S. 214 eurot ja S.I.A.S. 169 eurot varalist kahju. iPhone 5s (imei kood XXX ) osas esitatud kahjuteate alusel maksis S.K. Vladislav Valladesile 23.10.2015 kahju hüvitusena välja 254 eurot ja Salva maksis 28.10.2015 välja 299 eurot. Seega kokku sai Vladislav Vallades alusetute kindlustushüvitiste väljamaksmiste näol varalist kasu summas 553 eurot. Eksimusse viiduna varakäsutuse tegemisega tekitas süüdistatav S.I.A.S. 254 eurot ja S.K.A.S. 299 eurot varalist kahju. 23
(2)Televiisori osas esitatud kahjuteate alusel rahuldas E.I.S.E. 15.03.2016 esitatud taotluse ja maksis Vladislav Valladesile kahju hüvitusena välja 558 eurot. Seega kokku sai Vladislav Vallades alusetu kindlustushüvitise väljamaksmise näol varalist kasu summas 558 eurot. Eksimusse viiduna varakäsutuse tegemisega tekitas süüdistatav E. 558 eurot varalist kahju. Kannatanute varakäsutus toimus lepingute alusel. Teise lepingupoole poolt petetuna kahjustasid kannatanud enda varalist seisundit. Kannatanutele tekitatud kahju on võrdne süüdlase varalise kasuga, mida süüdistatav sai pettuse tagajärjel. Tõendatud on kõik kelmuse objektiivse koosseisu tunnused: petmine, mille tulemusena kannatanud tegid varakäsutuse ning said varalist kahju. Petmise ja varakäsutuse vahel on otsene põhjuslik seos. Tõendatud on ka kelmuse subjektiivne külg. Varalise kasu saamise osas tegutses Vladislav Vallades kavatsetult. Sõlminud mitme kindlustusandjaga kindlustuslepingud sama kindlustusriski vastu tegutses süüdistatav kavatsetult eelduste loomisel varalise kasu saamise eesmärgil. Hüvituste alusetu saamisega paranes süüdistatava rahaline seis. Alusetult saadud kasu on võrdne kannatanutele tekitatud kahjuga. Süüdistatav jättis kindlustusandjatele teatamata teistest kindlustuslepingutest ja esitas ühe juhtumi kohta mitmele kindlustusandjatele hüvitistaotluse ning tegi seda otsese tahtlusega. Teatamiskohustuse täitmise korral ei oleks realiseerunud varalise kasu saamise eesmärk, sest kindlustusandjad arvestanuks teiste väljamaksetega ja varalist kasu ei oleks tekkinud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida tekkinud kahju ja taastada kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud olukord. Teatamata jätmisega süüdistatav teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, pettuse ja ta tahtis seda raha kättesaamiseks kahju mitmekordses ulatuses. Tõendatud on, et V. Vallades pani toime mitu petturlikku tegu mitme kannatanu vastu. Seetõttu on tegu korduva süüteoga, kelmusega mitme kannatanu vastu. V. Valladese teos esineb karistust raskendav koosseisuline asjaolu

§ 209lg 2 p 1 järgi, kelmuse korduvus.

Tõendatud on ka teine koosseisuline vastutust raskendav asjaolu

§ 209lg 2 p 4 järgi, s.o teo toimepanemine grupi poolt. i

Phone 5s (imei kood XXX ) ja televiisori osas toimunud kindlustusjuhtumi järel esitasid XXX XXX kahjuteate ja hüvitistaotluse. Taotlused on esitatud samal päeval pärast V. Valladesile S. poolt kahju hüvitamist. Taotlustel on sama kahju suurus. A.V. taotluses ei sisaldu XXX iisitasu. Eeltoodud asjaolud kinnitavad XXX ühist kooskõlastatud tegevust ühise eesmärgi nimel, pettuse teel kasu saamine. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 209

lg 2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

§ 212

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§-de 209 ja 212 koosseisudega kaitstav õigushüve on vara, kusjuures

§ 212

näeb ette spetsiifilist liiki vara, milleks on kindlustuslepingu täitmiseks vajalik osa kindlustusandja varast.

§ 212koosseis kaitseb ka kindlustusturu normaalse toimimise. 24

(2)

§ 56lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada XXX karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, XXX karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Vladslav Valladesi ja Aleksandr Krivošeja süü neile esitatud süüdistuses on tõendatud ja seega on karistamise alus XXX. Süüdistatavate karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Riigikohus on 10.03.

  1. a otsuse nr 3-1-1-20-16 punktis 14 öelnud, et kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1.). Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Riigikohtu 20.03.2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7 kriminaalkolleegium märgib kõigepealt, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst

§ 56

lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka XXX teost. Karistusregistri andmetel iseloomustab Vladislav Valladest tema varasem karistatus (V kd, tl 162). Teda on kriminaalkorras varem karistatud ühel korral ja tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse järgi. Karistusregistri andmetel on Vladislav Valladesile Harju Maakohtu 14.02.2017. a otsusega

255 lg 1, § 3891 lg 2 - § 22 lg 3 järgi mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust

§ 73alusel katseajaga 3 aastat.

Aleksandr Krivošejat varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Tal on neli kehtivat väärteokaristust, neist 3 liiklusseaduse järgi ja 1 ühistranspordiseaduse järgi (V kd, tl 163-165). Kohus ei tuvastanud kummagi süüdistatava puhul

§ 57lg 1 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid.

Ka

§ 58nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on veendumusel, et XXX süüdistatavat tuleb karistada sanktsioonis ettenähtud XXX liigilise karistusega. XXX süüdistatavad õigustasid kohtus oma tegevust ja eitasid kindlustusjuhtumi esile kutsumisel, mis väljendus vastuolulistes ütlustes. Kindlustuskelmuse eest karistuse mõistmisel tuleb kohtu hinnangul arvestada eripreventiivsete eesmärkide kõrval ka üldpreventiivset eesmärki. Üldpreventiivse eesmärgi silmaspidamise vajadus tuleneb tuttavatest isikutest kujunenud isikute ringist, kelle suhtes on kindlustusandjatel kahtlus samasugustes tegudes. Teo asjaolusid selgitatakse kriminaalmenetluses. Seepärast kindlustuskelmuse eest karistuse mõistmisel annab kohus signaali ühiskonnale taoliste kuritegude keelatusest ja karistusõiguslikest tagajärgedest. Kohtul puudub veendumus, et XXX liigiline karistus hoiab 25

(2)süüdistatavaid edaspidi uutest samasugustest kuritegudest. XXX süüdistatavat tuleb seetõttu karistada vangistusega.

§ 209lg 2 ei näe ette altrernatiivseid karistusi.

Seega tuleb kohtul kaaluda V. Valladesile kelmuse süüdistuses karistuse mõistmisel vaid karistuse määra. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.

  1. a otsuse nr 1-17-1629 punktis 28 selgitatakse järgmiselt: kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Arvestades süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude raskust ja XXX süüdistatava osa kindlustuskelmuse toimepanemisel, leiab kohus, et V.Valladesi süü on võrreldes kaassüüdistatavaga suurem. Valladesil oli tegutsemisel aktiivsem roll, mis seisnes selles, et XXX juhitud sõiduk sõitis teisele sõidukile otsa. Samuti oli XXX see, kes korraldas sõidukite äraveo ja tegutses politsei kohaletulekut vältivalt. Seetõttu tuleb süüdistatavaid karistada

§ 212lg 1 järgi erinevas määras vangistusega.

Süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist arvestades tuleb V. Valladesile mõista karistus sanktsiooni keskmises määras, so. 2 ja pool aastat vangistust. A. Krivošejale saab karistuse mõista alla keskmise määra, 2 aastat vangistust.

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi V.

Valladesile karistuse mõistmisel tuleb lähtuda asjaolust, et süü suurust iseloomustab kelmustegude sagedus. Karistust kergendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Seepärast tuleb V. Valladesile ka kelmuse eest karistus mõista keskmises määras, 3 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel tuleb V.

Valladesile mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus. Kohus loeb XXX karistuse kaetuks raskeimaga ja mõistab liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel tuleb V.

Valladesile mõista ka kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus, mida tuleb teha

§ 64lg 1 sätete järgi.

Kohus suurendab mõistetud vangistust Harju Maakohtu 14.02.2017. a otsusega mõistetud vangistuse arvelt ja mõistab Vladislav Valladesile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kohus leiab, et XXX süüdistatavaid on võimalik mõjutada edaspidi kuritegudest hoiduma karistust tingimisi täitmisele pööramata. Alekandr Krivošeja on varem kriminaalkorras karistamata, mistõttu kohtu hinnangul on XXX XXX liigilise karistusega karistamine küllaldane hoiatus hoiduda edaspidi uutest kuritegudest. Kohus vabastab ta tingimisi karistusest

§ 73lg 1 alusel sama paragrahvi lõikes 3 ettenähtud katseaja piiride keskmises ulatuses, kaks ja pool aastat. 26

(2)Vladislav Vallades on karistatud Harju Maakohtu 14.02.2017. a otsusega, millega ta vabastati täielikult karistusest tingimisi

§ 73

lg 1 alusel.

§ 65lg 3 alusel tuleb kohtul määrata uuesti liitkaristus täideviimise kord.

Käesolevalt karistatakse V. Valladest kuritegude eest, mis on toime pandud enne Harju Maakohtu 14.02.

  1. a otsuse kuulutamist. Harju Maakohtu 14.02.
  2. a otsusega lahendatud kuritegude hulgas oli ka esimese astme kuritegu

§ 255lg 1 järgi.

Vaatamata esimese astme kuriteole leidis kohus, et V. Valladest on võimalik mõjutada karistusest täielikult tingimisi vabastades. Osaliselt täitmisele pööratava karistuse, nn šokivangistuse eesmärk on isiku kohene teojärgne mõjutamine lühiajalise vangistusega. Käesoleval juhul on kuritegude toimepanemisest möödunud aastaid ja seetõttu osaliselt karistuse täitmisele pööramine ei ole proportsionaalne. Nendel põhjustel tuleb kohaldada V. Valladesi suhtes taas

§ 73lg 1, 3 ning mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele.

Kohus peab vajalikuks pikendada katseaega

§ 73lg 3 ettenähtud maksimaalse ulatuseni, 5 aastat.

Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud Kriminaalasjas on järgmised asitõendid: – sõiduautod BMW 320i r/m XXX ja Volkswagen Touran r/m XXX , mis asuvad hoiul XXX kinnisel ja valvataval territooriumil. Sõiduki VW Touran süütevõti asub hoiul Politsei-ja Piirivalveameti XXX (III kd lk 4-10; 11; 16-22; 23); - CD-plaat O.Ü.R.L. poolt edastatud dokumentide ja fotodega asub kriminaalasja materjalide juures; - DVD-plaat S.A. tehtud kõne salvestusega asub kriminaalasja materjalide juures; - CD-plaat, millel failidena salvestatud kindlustusandjate kindlustuslepingute tüüptingimused ja kodukindlustustingimused asub kriminaalasja materjalide juures. Vaidlust ei ole sõiduautode kuulumises kolmandatele isikutele. Seetõttu tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikele järgmised asitõendid: - sõiduauto BMW 320i registreerimismärgiga XXX T.K; - sõiduauto Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX ja sõiduki VW Touran süütevõti A.V. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde asitõenditeks olevad salvestised CD ja DVD plaatidel. Tsiviilhagid Kriminaalasjas on järgmised tsiviilhagid: ADB G.E.F. on esitanud tsiviilhagi Vladislav Valladesi ja Aleksandr Krivošeja vastu 1109,34 euro nõudes. 27

(2)S.K.A.S. on esitanud tsiviilhagi Vladislav Valladesi ja A.V. vastu 774 euro nõudes. S.I.A.S. on esitanud tsiviilhagi Vladislav Valladesi vastu 423 euro nõudes. Kohtuistungil Vladislav Vallades tunnistas XXX vastu esitatud tsiviilhagisid. Aleksandr Krivošeja tsiviilhagi ei tunnistanud (I kd, tl 165). Tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagide õigeksvõtt on kohtuistungil protokollitud ja sellega täidetud TSMS § 440 lg 2 nõue. Hagi õigeksvõtul põhinevad tsiviilnõuded Vladislav Valladese vastu rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 alusel. Tartu Maakohtu 07.02.
  1. a määrusega eraldati kriminaalasjast materjalid A.V. osas eraldi menetlemiseks (I kd, tl 146 – 147). A.V. ei ole kriminaalasjas menetlusosaline ja seetõttu XXX vastu esitatud tsiviilhagi selles menetluses ei lahendata. Kuna A.V. on S.K.A.S. hagi rahuldanud 130,50 euro ulatuses (Tartu Maakohtu 04.04.
  2. a määrus 1-19-1147, V kd, tl 184 – 187), tuleb Vladislav Valladesilt S.K.A.S. kasuks välja mõista 643,50 eurot. Vladislav Valladesi vastu esitatud S.I.A.S. ja A.D.B.G.E.F. hagid kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 137 lg 1 järgi kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kohus leiab, et tsiviilhagi Aleksandr Krivošeja vastu on põhjendatud. A.D.B.G.E.F. tekkis kahju süüdistatavate süülise käitumisega, mis seisnes kahjujuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamises. Kindlustusjuhtumi menetlemisel tekkisid kannatanul kulud XXX iisile, mis on otsesed põhjendatud kulud selgitamaks hüvitise väljamaksmise põhjendatust. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kuulub A.D.B.G.E.F. tsiviilhagi Aleksandr Krivošeja vastu rahuldamisele. 28
(2)Süüdistatavad vastutavad VÕS § 137 lg 1 järgi A.D.B.G.E.F. ees solidaarselt. Vladislav Valladesil ja Aleksandr Krivošejal tuleb solidaarselt hüvitada A.D.B.G.E.F. tekitatud kahju 1109,34 eurot. Konfiskeerimine LCD teleriga Samsung (mudel XXX ) seotud kelmuse toimepanemisega tekitas Vladislav Vallades kannatanule kahju ja sai ise varalist kasu summas 558 eurot. Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud.

§ 831

lg 1 järgi kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 84

järgi kui süüteoga saadud vara

§ 831

tähenduses või kuriteoga saadud vara

§ 832

tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohus tuvastas, et Vladislav Vallades sai ebaseaduslikku vara tahtlikku kuriteoga, kuulub saadu

§ 831lg 1 järgi konfiskeerimisele.

Ebaseaduslikult saadud varaks on raha 558 euro väärtuses. Kuna kuriteoga saadud vara on ära tarvitatud ja selle äravõtmine täies ulatuses ei ole seetõttu võimalik tuleb kohaldada

§ 84

alusel konfiskeerimise asendamist.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Vladislav Valladesilt 558 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. Konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on XXX süüdistataval KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 810 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel asjatundjale on sõidukulude ja saamatajäänud töötasu hüvitamiseks makstud 165,44 eurot. Asjatundja ütlused on tõendiks

§ 212

lg 1 järgi esitatud süüdistuses ja seetõttu jaguneb 165,44 eurot süüdistatavate vahel võrdselt. Kummalgi tuleb hüvitada 82,72 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu on Vladislav Valladesel 288 eurot ja Aleksandr Krivošejal 636 eurot. Vladislav Valladesel oli kohtumenetluses valitud kaitsja. Aleksandr Krivošejal lisandub kohtumenetluses kaitsjale makstud tasu 1020 eurot. Kaitseülesande täitmise eest Aleksandr Krivošejal kaitsjatele makstud tasu kokku on 1656 eurot. Menetluskulude summa on Vladislav Valladesel 1180,72 eurot ja Aleksandr Krivošejal 2548,72 eurot. Süüdistatavate kanda jäävad menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades. KrMS § 417 lg 2 järgi on menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. 29

(2)Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 30
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.